Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
1. oktoober 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-05-16551 (endine nr 2/276-23626/05)
Tsiviilasi
OÜR hagi JM vastu 26 088,35 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜR (registrikood XXX, asukoht XX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja TV kostja JM(isikukood XXX asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja Elar Simmo
Istungi toimumise aeg
11.09.2007.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja TV, kostja JM, kostja lepinguline esindaja Elar Simmo. Istungit protokollis sekretär Mariann Sesmin
01.09.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.06.2002.a lepingu nr S3-17, mille objektiks oli hageja poolt kostjale ehitatav korter Tallinnas aadressil XXX(S3). Lepingu alusel pidi hageja teostama üldehitustööd, mis on loetletud lepingu lisas nr 2 punktis „Üldehitustööd grupp A + B“. Kostja pidi tööde eest tasuma. 23.07.2002.a sõlmiti aktsiaseltsi Urusal ja kostja vahel lepingud, millega kostja ostis 1670/100000 mõttelist osa kinnistust ja kinnistu oluliseks osast olevatest, hageja poolt püstitatavatest, kolmest hoonest. Kostja ainukasutusse läks korter nr 17 XXXS3 asuvas hoones. Kostja on jäänud hagejale võlgu 26 088,35 krooni. Lepingu punkti 16.3 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma ühekordse maksena 120 krooni ruutmeetri kohta „B“ ja „C“ grupi tööde järelevalve teostamise eest, mis koosneb projektile vastavuse kontrollist, teostatud tööde sissekannetest, komisjonide tööst, vähempakkumiste korraldamisest, varjatud tööde aktide koostamisest, üldkoosolekute kokkukutsumisest, kaudsetest kuludest, dokumentide ettevalmistamisest ja üleandmisest linna vastuvõtukomisjonile. Järelevalve eest võlgneb kostja 6865,59 krooni. Tasu on arvestatud proportsionaalselt vastavalt hageja poolt osutatud teenustele. Tasu on vähendatud dokumentide ettevalmistamise ja dokumentide linna vastuvõtukomisjonile üleandmiseks kuuluva summa võrra, kuna kaasomanike tegevuse tagajärjel dokumentide üleandmist ei ole toimunud. Korteri mõõdistamise eest võlgneb kostja 401,75 krooni. Korteri mõõdistamine on hädavajalik reaalosadeks jagamiseks ning hoone õige plaani koostamiseks. Kostja võlgneb hagejale 2 690,40 krooni soojusarvesti paigaldamise eest. Soojusarvestite paigaldamine oli vajalik kogu küttesüsteemi tõrgeteta tööks ja kaasomanike huvide kaitseks. Soojusarvesti eest pidi kostja tasuma 6 490 krooni. Pärast hageja poolt tasaarvestuse teostamist vähenes võlgnevus soojusarvesti eest 2 690,40 kroonini. Hageja on paigaldanud kooskõlastatult kostjaga kostja korterisse kaminatoru. Kaminatoru paigaldamise eest võlgneb kostja 7670 krooni. Tulenevalt lepingu lisa 2 punktist 1c oli kostja kohustuseks paigaldada fonolukk. Fonoluku paigaldas kooskõlastatult kostjaga hageja. Fonoluku paigaldamise eest võlgneb kostja 531 krooni. Peale kaasomanike poolt siseviimistlustööde teostamist jäi äravedamata praht maja territooriumilt. Hageja oli sunnitud korraldama prahi äraveo omal kulul. Sellest tulenevalt võlgneb kostja prügi äraveo eest 2655 krooni. Lepingu lisa 1 kohaselt on kõik liitumistasud lisamaksed ja kuuluvad tasumisele liitumisel. Kostja võlgneb hagejale vee- ja kanalisatsiooni liitumistasu eest 5274,60 krooni. Hageja on teenuste osutajaga liitumislepingu sõlminud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 26 088,35 krooni. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Järelevalve teostamise eest tasu nõudmine on põhjendamatu. Hageja ei ole käesoleva hetkeni ehitusobjekti kostjale üle andnud. Hoone on Tallinna linna vastuvõtukomisjoni poolt vastu võtmata. Pooled ei ole kokku leppinud, et
lepingu punktis 16.3 sätestatud tasu makstakse ettemaksena või osade kaupa. Lepingu punktis 16.3 nimetatud summa muutub sissenõutavaks, kui hoone kohta koostatakse asjakohased dokumendid ning need esitatakse linna vastuvõtukomisjonile ja nende alusel võetakse hoone vastu. Poolte vahel ei ole sõlmitud eraldi kokkulepet mõõdistamise kohta. Nimetatud tegevus on hõlmatud lepingu punktiga 16.3. Mõõdistamise teostamine on vajalik tegevus, et saada asjakohased dokumendid linna vastuvõtukomisjonile esitamiseks. Pooled ei ole kokku leppinud, et dokumentide ettevalmistamise kulu tasutakse hagejale täiendavalt lepingu punktis 16.3 kokkulepitule. Mõõdistamine on käsitletav ka kaudse kuluna, mille hüvitamist reguleerib samuti lepingu punkt 16.3. Soojusarvesti paigaldamiseks puudus pooltel kokkulepe. Hageja poolt omavoliliselt paigaldatud soojamõõtjalt ei ole võetud ühtegi soojanäitu. Küttesüsteemi paigaldamine toimus kostja korteris tema enese kulul. Kostja kütab oma korterit kaminaga. Kostja ei ole kunagi kasutanud kinnistul paikneva gaasikatlamaja poolt toodetud soojusenergiat oma korteri kütmiseks. Kostja on nõus soojusarvesti hagejale tagastama. Samuti ei ole tõendatud soojusarvesti maksumus. