2-07-3737/13 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis vastavalt VÕS § 94 alates jaanuarist 2007.a. kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Seejuures viiviseid kuni detsembrini 2007.a. tuleb kostjalt välja mõista hageja arvestuste kohaselt 4871,50 kr (hageja nõude suurendus 01.01.2008) ja sealt edasi kehtiva viivisintressi määras 11% aastas. Kostja vastuväiteid hagile hageja ei tunnista. Hagejal on alust kahelda selles, et kostja poolt esitatud leping katuse remondiks on reaalne ja et ta on selle eest ka tasunud. Hageja teadmist mööda on lepingu teiseks pooleks üks xxx maja üürnikest ja hageja teada oli kostja poolt madala üüriga sõlmitud üürilepingute üheks põhjuseks see, et üürnikud pidavat ise maja katuse ära remontima. Eksitavad on kostja väited ka selles osas, et üür ei ole üürileandja puhastulu, kuna kostja poolt sõlmitud lepingute kohaselt on üürniku kohustuseks tasuda lisaks üürile ka muud kulud, mis seotud selle korteriga. Seega on üür puhastuluks. Kostja vastuhagi hageja ei tunnista, kuna ta ei ole olnud 2005 ja 2006.a. xxx maja haldajaks, vaid seda oli hageja ema S.R ja peale ema surma T R. Seetõttu ei ole tema saanud kostja osa tulust ega saa seda kostjale ka tagastada. Eksitavad on kostja väited selles osas, et ta ei teadvat, kes tegeles peale S.R surma xxxmaja haldamisega, kuna ta koos T.R käis üürirahasid korjamas st ühel ajal sõitsid Kostja xxx tänavale ja T.R xxx. Selletõttu tasus kostja ka T.R osad bensiiniarved. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta see rahuldamata. Ekslik on hageja seisukoht, et üürituluks vaidlusaluses majas oli 1100 kr kuus. Vastavalt kohtuleesitatud üürilepingutele on üüri suuruseks kokkulepitud 600,00 kr kuus korterilt. Tulenevalt sellest on kostja poolt saadud üüritulud vaidlusalusest majast 2005.aastal 82 200,00 kr ja 2006.aastal 94 800,00 kr. Lisaks sellele on kostja kandnud kulutusi vaidlusaluse elamu haldamisel ja hooldamisel. Vastavalt juba S.R sõlmitud kokkuleppele pidid haldajas üüritulu kulutama majade hooldamisse ja xxx osas oli kokkulepe, et tuleb esmajoones remontida katus, mida kostja ka tegi. Kulud selleks olid 87 000,00 kr, mida kinnitab ka M K , kui tööde teostaja poolt antud kinnitus, et ta on selle summa ka kätte saanud. Seejuures on remont tehtud mõistliku hinnaga arvestades kostja poolt eelnevalt kogutud hinnapakkumisi. Lisaks sellel on kostja teinud muid kulutusi xxx maja haldamisel ja hooldamisel (kostja selgitused 03.01.2008.a.). Kokku on kostja kulutanud 2005.a. 19 396,96 krooni ja 2006.aastal 102 758,00 kr (sealhulgas ka katuseremont). Sellest tulenevalt on jagamata tulu antud majalt vaid 54 845,00 kr. Vastuhagis taotleb kostja hagejalt välja mõista xxx maja arvelt saadud õigusvili st saadud üür ajavahemiku eest 2005-2006.a. summas 55 810,00 kr. Vastavalt kaasomanike kokkuleppele haldas elamut xxx S R ja peale tema surma asusid seda haldama tema pärijad T R, Priit R ja hageja. Kes konkreetselt haldamisega tegeles kostja ei tea.

