Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
Hagiavaldus ning hageja nõue
1.AS SEB Pank esitas 29.12.2016.a Harju Maakohtule hagi Xxxx, Xxxx, Xxxx, Osaühingu Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx vastu võlgnevuse ja viivise solidaarseks väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt otsustasid Tallinnas Xxxxkorteriomanikud kaasomanike 03.10.2005.a toimunud üldkoosolekul Xxxxhoone renoveerimiseks laenu võtta. Hageja ja aadressil Tallinnas Xxxxasuvas hoones moodustatud korteriomandite omanikud, sh kostjad, sõlmisid 11.09.2006.a laenulepingu nr xxxx. Lepingu kohaselt väljastas hageja laenusaajatele laenu summas 86,280,73 eurot (s.o 1 350 000 krooni) laenusaajate elukohaks oleva Xxxxhoone renoveerimiseks. Vastavalt Lepingu punktile 5.2 kohustusid laenusaajad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 11.10.2006.a kuni 11.08.2016.a iga kalendrikuu
11.kuupäeval. Lepingu punktis 10 leppisid hageja, laenusaajad ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus kokku, et hagejal on õigus teha kõiki Lepingu täitmisega seotud makseid BREMi arvelduskontodelt. Alates Lepingu sõlmimisest kuni 2012.a oktoobrikuuni debiteeriski hageja laenumakseid BREMi arvelduskontolt. BREM saatis hagejale väidetavalt mitmel korral teate, milles palus lepingu laenumaksete debiteerimine tema arvelduskontolt lõpetada seoses asjaoluga, et ta ei ole enam Xxxx elamu valitseja. Hageja laenumaksete debiteerimist BREMi arvelduskontolt ei lõpetanud. 19.10.2012.a esitas BREM hageja vastu kohtusse hagi, nõudes hagejalt lepingust tulenevate alusetult debiteeritud maksete tagastamist summas 42,445,17 eurot (tsiviilasi nr 2-12-42357). Pärast nimetatud hagiavalduse esitamist lõpetas hageja BREMi arvelduskontolt lepingu järgsete laenumaksete debiteerimise. Laenusaajad aga lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust ei
2-16-19484 täitnud. 09.04.2014.a saatis hageja laenusaajatele lepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 28.04.2014.a. Ühtlasi pakkus hageja laenusaajatele võimalust läbirääkimiste pidamiseks. Laenusaajad lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võimalike läbirääkimiste pidamise osas, mille tulemusena ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 29.04.2014.a. 03.06.2014.a tasus Korteriühistu Xxxx hagejale 41,745,45 eurot. 08.01.2016.a tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-42357 otsuse (jõustunud 11.02.2016.a), millega rahuldas BREMi hagi hageja vastu osaliselt ning mõistis hagejalt BREMi kasuks välja 14,013,51 eurot, mille hageja oli BREMilt alusetult lepingust tulenevate kohustuste katteks debiteerinud. Hageja oli sunnitud BREMile nimetatud rahasumma tagastama. Tulenevalt eeltoodust on laenusaajatel, sh kostjatel täitmata lepingust tulenev kohustus hageja ees summas 14,013,51 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjatelt välja mõista jooksva viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras.
