Tsiviilasja number
2-05-16551
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2008, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ RAISON hagi Jan Merila vastu 26 088, 35 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ RAISON apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.02.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ RAISON (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), esindaja Jüri Urb Kostja Jan Merila (isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht x), esindaja Elar Simmo
Jätta Harju Maakohtu 01.10.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta hageja Jan Merila taotlus kohtukulude väljamõistmiseks osutatud õigusabi eest rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Pooled sõlmisid 28.06.2002 lepingu nr S3-17, mille objektiks oli hageja poolt kostjale ehitatav korter x (S3). Lepingu alusel pidi hageja teostama üldehitustööd, kostja pidi tööde eest tasuma.
23.07.2002 sõlmiti AS Urusal ja kostja vahel lepingud, millega kostja ostis 1670/100000 mõttelist osa kinnistust ja kinnistu oluliseks osast olevatest, hageja poolt püstitatavatest, kolmest hoonest. Kostja ainukasutusse läks x korter nr x. Lepingu p 16.3 kohaselt pidi kostja tasuma ühekordse maksena 120 krooni ruutmeetri kohta „B“ ja „C“ grupi tööde järelevalve teostamise eest, mis koosnevad projektile vastavuse kontrollist, teostatud tööde sissekannetest, komisjonide tööst, vähempakkumiste korraldamisest, varjatud tööde aktide koostamisest, üldkoosolekute kokkukutsumisest, kaudsetest kuludest, dokumentide ettevalmistamisest ja üleandmisest linna vastuvõtukomisjonile. Järelevalve eest võlgneb kostja 6865, 59 krooni. Tasu arvestati proportsionaalselt vastavalt hageja poolt osutatud teenustele. Tasu vähendati dokumentide ettevalmistamise ja dokumentide linna vastuvõtukomisjonile üleandmiseks kuuluva summa võrra, kuna kaasomanike tegevuse tagajärjel dokumentide üleandmist ei toimunud. Korteri mõõdistamise eest võlgneb kostja 401, 75 krooni. Korteri mõõdistamine on hädavajalik reaalosadeks jagamiseks ning hoone õige plaani koostamiseks. Soojusarvesti paigaldamise eest võlgneb kostja 2690, 40 krooni. Soojusarvestite paigaldamine oli vajalik kogu küttesüsteemi tõrgeteta tööks ja kaasomanike huvide kaitseks. Hageja oli sunnitud korraldama prahi äraveo omal kulul. Sellest tulenevalt võlgneb kostja prügi äraveo eest 2655 krooni. Kostja võlgneb kaminatoru paigaldamise eest 7670 krooni ja fonoluku paigaldamise eest 531 krooni ning vee- ja kanalisatsiooni liitumistasu eest 5274, 60 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 26 088, 35 krooni. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Pooled ei leppinud kokku, et lepingu p-s 16.3 sätestatud tasu makstakse ettemaksena või osade kaupa. Lepingu p-s 16.3 nimetatud summa muutub sissenõutavaks, kui hoone kohta koostatakse asjakohased dokumendid ning need esitatakse linna vastuvõtukomisjonile ja nende alusel võetakse hoone vastu. Poolte vahel ei sõlmitud eraldi kokkulepet mõõdistamise kohta. Nimetatud tegevus on hõlmatud lepingu punktiga 16.3. Hageja poolt omavoliliselt paigaldatud soojamõõtjalt ei ole võetud ühtegi soojanäitu. Küttesüsteemi paigaldamine toimus kostja korteris tema enese kulul. Kostja kütab oma korterit kaminaga. Kostja ei ole kunagi kasutanud kinnistul paikneva gaasikatlamaja toodetud soojusenergiat oma korteri kütmiseks. Kostja on nõus soojusarvesti hagejale tagastama. Samuti ei ole tõendatud soojusarvesti maksumus. Pooltel puudus kokkulepe kostja ehitusprügi äravedamise ja selle eest tasumise kohta. Kostja ei ole vedanud ehitusprahti kinnistu territooriumile ega hageja poolt kinnistule paigaldatud prügikonteinerisse. Pooled ei sõlminud lepingut kostja korterisse kaminatoru paigaldamiseks. Kostja korterisse paigaldati kaminatoru kostja tellimusel OÜ Aphro Kamin poolt. Fonoluku paigaldamise kohta puudus pooltel kokkulepe. Kostja korterisse ei ole hageja fonolukku paigaldanud. Kostjale anti üle vaid fonoluku toru ühe ehitustöölise poolt ilma igasuguse selgituseta. Kostja on nõus fonoluku toru tagastama. Lisaks on nõue 531 krooni tõendamata. Hageja ei ole tõendanud vee- ja kanalisatsiooni liitumistasu suurust. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 1304 krooni. Järelevalve eest 6865, 59 krooni nõudmine ei ole põhjendatud. Lepingu p 16.3 kohaselt tuleb tasu maksta ühekordse maksena, seega on hagejal õigus seda nõuda pärast p-s 16.3 nimetatud kõigi toimingute teostamist. Vaidlust ei ole selles, et osa nimetatud punktis märgitud toimingutest on teostamata. Dokumente ehitise kasutusloa saamiseks Tallinna linnale üle ei antud. Tõendatud ei ole, et kostja õigusvastaselt takistaks toimingute tegemist, mis võimaldaksid hagejal esitada dokumendid ehitise kasutusloa saamiseks.