Tsiviilasi nr 2-07-3737 Kostja arvestuste kohaselt oli igakuine üüritulu sellelt majalt 27 905,50 kr, arvestades juba hageja poolt toodud andmeid keskmiste üürimäärade kohta (110 kr/m2) ja seda, et kolmes korteris olid sundüürnikud, kelle määraks oli 15 kr/m2. Sellest summast kuulus kostjale 1⁄4 tulenevalt tema osast kaasomandis. Seetõttu kuulub talle kahe aasta eest 167 430,00 kr (27 905,50 * 24 / 4). Kuna hageja oli S.Ri pärija võrdsetes osades teiste R , siis temalt kostja nõuab 1/3 saada olevast üüritulust e 55810,00 kr. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et põhihagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 lg 1 alusel kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. TsÜS § 62 lg 2 kohaselt on asja vili asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 3 järgi on õigusvili tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 64 alusel võib vilja väljaandmiseks kohustatud isik nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osa kaasomandis on 1/12, mis vastab ühele korterile xxx majas. Hageja 1.nõude põhjendatus Hageja taotleb kostjalt saadud üüri, kui õigusvilja väljaandmist. Sellele on tal õigus tulenevalt AÕS § 71 lg 2. Ekslik on aga hageja seisukoht, et õigusvilja suuruseks on hageja poolt arvestuslikult saadud 1100,00 kr kuus korterilt. V ja sealhulgas õigusvili on reaalselt saadud hüve, mitte mingi hüpoteetiline võimalik hüve. Antud asjas ei ole poolte poolt esiletoodud asjaoludel kinnitamist leidnud, et kostja oleks saanud hageja poolt osundatud suuruses üüri, vaid nagu nähtub kostja poolt esitaud üürilepingutest oli kokkulepitud üürisuuruseks 600,00 kr kuus. Seega see on selleks viljaks, m kostja sai hageja osa arvelt ja m ta peab AÕS 71 lg 2 alusel hagejale tagastama. Seega on hageja 1. nõue põhjendatud 14 400,00 kr ulatuses (600,00 x 12 x 2). Hageja 2.nõude põhjendatus Kohus leiab, et hageja 2.nõue on põhjendatud vaid osaliselt st hagejat ennast puudutavas osas. S –E V u osas ei ole hageja õigustatud endale S.-E. V u osa nõudma. Hageja nõue on põhjendatud eelmises osas toodud põhjendustel ja seda 3600,00 kr ulatuses, lähtudes selles, et tõendatud on kostja poolt õigusvilja saamine 600,00 kr ulatuses kuus hageja osa arvelt 6 kuu eest.

Tsiviilasi nr 2-07-3737 Hagejal aga puudub õigus nõuda endale teise kaasomaniku S-E V u osa, kuna talle ei ole selle osa nõudeõigust loovutatud. Hagejale on kaasomaniku poolt antud volitus notariaalses volikirjas muuhulgas ka nõuda S-E V ule tasumisele kuuluvaid summasid, kuid sellisel juhul oleks hagejal tulnud esitada S-E V u nimel vastav nõue. Seda hageja ei ole teinud. Seega selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja 3.nõude põhjendatus Hageja taotleb välja mõista kostjalt kostja poolt hagejale kasutamiseks jäetud korteri nr 10 üürnikult vastuvõetud üürisummad kokku 4 200,00 kr ulatuses. Vastavalt vaidlustamata asjaoludele oli poolte vahel kokkulepe, et hagejal on kasutuses korter 10 xxx majas, mis andis tal õiguse sellest korterist laekuvat üüri nõuda. Seda ei ole kostja ka kohtumenetluse ajal eitanud. Samas on hageja esitanud oma 01.01.2008.a. täiendustega ka kostja poolt koostatud arve-kviitungid, m kohaselt on kostja vastu võtnud koos kommunaalteenuste tasudega ka üüri eelmainitud korteri üürnikult suuruses 700,00 kr kuus. Kostja kohtule antud kinnituste kohaselt ta seda tegi, kuna üürnik seda talle pakkus. Vaidlustatud ei ole ka seda kostja poolt, et seda on ta teinud kogu hageja poolt osundatud aja st juuli kuni detsember ulatuses. Tulenevalt sellest, et kasutuskorra kokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus nõuda üüri tasumist korteri nr 10 osas ja kuna kostja on antud üüri vastu võtnud, siis AÕS § 71 lg 2 alusel on põhjendatud hageja nõue 4 200,00 kr (6 x 700,00) osas. Kuna hageja poolt esitatud viiviste nõude suurus ja põhjendatus sõltub sellest, millises osas on põhjendatud kostja vastuväited hagile seoses tema poolt tehtud kulutustega xxx maja hooldamiseks ja remondiks. Kostja vastuväited hagile Kostja vastuväidete kohaselt on ta teinud xxx maja haldamisel ja hooldamisel kulutusi, m katmine on hageja