3.Kostjad oma 10.02.2017.a hagi vastuses nõuet ei tunnista ning vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Hagejad leiavad esmalt, et hagi esitamise ajaks on hageja nõue aegunud. Laenulepingu punkt 5.2 kohaselt tuli laenu tagasi maksta osade kaupa panga poolt arvutatud maksetena iga kalendrikuu 11. kuupäeval. Korduvate kohustuste (perioodilised laenumaksed) täitmisele suunatud nõude aegumistähtaega reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 154 lg 1, mis sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse (st iga laenumakse) jaoks. Seejuures algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega aegusid 2011. aasta laenumaksete nõuded 01.01.2015 ja 2012.aasta laenumaksete nõuded 01.01.2016.a. Teiseks leiavad kostjad, et nemad ei ole ise laenulepingut sõlminud ega volitanud ka kolmandat isikut enda nimel laenulepingut sõlmima. Kostjad leiavad, et ebaõige on hageja hagiavalduses esitatud väide, et kostjad sõlmisid laenulepingu. Kostjad ei ole laenulepingut sõlminud. Laenulepingu sõlmisid hageja ja BREM. Lepingul ei ole ühegi kostja allkirja. Laenulepingule on alla kirjutanud BREM-i esindajana Xxxx, kes küll väidetavalt esindas korteriomanike ühisust 03.10.2005.a korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel, kuid sellist volitust ei ole korteriomanikud, sh kostjad, kunagi andnud. Kolmandaks märgivad kostjad, et 03.10.2005.a toimunud üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks nõutud kvoorum.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas haginõue on aegunud. Lisaks on kostjad seisukohal, et nemad ei ole laenulepingut sõlminud ega volitanud selleks ka kolmandat isikut.
Esmalt kvalifitseerib kohus hageja nõude. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista 11.09.2006.a sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse. Asjaoludest nähtuvalt on hageja OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus väljastanud laenu 86 280,73 eurot (s.o 1 350 000 krooni) laenusaajate elukohaks oleva Xxxxhoone renoveerimiseks. Eeltoodust lähtuvalt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ning § 396 lg 1 koosmõju alusel. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
2-16-19484 Hageja nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Kohus peab esmalt võtma seisukoha selles, kas hagi on esitatud õigete kostjate vastu. Seejärel saab kohus võtta seisukoha haginõude aegumise küsimuses.
Riigikohus on märkinud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 24.11.2011.a lahend asjas nr 3-2-1-109-11, p 11). Hagiavalduse kohaselt on Xxxx asuva maja korteriomanikud 03.10.2005.a toimunud kaasomanike üldkoosolekul otsustanud Xxxx hoone renoveerimiseks laenu võtta. Asjaoludest nähtub, et kõnesoleva üldkoosoleku ajal ei olnud Xxxx asuva hoone haldamiseks korteriühistut loodud ning kaasomanikud tegutsesid korteriühisusena.
4.1.Kohus võtab järgnevalt seisukoha kostja väidete osas selles, et 03.10.2005.a toimunud kaasomanike üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks nõutud kvoorum. Üldkoosoleku ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 19 lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kostjad on hagi vastuses märkinud, et kuigi üldkoosolekul osalejate protokollist võib jääda mulje, et kvooruminõue oli täidetud, sest 44-st korteriomanikust oli justkui 25 korteriomanikku esindatud, siis tegelikkuses osalesid koosolekul ja andsid osalejate registreerimislehele allkirjad isikud, kellel puudus selleks volitus. Kostjad leiavad, et üldkoosolekul oli esindatud vaid 797 kaasomandiosa kinnistusraamatusse kantud 1595,2 kaasomandiosadest. Kostja viitab asjaolule, et üldkoosolekul osales korteri nr 6 nimel Xxxx abikaasa, kuigi tal puudus selleks volitus. Kostjad leiavad, et korteri nr 6 ainuomanik on kostja Xxxx, kes koosolekul ei osalenud ja kedagi teist osalema ei volitanud (tl 92 ja 109). Hageja on seevastu leidnud, et kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga, siis võis üldkoosoleku protokolli allkirjastada ka Xxxx abikaasa (tl 103). Kohus on hinnangul, et kõnesolevas küsimuses lasub tõendamiskoormis kostjatel. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad on hetkel esitanud väite kvooruminõude mittetäitmise kohta, kuid ei ole enda väiteid tõendanud. Lisaks on kostjad märkinud, et korteri nr 20 omanikuks on kostja Xxxx. Registreerimislehelt nähtub, et korteri nr 20 nimel osales koosolekul keegi Xxxx, kellel samuti puudus Xxxx esindamiseks volitus. Täiendavalt oli üldkoosoleku toimumise ajal korteri 40 omanikuks Mart Haruoja, kes üldkoosolekul ei osalenud. Registreerimislehelt nähtub korteri nr 40 nime taga kellegi Xxxx nimi ja allkiri, kellel samuti puudus korteriomaniku Xxxx esindamiseks volitus. Antud juhul leiab kohus, et volituste puudumise osas lasub tõendamiskoormis kostjatel kuivõrd hagejal, kui üldkoosoleku mõttes kõrvalisel isikul, puudus kontroll üldkoosoleku
2-16-19484 nõuetekohase läbiviimise osas. Seega oleks selles küsimuses tõendamiskoormise hageja kanda jätmine põhjendamatu, eriti veel olukorras, kus kvoorumi puudumise vastuväite on esitanud kostjad ise. Ainuüksi üldkoosoleku protokoll ja registreerimisleht ei ole piisav kostjate väidete tõendamiseks. Esitatud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et 03.10.2005.a toimunud kaasomanike üldkoosolek oli otsustusvõimeline KOS § 19 lg 2 tähenduses – elamu 44-st kaasomanikust oli esindatud 26.
