3.Tagastada TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hageja Korteriühistule Tähistaevas pool menetlusest tasutud 200 eurosest riigilõivust so summas 100 eurot kontole nr EE572200221015200768 Swedbank AS-s. Riigilõiv summas 200 € on tasutud KÜ Tähistaevas poolt 20.04.2017.a. Rahandusministeeriumi kontole Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled on kohtuistungil enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2). Otsus jõustub selle kättetoimetamisega pooltele.
2-17-6819
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
1.Korteriühistu Tähistaevas esitas 1.05.2017 maakohtule hagi A N vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elamu majandamise (haldusteenus, hooldustasu, makse remondifondi, tasu kanalisatsiooni ja prügiveo eest, samuti kindlustus, muruniitmise tasu ja tasu külma vee tarbimise eest) võlgnevuse seisuga 21.03.2017.a. summas 1033.43 eurot. Hageja ja kostja enda menetluskulu palub hageja jätta kostja A Ne kanda.
1.1.Kuna kostja on asunud võlga tasuma, siis kohtuistungil /t.l. 42-44, protokoll t.l. 48-49/ hageja vähendas oma nõuet järgmistel põhjendustel. Kostja A N on maksnud kirjega „korteri üür" korteriühistule järgmised summad: 18.04.2017 85 eurot; 19.04.2017 - 65 eurot; 20.04.2017 - 120 eurot. Seega maksis kostja korteri üüri katteks 2017. aasta aprillikuus kokku 270 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 sätestab, et kui võlgnik ja võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks l) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus , 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus, 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Kostja ei ole määranud, millise aja eest uurimaksed on teostatud. Seega loeb hageja, et vastavalt VÕS § 88 lg 6 on tasutud uurimaksed kokku summas 270 eurot üürivõlgnevuse katteks, mis kostjal on seisuga 21. märts 2017. Eeltoodust tulenevalt vähendab hageja põhinõude summat 270 euro võrra ja palub kohtul mõista A Nelt välja 763,43 eurot.
1.2.Hageja esitas kohtule nõude mõista kostjalt välja menetluses kantud menetluskulu. Hageja esitas kohtule oma menetluskulu nimekirja seisuga 30. mai 2017, mil hageja menetluskulu oli 536 eurot, sh hagi esitamiselt makstud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 336 eurot. Kostja on kandnud hageja arvelduskontole raha pärast tema vastu kohtule hagi esitamist kirjega „kohtumenetluse katteks" järgmiselt: 10.08.2017 - 80 eurot; 11.08,2017- 125 eurot; 08.09.2017 -120 eurot; 09.09.2017 - 133,43 eurot; 11.09.2017 - 40 eurot. Seega on kostja hageja menetluskulu katteks maksnud 498,43 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja maksnud hagejale hageja poolt menetluses kantud menetluskulust, mis seisuga 30. mai 2017 oli 536 eurot, 498,43 eurot ja tasumata on 37,57 eurot.
1.3.Hageja menetluskulu nimekiri seisuga 12. september 2017. Kuna kostja on menetluse jooksul maksnud kohtumenetluse katteks 498,43 eurot, on hageja seisukohal, et tema senini kostja poolt hüvitamata menetluskulu koosneb õigusabikulust, mis Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arvetest nr 273-2017 ja arve nr 298-2017 tulenevalt on 37,57 eurot ja Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves nr 351-2017 märgitud summast 144 eurot, millest 24 eurot on käibemaks. Hageja lepinguline esindaja valmistus kohtuistungiks, arutas võlgnevuse suurust kliendi seaduslike esindajatega ja koostas kohtukõne teesid, millele kokku kulus 1,2 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tööühik on tund ja tööühiku hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on MTÜ KÜ Tähistaevas menetluskulu, mis on kostja A Ne poolt tasumata, seisuga 12. september 2017, kokku 181,57 eurot. Märgitud menetluskulule lisandub õigusabikulu hageja esindamisel kohtuistungil 13. septembril 2017 summas 96 eurot (esindamine kohtuistungil 0,8 h – 80 eurot + käibemaks 16 eurot) /t.l. 47/. MTÜ KU Tähistaevas kinnitab, et eelviidatud arvetel sisalduv menetluskulu kannab ta seoses kohtuasja nr 2-17-6819 menetlemisega ja et ta ei ole käibemaksukohuslane.
2.Kohtuistungil pooled loobusid enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja palus seetõttu TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastada talle pool menetluses tasutud 200 eurosest riigilõivust so 100 eurot ja selle võrra vähendada kostjalt väljamõistetavat menetluskulu /t.l. 46/.
2-17-6819
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks ega vaielnud sellele vastu /t.l. 48-49 protokoll/. Võla tekkimist põhjendas kostja asjaoluga, et halveneva tervise tõttu jäi ta 11.03.2017 töötuks ning sattus seetõttu makseraskustesse. Kostja avaldas kahetsust, et tema poolt menetluse ajal makstud summad ei läinud võla katteks, vaid kohtukulude katteks, kuid ei vaielnud hageja vastavale arvestusele ega menetluskulude suurusele vastu.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja on, asukohaga Tähistaeva, korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr X, ainuomanikuna kantud kinnistusregistri registriosa nr XXX II jakku 18. novembri 2005 kinnistamisavalduse alusel 27. detsembril 2005. Seega on kostja korteriühistu liige alates 2005. aastast. Hageja põhikirja p 26 p 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldetasu). KÜ Tähistaevas põhikirja p 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma liikme kohustusi ka tema või tema perekonnaliikme ajutisel äraolekul, kui juhatuse otsusega ei ole teisiti sätestatud /t.l. 12/. Korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostjal puudub alus keelduda kaasomandi eseme korrashoiukulude tasumisest hagejale. Kostja kui korteriomanik ja KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kui korteriühistu liige peab nii seaduse kui ka hageja põhikirja järgi osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtuistungil täpsustatud võlgnevus seisuga 21.03.2017 summas 763,43 eurot.
5.Kuna pooled loobusid kohtuistungil enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis tagastab kohus hagejale tema taotlusel TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud 200 eurosest riigilõivust so 100 eurot ja selle võrra vähendab kostjalt väljamõistetavat menetluskulu.
6.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma veel hageja põhjendatud menetluskulud summas 177.57 eurot (277.57 € -100 € tagastatav riigilõiv).