2(6)
Põhjendamatu on välja mõista korteri mõõdistamise eest 401, 75 krooni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 1 kuulub kinnistu jagamisele korteriomanditeks. Hagiavalduses hageja märkis, et korteri mõõdistamine on vajalik hoone õige plaani koostamiseks. Eeltoodust tulenevalt hõlmab lepingu p-s 16.3 nimetatud dokumentide ettevalmistamine üleandmiseks linna vastuvõtukomisjonile ka korteri mõõdistamise kulusid. Seega puudub hagejal alus korteri mõõdistamise eest eraldi tasu nõuda. Soojusarvesti paigaldamise eest 2690, 40 krooni nõue on alusetu. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 2 p 2c kohaselt kuulus korterisse küttesüsteemi paigaldamine (laialiviimine, radiaatorid, ventiilid, arvestid) „C” grupi tööde hulka. Seega puudus poolte vahel kokkulepe hageja poolt soojusarvesti paigaldamiseks. Hageja ei tõendanud, et kostja kasutaks gaasikatlamajast tulevat soojusenergiat. Seega ei ole tõendatud, et soojusarvesti paigaldamine vastas kostja huvidele. Põhjendamatu on välja mõista 7670 krooni kaminatoru paigaldamise eest. Tulenevalt lepingu lisa 2 p-st 2c ning 9c kuulus küttesüsteemi paigaldamine korteris ning suitsulõõride tegemine „C” grupi tööde hulka. Seega puudus poolte vahel kokkulepe kaminatoru paigaldamiseks. Lepingu lisas 1 on küll märge, et kaminatoru eest kuulub eraldi arve alusel tasumisele 6500 krooni. Samas ei saa asuda seisukohale, et sellega oleksid pooled sõlminud kokkuleppe kaminatoru paigaldamise kohta. Lepingu lisast 1 ei tulene, et hageja võttis endale kohustuse paigaldada kaminatoru ning kostja kohustuse selle eest tasuda. Hageja esitas kaminatorude paigaldamise tõendamiseks hageja ning OÜ Aphro Kamin vahel 07.05.2002 sõlmitud lepingu, millega OÜ Aphro Kamin kohustus paigaldama 25 kaminatoru 125 000 krooni eest. Kuna kostja eitab, et hageja tellimusel tema korterisse paigaldati kaminatoru, siis ei saa ainuüksi kaminatorude paigaldamise leping tõendada, et kaminatoru kostja korterisse hageja tellimusel ka paigaldati. OÜ Aphro Kamin esitas hagejale kaminatorude paigaldamise eest kolm arvet kogusummas 120 000 krooni. Sellest võib järeldada, et tegelikult paigaldati 24 kaminatoru, mitte 25 kaminatoru. Alusetu on fonoluku paigaldamise eest 531 krooni nõue. Lepingu lisa 2 p 1c kohaselt kuulub fonoluku paigaldamine tööde gruppi „C“. Seega ei olnud selle paigaldamise kohustus hagejal. Kostja väidete kohaselt hageja tema korterisse fonolukku ei paigaldanud, vastupidist hageja ei tõendanud. Fonoluku toru vastuvõtmisest keeldumine viitega selle kahjustatusele ei ole aluseks nõude rahuldamisele. Kahju hüvitise nõuet fonoluku toru väidetava kahjustamise eest hageja ei esitanud. Prügi äraveo eest 2655 krooni nõue ei ole põhjendatud. Tulenevalt lepingu lisa 2 p-st 10a hõlmavad „A+B“ grupi tööd ehitusprahi koristust ja äravedu. Hageja ei tõendanud, et ta vedas ära kostja korteri siseviimistluse teostamisel tekkinud ehitusprahi. Hageja ei tõendanud ka, et kostja viis ehitusprahi Sõle 25b asuvale kinnistule või kinnistul olevatesse prügikonteineritesse. Seega tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 6a kuulus vee- ja kanalisatsioonitrassi teostamine „A+B” grupi tööde hulka. Lepingu lisa 1 kohaselt tuli täiendavalt maksta vee- ja kanalisatsiooni liitumistasu 5274, 60 krooni. Samas on lepingu lisas 1 märgitud, et hind anti ligikaudselt ning, et töö ja materjalide hind määratakse fakti alusel. Sellisest sõnastusest võib järeldada, et hagejal on õigus nõuda