4.2.Järgmisena võtab kohus seisukoha küsimuses, kas OÜ-l BREM Kinnisvarahooldus oli Xxxxasuva elamu kaasomanike volitus 11.09.2006.a laenulepingu nr xxxx sõlmimiseks. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu p-st 2 nähtub, et laenusaajateks on aadressil XxxxTallinnas asuvas hoones moodustatud korteriomandite omanikud (tl 14). Sama laenulepingu p 2.2.2 näeb ette, et valitseja OÜ BREM Kinnisvarahooldus esindab laenusaajat lepingu sõlmimisel laenusaajate üldkoosoleku vastavasisulise otsuse alusel, võttes lepingus sätestatud kohustusi laenusaajale ja omandades laenusaajale lepingus sätestatud õigusi (tl 14). Laenusaajana on laenulepingule alla kirjutanud valitseja juhatuse liige Xxxx, kelle volitused tulenevad korteriomanike üldkoosoleku 03.10.2005.a laenuotsusest (tl 22, laenuotsus tl 114). Seevastu on kostjad leidnud, et nemad ei ole ise laenulepingut sõlminud ega volitanud ka kolmandat isikut enda nimel laenulepingut sõlmima. Kostjad lisavad, et laenulepingu sõlmimise väidetavaks aluseks olevas üldkoosoleku protokollis ei kajastu korteriomanike soov laenulepingu sõlmimiseks. Iga üldkoosolekul otsustamise all oleva küsimuse kohta viidi läbi korteriomanike hääletus, millised on ka protokollis dokumenteeritud. Kostjad märgivad, et laenu võtmise kohta hääletust läbi ei viidud ja seda arutati üksnes muude üles kerkinud teemade seas (tl-d 91 pöördel ja 8). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 1 näeb ette, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kostjad kahtlevad kõnesoleva laenuotsuse õiguspärasuses – kostjad leiavad, et kõnesolevale dokumendile ei ole 03.05.2005.a üldkoosoleku protokollis viidatud (tl 137). Kohus möönab, et 03.05.2005.a üldkoosoleku protokollis puudub selge viide laenuotsusele. Samas nähtub, et üldkoosolekul osalenud isikud on otsustanud valitsejaks nimetada OÜ BREM Kinnisvarahoolduse ning valinud majanõukogu. Ühtlasi nähtub protokollist, et korteriomanikud otsustasid võtta laenu, mille summa jäeti esialgu lahtiseks. Ühtlasi nähtub protokollist, et korteriomanikud on muu hulgas otsustanud volitada majanõukogu laenulepingut sõlmima ja vajalikke töid teostama (tl 8). Kohtu hinnangul on protokollist tulenev volitus piisav, et anda majanõukogule volitus laenu taotlemiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tingisid laenu võtmise vajaduse objektiivsed asjaolud. Nimelt on kostjad käesolevas asjas kinnitanud laenu võtmise vajadust – 20.04.2017.a menetlusdokumendis on kostjad märkinud, et Xxxx vajas hädasti renoveerimist. Sama asjaolu on nähtuv ka 20.04.2017.a eelistungi protokollist (tl 111 pöördel). Kohtu hinnangul ei saa antud juhul hagejale kui laenuandjale ette heita seda, et majavalitseja saadud laenusummat sihipärast ei kasutanud. Asjaolu, et laenuvajadus tuli 03.05.2005.a üldkoosolekul arutlusele, nähtub selgelt sama koosoleku protokollist. 03.05.2005.a üldkoosoleku ajal kehtinud KOS § 8 lg-st 3 tuleneb, et kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Seega ei ole asjakohased kostjate väited selle kohta, et laenuleping ei ole nende poolt allkirjastatud ning nendepoolne volitus laenuvõtmiseks puudus.