ülesanne. Keskseks vaidlusküsimuseks poolte vahel on see, kas ja mis kuludega on tehtud vaidlusaluse maja katuse remont. Kostja on esitanud vastava töövõtulepingu kostja ja M K vahel summale 83 500,00 kr ja võimalike lisakuludega kuni 10 000,00 kr ning M K kinnituse (tõendi) selle kohta, et ta on saanud kostjalt 87 000,00 kr, mst 57 992,00 kr on kulunud ehitusmaterjalide ostmiseks OÜ-lt P J ning ülejäänud 29 008,00 kr on läinud töötasuks. Samuti ilmneb kostja poolt esitaud piltidelt, et katusel on teostatud remont, kuna ilmselgelt on katusele paigaldatud uued plekkdetailid ning on näha ka eterniittahvlite tõstmist katusele. Hageja vastuväited selle kostja väitele on jäänud paljasõnaliseks. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et oleks reaalselt sõlmitud kostja ja üürnikega mingeid kokkuleppeid, et katuse remont teostataks üürnike jõudude ja/või vahenditega. Asjaolu, et tööettevõtulepingu sõlmis üks üürnikest, ei anna alust seda järeldada. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks sõlminud lepingu ülemäära kõrge hinnaga või et selliseid töid ei oleks majal teostatud. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt kohus ei pea võimalikuks kahelda kostja väidetes ning leiab, et kostja vastuväited 87 000,00 kr osas on põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-07-3737 Samuti peab kohus põhjendatuks kostja poolt 2005.a. ja 2006.a. tasutud maamaksu tasaarvestamist, m kostja tasus kõigi kolme poolte kaasomandis oleva kinnistu eest summas 12 072,00 kr (2x6036,00 kr). Kuna vaidlusalune kinnistu asub Tallinnas nn Kalamaja piirkonnas, siis kohtu arvates on põhjendatud ka trimmeri ostmine (973,70), kuna kohtu teadmist mööda on enamuses selle kandi majadel ka mingi sisehoov, m korrashoiuks on trimmeri omandamine vajalik. Poolte vahel ei ole vaidlus selles, et kostja tegeles vaidlusaluse maja haldamise ja hooldamisega ja et kostja ise vahetult selles majas ei ela. Seetõttu kohtu arvates tuleb lugeda mõistlikeks kulutusteks kostja poolt xxx majja jõudmiseks tehtavad kulutused, mis seisnevad takso arvetes ja T.R bensiini kulude hüvitamises. Vastavalt kostja arvestusele on selliseid kulusid tehtud 2005.aastal 1302,oo kr taksole ja 1968,00 kr bensiinile ning 2006.a. 1979,00 kr bensiinile. Seega kokku 5238,00 kr. Põhjendatuks peab kohus ka kostja poolt ostetud suitsuanduritele tehtud kulutusi summas 459,00 kr, kuna need on ilmselgelt vajalikud kulud kaasomandis oleva asja säilitamiseks. Ülejäänud osas kostja poolt loetletud kulutused leiab kohus olevat põhjendamatud. Kohus on kostja esindajale teinud ettepaneku esitada selgitused esitatud arvete kohta, kui kostja esindaja seda teinud ei ole. Nii on kostja küll nimetanud, et ta on tasunud mõlemal aastal majahoidjale, kuid selle kohta ei ole esitaud ei vastavat lepingut ega ka ühtegi kviitungit, et sellist kulu oleks kantud. Selgusetu on miks on kostja väidetavalt tasunud xxx prügivedu ja mst tulenesid viivised T V AS-ile. Samuti on kostja poolt selgitamata muud esitatud kulud nagu kantselei kaubad, majapidamisekaubad, elektrikaubad (lambipesa jne), kasutamine, mis iseenesest võivad olla seotud vaidlusaluse maja haldamise ja hooldamisega, kuid ilma kostja selgesõnaliste kinnituste ja selgitusteta ei ole kohtu arvates aktsepteeritavad. Seega kohus leiab, et kostja vastuväited hagile on põhjendatud 105742,70 kr (87 000,00+5238,00+459,00+973,70+12 072,00), mst hageja kanda on AÕS § 75 lg 1 ja TsÜS § 64 alusel 1/12 ehk 8815,00 kr. Hageja viiviste nõue Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võ aldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, mle lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista kostjalt ka viivised alates 01.01.2007.a.. selleks ajaks oli hagejal saada kostjalt 1.nõude alusel 14 400,00 kr, samas oli aga kostjal kohtu arvates põhjendatud vastunõue hageja vastu 8815,00 kr ulatuses. Seega on hagejal põhjendatud nõuda viiviseid alates 01.01.2007.a.viivitatud summalt 5585,00 (14 00,00 kr – 8815,00). Edasi lisandub viivitatud summale iga kuu hagejale väljamõistetud üüri summa, mis muutub sissenõutavaks järgmise kuu alguseks.