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut kostja korterisse kaminatoru paigaldamiseks. Samuti ei ole hageja poolt kaminatoru paigaldatud. Kostja korterisse on paigaldatud kaminatoru kostja tellimusel OÜ AK poolt. Fonoluku paigaldamise kohta puudus poolte vahel kokkulepe. Kostja korterisse ei ole hageja poolt fonolukku paigaldatud. Kostjale anti üle vaid fonoluku toru ühe ehitustöölise poolt ilma igasuguse selgituseta. Kostja on nõus fonoluku toru tagastama. Lisaks on nõue summas 531 krooni tõendamata. Poolte vahel puudus kokkulepe kostja ehitusprügi äravedamise ja selle eest tasumise kohta. Kostja poolt ei ole veetud ehitusprahti kinnistu territooriumile ega hageja poolt kinnistule paigaldatud prügikonteinerisse. Hageja ei ole tõendanud vee- ja kanalisatsiooni liitumistasu suurust. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 28.06.2002.a sõlminud lepingu nr S3-17, mille punkti 2.1 kohaselt pidi hageja ehitama kostjale korteri aadressil Tallinn XXX(S3). Vastavalt lepingu punktile 2.4 pidi kostja teostama „A“ ja „B“ grupi tööd. „A + B“ grupi ning „C“ grupi tööd on loetletud lepingu lisas nr 2. Kohtu hinnangul ei ole järelevalve eest 6865,59 krooni nõudmine põhjendatud. Lepingu punkti 16.3 kohaselt on tellija kohustatud tasuma ühekordse maksena 120 krooni iga lepingu objekti ruutmeetri kohta „B” ja „C” grupi tööde järelevalve teostamise eest, mis koosneb projektile vastavuse kontrollist, teostatud tööde sissekannetest, komisjonide tööst, vähempakkumiste korraldamisest, varjatud tööde aktide koostamisest, üldkoosolekute kokkukutsumisest, kaudsetest kuludest, dokumentide ettevalmistamisest ja üleandmisest linna vastuvõtukomisjonile. Kohus leiab, et kuna nimetatud punkti kohaselt tuleb tasu maksta ühekordse maksena, siis on hagejal õigus seda nõuda pärast punktis 16.3 nimetatud kõigi toimingute teostamist. Vaidlust ei ole selles, et osa nimetatud punktis märgitud toimingutest on teostamata. Dokumente ehitise kasutusloa saamiseks Tallinna linnale üleantud ei ole.
Tõendatud ei ole, et kostja õigusvastaselt takistaks toimingute tegemist, mis võimaldaksid hagejal esitada dokumendid ehitise kasutusloa saamiseks. Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja nõue välja mõista korteri mõõdistamise eest 401,75 krooni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 1 kuulub kinnistu jagamisele korteriomanditeks. Hagiavalduses on hageja märkinud, et korteri mõõdistamine on vajalik hoone õige plaani koostamiseks. Eeltoodust tulenevalt hõlmab kohtu hinnangul lepingu punktis 16.3 nimetatud dokumentide ettevalmistamine üleandmiseks linna vastuvõtukomisjonile ka korteri mõõdistamise kulusid. Seega puudub hagejal alus korteri mõõdistamise eest eraldi tasu nõuda. Kohtu hinnangul on hageja nõue summas 2690,40 krooni soojusarvesti paigaldamise eest alusetu. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 2 punkti 2c kohaselt kuulus korterisse kütteüsteemi paigaldamine (laialiviimine, radiaatorid, ventiilid, arvestid) „C” grupi tööde hulka. Seega puudus poolte vahel kokkulepe hageja poolt soojusarvesti paigaldamiseks. Kostja väitel tema gaasikatlamajast tulenevat soojusenergiat ei kasuta, mistõttu temal soojusarvestit vaja ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutaks gaasikatlamajast tulevat soojusenergiat. Seega ei ole tõendatud, et soojusarvesti paigaldamine vastas kostja huvidele. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu on hageja nõue välja mõista 7670 krooni kaminatoru paigaldamise eest. Tulenevalt lepingu lisa 2 punktist 2c ning 9c kuulus küttesüsteemi paigaldamine korteris ning suitsulõõride tegemine „C” grupi tööde hulka. Seega puudus poolte vahel kokkulepe kaminatoru paigaldamiseks. Lepingu lisas 1 on küll märge, et kaminatoru eest kuulub eraldi arve alusel tasumisele 6500 krooni. Samas ei saa asuda seisukohale, et sellega oleksid pooled sõlminud kokkuleppe kaminatoru paigaldamise kohta. Lepingu lisast 1 ei tulene, et hageja oleks võtnud endale kohustuse paigaldada kaminatoru ning kostja kohustuse selle eest tasuda. Hageja on kaminatorude paigaldamise tõendamiseks esitanud hageja ning OÜ AK vahel 07.05.2002.a sõlmitud lepingu, millega OÜ AK kohustus paigaldama 25 kaminatoru 125 000 krooni eest. Kostja on vaielnud vastu asjaolule, et hageja tellimusel on paigaldatud tema korterisse kaminatoru. Kohus leiab, et kuna kostja eitab, et hageja tellimusel on tema korterisse paigaldatud kaminatoru, siis ei saa ainuüksi kaminatorude paigaldamise leping tõendada, et kaminatoru kostja korterisse hageja tellimusel ka paigaldatud on. Kohus märgib lisaks, et OÜ AK on esitanud hagejale kaminatorude paigaldamise eest kolm arvet kogusummas 120 000 krooni. Sellest võib järeldada, et tegelikult paigaldati 24 kaminatoru, mitte 25 kaminatoru. Kohus leiab, et alusetu on hageja nõue fonoluku paigaldamise eest summas 531 krooni. Lepingu lisa 2 punkti 1c kohaselt kuulub fonoluku paigaldamine tööde gruppi „C“. Seega ei olnud selle paigaldamise kohustus hagejal. Kostja väidete kohaselt hageja tema korterisse fonolukku paigaldanud ei ole. Vastupidist hageja tõendanud ei ole. Fonoluku toru on kostja pakkunud hagejale tagasi, kuid hageja on selle vastuvõtmisest keeldunud, põhjendusega, et fonoluku toru on kriimustatud. Fonoluku toru vastuvõtmisest keeldumine viitega selle kahjustatusele ei ole aga kohtu hinnangul aluseks nõude rahuldamisele. Kahju hüvitise nõuet fonoluku toru väidetava kahjustamise eest ei ole hageja esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista prügi äraveo eest 2655 krooni ei ole põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on tegu siseviimistlustööde teostamisel tekkinud prügiga. Tulenevalt leping lisa 2 punktist 10a hõlmavad „A+B“ grupi tööd ehitusprahi koristust ja äravedu. Kuna „A+B“ grupi tööde näol on tegemist üldehitustöödega, siis siseviimustlustöödel tekkiva prahi äravedu ei olnud lepingu järgi hageja kohustuseks. Samas ei ole hageja tõendanud, et hageja
oleks vedanud ära kostja korteri siseviimistluse teostamisel tekkinud ehitusprahi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks viinud ehitusprahi XXX asuvale kinnistule või kinnistul olevatesse prügikonteineritesse. Seega tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Vastavalt lepingu lisa 2 punkile 6a kuulus välis vee- ja kanalisatsioonitrassi teostamine „A+B” grupi tööde hulka. Lepingu lisa 1 kohaselt tuli täiendavalt maksta vee- ja kanalisatsiooni liitumistasu 5 274,60 krooni. Samas on lepingu lisas 1 märgitud, et hind on antud ligikaudselt ning, et töö ja materjalide hind määratakse fakti alusel. Kohtu hinnangul võib sellisest sõnastusest järeldada, et hagejal on õigus nõuda kostjalt liitumistasu lähtudes hageja poolt reaalselt kantud kuludest. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning AS Tallinna Vesi 29.09.1999.a sõlminud liitumislepingu nr 124. Liitumislepingu p 1.1 kohaselt liideti ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga XXX asuval kinnistul üks elamu (esimene etapp). Lepingu punkti 5.1.3 kohaselt oli liitumistasu kokku 1 054 988,05 krooni. Puudub vaidlus, et tegemist ei ole selle elamuga, kus asub kostja korter. Samas nähtub AS-i Tallinna Vesi 27.03.2007.a e-kirjast hagejale, et teise järjekorra elamu saab vett varem liitunud korterelamu kaudu ning elamu liitumisel kuulus maksmisele üksnes liitumislepingu sõlmimise tasu 1180 krooni. Seega on kostjale langeva liitumistasu suuruse arvestamisel lähtunud hageja põhjendatult 29.09.1999.a sõlmitud liitumislepingu punktis 5.1.3 sätestatud liitumistasust. Asja materjalides on ka tabel, millest nähtub, et liitumistasu on jaotatud korteriomanike vahel ning et kostjale langev osa liitumistasust on 11 025,12 krooni. Samas ei ole hageja poolt esitatud tõendite alusel võimalik kontrollida ning välja selgitada, kas kostjale langev osa liitumistasust on vähemalt hageja poolt nõutav 5274,60 krooni. Seega tuleb lugeda, et hageja ei ole tõendanud nõude suurust liitumistasu osas, mistõttu tuleb nõuet selles osas pidada põhjendamatuks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud 1304 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et põhjendatud on hagejalt kostja õigusabikulude katteks välja mõista 1304 krooni.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.