2-16-19484 Alajaotise kokkuvõtteks tuleb asuda seisukohale, et korteriomanike üldkoosolek on andnud majanõukogule volituse laenulepingu sõlmimiseks. Seega oli Xxxxelamu majanõukogu esimehel õigus kaasomanike nimel 11.09.2006.a laenuleping nr xxxx sõlmida.
Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja poolt esitatud haginõude aegumise osas.
5.1.Kostjad märgivad 10.02.2017.a hagi vastuses, et laenulepingu punkt 5.2 kohaselt tuli laenu tagasi maksta osade kaupa panga poolt arvutatud maksetena iga kalendrikuu 11. kuupäeval. Kostjad on viitamas TsÜS § 154 lg-le 1, mis sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse (st iga laenumakse) jaoks. Seejuures algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega aegusid 2011. aasta laenumaksete nõuded 01.01.2015.a ja 2012. aasta laenumaksete nõuded 01.01.2016.a. Hageja on seevastu leidnud, et hagis esitatud nõue ei ole aegunud põhjusel, et kogu laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 29.04.2014.a (tl 23). VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Laenulepingu nr xxxx üldtingimuste p-s 20.1 on pooled kokku leppinud, et pangal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, st lugeda kogu tagastamata laenu tagastamise, intressi tasumise ja lepingust tulenevate muude maksete täitmise tähtpäevad saabunuks ja nõuda laenusaajalt kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist panga kasuks panga antud mõistliku tähtaja jooksul (tl 20). Riigikohus on selgitanud, et nõude aegumise seisukohast tuleb eristada ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid, mh tuleb kestvuslepingute puhul eristada nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, ja nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Kui kestvuslepingu tasu makstakse osamaksetena, siis tuleb enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõuete aegumisele kohaldada TsÜS § 154 ja need nõuded hakkavad aeguma kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb aga juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 17.02.2016.a lahend asjas nr 3-2-1-118-15, p 11). Eelmainitud Riigikohtu lahendi p-s 12 on kolleegium lisanud, et nõuete aegumise arvestuse seisukohast on ekslik seisukoht, nagu muutuksid lepingu ülesütlemisel kõik tasumata arved pärast lepingu ülesütlemist üheks terviknõudeks. Sellise käsitluse korral võiks tekkida olukord, kus enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete nõue, mis on jäänud pika aja jooksul sisse nõudmata ja mis on lepingu ülesütlemise ajaks juba aegunud, saaks lepingu ülesütlemisel uuesti aeguma hakata. Niisugune olukord ei oleks kooskõlas aegumise eesmärgiga, mille kohaselt ei pea võlgnik õigusrahu, õiguskindlust ja üldise majanduskäibe huvisid arvestades täitma nõudeid, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud. Hagiavaldusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2016.a otsusest (tsiviilasjas nr 2-1619484) nähtub, et AS SEB Pank on perioodil jaanuar 2009.a kuni 18. oktoober 2012.a alusetult debiteerinud valitsejalt OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus makseid summas 42 445,17 eurot. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kuni 12.07.2011.a debiteeris AS SEB Pank valitseja (OÜ BREM Kinnisvarahooldus) kontot õiguspäraselt kokku 28 431,64 euro ulatuses. Pärast seda on AS SEB Pank valitseja kontot debiteerinud juba õigustamatult kokku 14 013,51 euro ulatuses (tl 33). Asjaoludest nähtuvalt on 14 013,51 euro osas on ringkonnakohus hagiavalduse ka rahuldanud ning hageja oli sunnitud OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus kõnesoleva summa tagastama.
