Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-17-10942 V.G. püüdis 14.02.2017.a Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu lahel harrastuslikul kalapüügil sikutiga 535 ahvenat, millest 74 olid meres lubatud alamõõdust väiksemad. Alammõõduliste ahvenate püügiga rikkus kostja kalapüügiseaduse ja kalapüügieeskirja nõudeid ja tekitas nimetatud teoga keskkonnale kahju kokku summas 1184 eurot. Kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg 1 kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alamõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel. Vabariigi valitsuse poolt 16.06.2016.a vastuvõetud määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (KPE) § 14 kohaselt on kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded esitatud lisas 3. KPE lisa 3 kohaselt on ahvena alammõõt meres mõõdetuna ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni, l - 16 cm ja mõõdetuna ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni L – 19 cm. Väärteomenetluses nr 940017000150 on tuvastatud, et 14.02.2017.a Pärnu lahel alamõõdulisi ahvenaid püüdis V.G.. 15.02.2017.a koostatud sündmuskoha vaatluseprotokollist nähtub, et kostja valduses avastati ahvenad, mis esialgsel visuaalsel vaatlusel olid alamõõdulised ning mis plommiti plastiksulguriga n 0527202 ja võeti kaasa. 15.02.2017.a koostatud asitõendi vaatluse protokollist ja fototabeli fotolt 1 nähtub, et vaatluse käigus mõõdeti kostja valdusest 15.02.2017.a avastatud ja kaasavõetud ahvenad. Asitõendi vaatluse protokollist ja selle lisaks olevast kalade pikkuse mõõtmise protokollist nähtub, et mõõdeti 535 ahvenat, millest 74 osutusid meres lubatud alamõõdust väiksemaks (l pikkused: 14,5 cm – 19 isendit; 15 cm – 6 isendit; 15,5 cm – 47 isendit; 13,5 cm – 1 isend; 14 cm – 1 isend). Kahju määr määruse nr 67 lisa 1 kohaselt on ahvena (Perca fluviatilis) puhul 3,2 eurot isendi kohta. Arvestades asjaolu, et alamõõduliste kalade püük loetakse KPS § 71 lg 2 p-i 5 kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks, on vastavalt KPS § 73 lg-le 6 kahju hüvitamise määr sama sätte lõike 3 alusel määratud viiekordne määr. Püüdes 74 alammõõdulist ahvenat rikkus kostja KPS § 10 lg-t 1. Kostja tekitas seeläbi alammõõduliste kalade ebaseadusliku püügiga keskkonnale kahju kokku summas 1184 eurot. Kostja kahjustava ja keelatud tegevuse (alammõõduliste kalade püük) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Keskkonnainspektsioon esitas 23.02.2017.a kostjale ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada. Käesoleva ajani ei ole kostja asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista tekitatud keskkonnakahju summas 1184 eurot. Pärnu Maakohus võttis 24.07.2017.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat vastama hagiavaldusele. Pooled esitasid 25.09.2017.a kohtule allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping

2-17-10942

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole allkirjastatult 25.09.2017.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.