kostjalt liitumistasu lähtudes hageja poolt reaalselt kantud kuludest. AS Tallinna Vesi 27.03.2007 e-kirjast hagejale nähtub, et teise järjekorra elamu saab vett varem liitunud korterelamu kaudu ning elamu liitumisel kuulus maksmisele üksnes liitumislepingu sõlmimise tasu 1180 krooni. Seega lähtus hageja kostjale langeva liitumistasu suuruse arvestamisel põhjendatult 29.09.1999 sõlmitud liitumislepingu p-s 5.1.3 sätestatud liitumistasust. Asja materjalides olevast tabelist nähtub, et liitumistasu jaotati korteriomanike vahel ning et kostjale langev osa liitumistasust on 11 025, 12 krooni. Samas ei ole hageja poolt esitatud tõendite alusel võimalik kontrollida ning välja selgitada, kas kostjale langev osa liitumistasust on vähemalt hageja poolt nõutav 5274, 60 krooni. Seega tuleb lugeda, et hageja
3(6)
ei tõendanud nõude suurust liitumistasu osas, mistõttu tuleb nõuet selles osas pidada põhjendamatuks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu otsus on ebaõige materiaalõigusnormide kohaldamata jätmise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise ning tõendite vale hindamise tõttu. Kohtuotsus on ekslik ja ei põhine asjas kogutud tõenditel. Kohus rajas oma põhjendused ainult kostja paljasõnalistele väidetele, jättes märkimata millisele seadusele ja millistele tõenditele on rajatud kohtuotsus hageja nõuete osas Järelevalve tööde hulka kuuluvate ehitustööde tehnilise järelevalve teostamise kohta esitas hageja OÜ-ga Epran sõlmitud lepingu ja arve summas 150 096 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Kuna kinnisomandi reaalosadeks jagamiseks ning hoone õige plaani koostamiseks on hädavajalik korteri mõõdistamine, siis selle töö tellis hageja OÜ-lt Tallinna TIB. Kogu hoone mõõtmistööde eest kuulub tasumisele 9035 krooni. Hageja püüdis kostjale esitatud arves näidata, mis summadest ja töödest koosnes järelevalvetasu. Tasu ehitustööde tehnilise järelevalve teostamise eest oli arvestatud igalt ruutmeetrilt ja moodustab 6865, 59 krooni ning mõõdistustööde tasu oli hageja poolt arvutatud proportsionaalselt kostja korteri suurusele hoone Sõle 25b (S3) suurusest ning moodustab 401, 75 krooni. Kokku moodustasid ehitustööde tehnilise järelevalve teostamise tasu ja mõõdistustööde tasu 7267, 34 krooni. See summa ei ületa lepingu p-s 16.3 poolte vahel kokku lepitud määra, kuna moodustab ainult osa järelevalvest. Tallinna Linnaplaneerimiseameti 07.02.2005 kirjast nr 12 nähtub, et hageja dokumendid tagastati, kuna ilma kinnistu jagamiseta ja katastriüksuste moodustamiseta ei ole võimalik taotleda kasutusluba. Eelmärgitu alusel on ilmne, et kostja koos teiste kaasomanikega tahtlikult takistab ehitise Sõle 25b-S3 kasutusloa saamist, kuna nad ei kirjutanud alla kinnistu jagamise kokkuleppele, mis seadusest tulenevalt on vajalik korteriomandite moodustamiseks. Kuna lepingu p 16.3 on oma sisult tingimuslik, mis seostab tasu maksmise nõudmise konkreetse tingimuse saabumisega, siis selle tingimuse saabumise kostja poolt takistamisega loetakse tingimus saabunuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 104 lg 1 mõttes ning hageja on õigustatud nõudma järelevalve hulka kuuluvat tasu ka täies ulatuses. Hageja kohustuste hulka ei kuulu kaasomanike vaheliste vaidluste lahendamine ning korteriomandite seadmiseks dokumentide ettevalmistamisel võib ta lähtuda ainult kehtivatest dokumentidest. Siseviimistlusprügi äraviimise kohta esitas hageja hulgaliselt arveid, mis tal tuli tasuda seoses x kaasomanike eest siseviimistlusprügi väljaviimisega. Hageja oli sunnitud korraldama prahi äraveo omal kulul. Hageja oli nõus oma nõude tagasi võtma, kui kostja oleks esitanud tõendid selle kohta, et tema või tema töömehed viisid siseviimistlusprügi välja. Ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks kostja menetluse käigus ei esitanud. Tulenevalt lepingu lisa 2 p-st 3b oli hageja kohustuseks paigaldada fonolukk. Fonoluku paigaldamise eest võlgneb kostja 531 krooni. Hageja on nõus võtma nõude fonoluku osas tagasi, kui kostja tagastab tema poolt mitu aastat tagasi hageja töötajalt saadud fonoluku. Lepingu lisa 1 kohaselt tuli täiendavalt maksta vee-ja kanalisatsiooni liitumistasu 5274, 60 krooni. Samas märgiti, et hind on antud ligikaudselt ning, et töö ja materjalide hind määratakse fakti alusel. Maakohus tuvastas, et liitumistasu arvutamise aluseks tuli võtta liitumislepingus märgitud 1 054 988, 05 krooni. Hageja raamatupidaja arvestuses langeb kostja korterile liitumistasu osa suurusega 11 025, 12 krooni. Hageja pidas õigeks esitada kostjale tasumiseks arve 5274, 60 krooni, milline summa oli märgitud lepingu lisas 2. Kostja ei soovinud maksta 5274, 60 krooni, väites, et selle arvutamise kord ei ole talle arusaadav. Tegelikult, kui arvutada kostja korterile langev liitumistasu osa proportsionaalselt kostja osale kinnistust x, siis oleks liitumistasu isegi suurem raamatupidaja poolt arvestatust (1670/10 000 =1,67%
4(6)
kinnistu x suurusest. Sellest arvestatud liitumistasu on 1 054 988, 05 krooni x 1,67% = 17 618, 30 krooni). Hageja raamatupidaja arvutusviga ei saa kuidagi mõjutada hageja nõude põhjendatust vee- ja kanalisatsiooni liitumistasu osas. Kui kostja on nõus tasuma kogu tema korterile lasuva vee- ja kanalisatsiooni liitumistasu, siis hageja ei ole selle vastu. Kui kostja ei soovinud kasutada ja ei kasutanud maja soojussüsteemi, pidi ta tõendama, et ta soojusenergiat ei kasuta, tema korter on maja soojussüsteemist välja lülitatud ja korterisse paigaldatud soojusarvesti ei ole talle vajalik. Samas tuleks hinnata mitte ainult dokumentaalseid tõendeid, vaid ka kostja käitumist selles olukorras. Kostja elas rahumeelselt korteris koos sinna paigaldatud soojusarvestiga ning mingeid vastuväiteid seoses sellega ei esitanud. Menetluse käigus esitas kostja mitmeid variante kuidas ta oma korterit soojendab: kord kütab kaminaga, teisel juhul elektri abil. Ühtegi tõendit kostja ei esitanud. Seega ei tugine maakohtu põhjendused asjas esitatud tõenditele, vaid on rajatud ainult kostja paljasõnalistele väidetele. Kostja ei eitanud oma korteris kamina olemasolu, vaid kinnitas, et kütab korterit kaminaga. Ka kostja poolt esitatud lepingus OÜ-ga Aphro Kamin on märgitud, et OÜ Aphro Kamin tegi kostja jaoks korstnatrassi ümberpaigaldamist. Selleks, et teha ümberpaigaldamist pidi enne seda olema midagi juba paigaldatud. Hageja paigaldas kooskõlastatult kostjaga kostja korterisse kaminatoru. Kaminatrassi paigaldas läbi maja hagejaga sõlmitud lepingu alusel OÜ Aphro Kamin. Kaminatoru paigaldamise eest võlgneb kostja 7670 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.10.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Vaidlus puudub selles, et hageja nõue põhineb poolte vahel 28.06.2002 sõlmitud lepingul nr S3-17. Vastavalt lepingu p-le 2.4 pidi hageja teostama „A“ ja „B“ grupi tööd ja ple 6 „A+B“ grupi tööd. Lisas nr 2 märgitud „C“ grupi töid võis teostada tellija ise (t.l.14). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et „C“ grupi töid võis tellija tellida ka hagejalt eraldi kokkuleppe alusel. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõue lepingu p 16.3 alusel järelevalve eest summas 6865,59 krooni ei ole veel sissenõutav, kuna hageja ei ole tõendanud dokumentide üleandmist Tallinna linnale ehitisele kasutusloa saamiseks. Samuti on maakohus põhjendatult asjas esitatud tõendite alusel leidnud, et hageja nõue soojusarvesti paigaldamise eest summas 2690,40 krooni ei kuulu rahuldamisele. Soojusarvesti paigaldus on nimetatud lepingu lisas nr 2 „C“ tööde loetelus p 2c. Kostja eitab kokkuleppe olemasolu hageja soojusarvesti paigaldamiseks. Hageja ei ole vastava kokkuleppe olemasolu tõendanud. Kostja ka soojusarvestit väidetavalt ei vaja, kuna kütab korterit kaminaga. Hageja oma 17.11.2003 kirjas on teatanud, et võtab soojusarvesti maha (t.l.22). Kuni käesoleva ajani hageja seda teinud ei ole. Hageja on aga tuginenud just poolte vahel sõlmitud lepingule. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude siseviimistlusprügi äraviimise eest summas 2655,00 krooni, kuna selline kokkulepe lepingus puudub. Kuna nõue ei tulene lepingust, siis tulnuks hagejal tõendada, et ta viis hädavajaduse tõttu ära ka kostja poolt tekitatud prügi. Ebaõige on hageja poolt kaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt pidanuks kostja tõendama, et tema prügi hoovis ei olnud. Muul alusel ei ole hageja nõuet esitanud. Samuti fonoluku osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega. Ka kaminatoru paigaldamise eest 7670,00 krooni väljamõistmata jätmise osas on otsus seaduslik ja põhjendatud, kuna kostja on tõendanud, et kaminatoru paigaldati tema tellimusel (t.l. 42). Hageja ei ole aga tõendanud, et just tema poolt kaminatoru paigaldati. Kaebuses küll
5(6)
hageja väidab, et kaminatoru paigaldati kokkuleppel kostjaga. Kuid kaebusest ei nähtu, milliste tõenditega on hageja oma väiteid tõendanud. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu ning on tõendanud, et kaminatoru on paigaldatud tema tellimuse alusel OÜ Aphro Kamin poolt. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud tõendamatuse tõttu välja mõistmata ka tasu vee- ja kanalisatsiooniga liitumise eest. Kaebuses on hageja küll esitanud vastuväiteid otsusele, kuid ei ole ka kaebuses märkinud, milliste tõendite alusel on arvestus tehtud. Hageja on esitanud liitumistasuna kolme erinevat summat, mis erinevad omavahel kolm korda. Ka ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja esindaja täpsustada, milliste tõendite ja arvestuste alusel on saadud summa 5274,60 krooni. Kord avaldas esindaja, et võib üldse loobuda sellest nõudest, kõneteesides aga on nõuet liitumistasu osas veelgi suurendatud. Lõplikult kinnitas hageja esindaja, et jääb nõude 5274,60 juurde. Tõendeid, mille alusel on nõue esitatud, ei ole nimetatud apellatsioonkaebuses, kõneteesides ega ka hageja esindaja sõnavõtus. Kõneteesides on hageja vähendanud nõuet, kuid hageja esindaja seletuse kohaselt seda vaid juhuks, kui kostja on nõus sõlmima kompromissi. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja esindaja palus hüvitada kohtukulud summas 1304,00 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus kohtukulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestatud piirangu tõttu. Maakohus on juba hagejalt kostja kasuks välja mõistnud õigusabikulud summas 1304,00 krooni.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.