2-16-19484 Hageja on käesolevas tsiviilasjas sama summat (14 013,51 eurot) nõudmas kostjatelt. Asjaoludest nähtuvalt on kõnesolevad summad sissenõutavaks muutunud ajavahemikul 12.07.2011.a kuni 18.10.2012.a. Võttes arvesse Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-21-118-15 toodud seisukohta, siis tuleb haginõudele aegumise osas kohaldada TsÜS § 154 lg 1. Kõnesolev säte näeb ette, et korduvate kohustuste, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Lähtudes eeltoodust tuleb nõustuda kostjatega selles, et 2011. aasta laenumaksete nõuded aegusid 01.01.2015.a ja 2012. aasta laenumaksete nõuded 01.01.2016.a.
5.2.Hageja on 03.04.2017.a menetlusdokumendis viidanud asjaolule, et KÜ Xxxx on 03.06.2014.a teinud hagejale ülekande summas 41 745,45 eurot. Hageja on seisukohal, et hageja nõude aegumine katkes nõude tunnustamisega, kuna korteriühistu tegevuse rahaülekande teostamisel saab omistada kostjatele (tl 101). TsÜS § 158 lg 1 näeb ette, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama sätte teine lõige täpsustab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostjad kirjeldavad 20.04.2017.a menetlusdokumendis, et laenujäägi nõude tasus korteriühistu kolmanda isikuna üksnes põhjusel, et Xxxx maja vajab hädasti renoveerimist, kuid pangad ei olnud nõus korteriühistule renoveerimiseks laenu andma, sest majaga oli seotud laenuleping. Kostjad märgivad, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus omastas laenulepinguga saadud raha ja jättis maja renoveerimata. Kuna igasuguse laenu võtmine maja säilimiseks osutus korteriühistule võimalikuks üksnes siis, kui laenuleping on lõppenud, siis tasuski korteriühistu uue laenu sissemakseks elanikelt kogutud summast laenulepingu ülesütlemisest tekkinud laenu jäägi nõude. Kohtu hinnangul ei saa korteriühistu poolt tehtud makset kostjatele omistada. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et 11.09.2006.a laenuleping nr xxxx on sõlmitud KeskAmeerika elamu korteriomandite kaasomanike ja hageja vahel. Kõnesolev leping on seotud korteriomanike ühisuse sooviga korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid, kuid loodud korteriühistu ei ole korteriomanike õigusjärglaseks. Kohtu hinnangul võib korteriühistu makset pidada kohustuse täitmiseks kolmanda isiku poolt VÕS § 78 lg 1 mõistes. Kõnesolev säte näeb ette, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kohus leiab, et korteriühistu poolt 03.06.2014.a tehtud maksega ei saa tuvastada laenusaajate (sh kostjate) tahet võla tunnustamise osas. See asjaolu nähtub kohtule KÜ Xxxx korteriomanike 02.06.2014.a üldkoosoleku protokollist – korteriomanikud on otsustanud, et ühistu teeb ülekande Xxxx ühisuse nimel väljastatud laenujäägi tasumiseks summas 41 745,45 eurot. Üldkoosolekul on muu hulgas otsustatud lisada maksele ka kaaskiri, et antud ülekanne on sooritatud kolmanda isikuna (tl 117 ja 118). Kostjad on kohtule usutavaks teinud asjaolu, et korteriühistu poolt tehtud makse oli vajalik hoone edasiseks majandamiseks. Kohtu hinnangul ei aegumine katkenud KÜ Xxxx poolt makse tegemisega.
5.3.Lähtudes eeltoodust ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele – hagis esitatud nõuded 2011.aasta laenumaksete osas aegusid 01.01.2015.a ja 2012.aasta laenumaksete nõuded aegusid 01.01.2016.a.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud
2-16-19484 hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud korda järgides esitanud. Seega puuduvad käesolevas asjas menetluskulud, mida kohus peaks kindlaks määrama.