Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-35027
Tsiviilasi
GB hagi TÄAS vastu 260 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja GB, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja esindaja Vladimir Sadekov, Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, XXX Kostja TÄAS, registrikood XXX asukoht XXX Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Heikki Ojamaa, Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid (XXX)
esindajad
Jätta rahuldamata GB hagi TÄAS vastu 260 000 krooni nõudes.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta GB kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 10.03.2008.a.
13.09.2007.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.10.1998.a. laenulepingu, mille kohaselt kohustus hageja kostjale üle kandma raha summas 25951,25 Saksa marka, kostja kohustus raha tagastama 01.01.2000.a. Hageja täitis oma kohustuse ja kandis nimetatud rahasumma üle. Kostja tagastas hagejale pangaülekannetega
08.12.1998.a. ja 25.03.1999.a. kokku 77 610 krooni. Ülejäänud laenusumma – 130 000 krooni – on hagejale tagastamata. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata laenusumma 130 000 krooni ja viivise summas 130 000 krooni. Hageja tugineb laenulepingu p 5.2, mille kohaselt kohustub kostja tasuma viivist 0,2% päevas tagastamata summalt. Seisuga 01.10.2007.a. on kostja võla tasumisega viivituses 2790 päeva.
Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub kohaldada hagi suhtes aegumist. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks, millega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostja leiab, et laenulepingu p 3.2 kohaselt pidi laen olema tagastatud 01.01.2000.a., mis on ka hagi aegumise tähtaja kulgemise alguseks. Tulenevalt 01.07.2002.a. jõustunud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kehtib alates 01.07.2002.a. tehingust tulenevatele nõuetele 3 aastane aegumistähtaeg ja 01.07.2002.a. alanud hagi aegumise tähtaeg möödus 01.07.2005.a. kell 24.00. Hageja ei ole esitanud kostjale nõuet enne hagiavalduse esitamist. Kostja juhatus ja aktsionärid vahetusid 2002. aastal ja kuni hagi esitamiseni ei olnud kostja teadlik laenulepingu olemasolust. Hageja ei ole kostjaga pärast laenulepingu sõlmimist kontakti võtnud, hageja konto asus EVEA pangas, mille pankrotimenetlust alustati 01.10.1998.a. ja millele kuulutati moratoorium 02.10.1998.a. Kuna hageja ei ole andnud kostjale uut pangakonto numbrit, ei ole ka kostjal võimalik olnud laenu tagastada. Hageja ei ole oma arvelduskonto numbrit näidanud ka hagiavaldusel. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust tahtlikult rikkunud. Kostja on seisukohal, et laenulepingu olemasolu ei saa olla iseenesest tahtlust kinnitav asjaolu. Kostja on seisukohal, et kostjapoolse tahtluse olemasolu peaks hageja tõendama, hageja aga seda teinud pole. Hageja on vastupidiselt tunnistanud, et kostja on oma kohustust ka osaliselt täitnud.
Kohus saatis kostja seisukoha hagejale ja kohustas hagejat esitama oma seisukoht kostja taotluse suhtes. Hageja teatas oma 16.01.2008.a. kirjalikus seisukohas, et nõustub kostja taotlusega teha tsiviilasjas vaheotsus. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on hagi aegunud. Hageja seisukohalt tuleb käesoleva hagi aegumise suhtes rakendada Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 sätteid, kuna kostja rikkus kohustust tahtlikult. Hageja leiab, et tahtlus tuvastatakse objektiivsete asjaolude alusel ning olukorras, kus puudub kohustuse mittetäitmiseks mõni muu põhjendus, on kohustuse täitmata jätmise põhjuseks mittetahtmine. Hageja leiab, et kostja on kohustuse rikkumise toime pannud kaudse tahtlusega. Hageja käsitluse kohaselt möönab kaudse tahtluse puhul isik kahjuliku tagajärje saabumist ja ei tee midagi selleks, et seda olukorda parandada. Kostja, tutvunud 16.01.2008.a. esitatud hageja seisukohaga, esitas 11.02.2008.a. oma vastuse hageja seisukohale, milles jääb oma taotluse juurde. Kostja leiab, et hageja seisukohad ei anna alust hagi aegumise üldise tähtaja mittekohaldamiseks. Kostja leiab, et hageja on ise kinnitanud kostja seisukohta ja põhjendusi selle kohta, et kostjapoolne kohustuse rikkumine polnud tahtlik. Kostja leiab, et tsiviilasja toimikumaterjalidest nähtub, et hageja pole 6 aasta jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumise päevast nõudnud võla tasumist. Kostja leiab, et hageja pole põhjendanud, miks ta sellise ajavahemiku jooksul võlgnevuse tasumist ei nõudnud. Kostja omanike vahetusel esitas eelmine omanik ülevaate kõikidest võlausaldajatest, kelle võlg oli sel ajal muutunud sissenõutavaks ja kõikide võlausaldajate nõuded rahuldati. Hagejat võlausaldajate
nimekirjas polnud. Kostja seisukohalt tõendab see pigem asjaolu, et hageja pole kostjale laenu andnudki või on laenulepingust tulenevad kohustused kostja poolt juba täidetud..
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 449 lg 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selle asjaolu üle, et pooled sõlmisid 01.10.1998. a. laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 25 951,25 Saksa marka e. 207 610 krooni ja millega kostja kohustus nimetatud rahasumma tagastama 01.01.2000.a. Käesoleva aegumise kohaldamise taotluse õigeks lahendamiseks tuleb leida vastus küsimusele, kas kostja poolt oma lepingulise kohustuse rikkumine oli tahtlik või mitte. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja peab tõendama, et kostja on oma kohustust rikkunud tahtlikult. Kohus on seisukohal, et hageja seda teinud ei ole. Hageja teoreetiline käsitlus selle üle, milles seisneb kaudne tahtlus, ei ole käsitletav tõendina. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt ainuüksi lepingu ja sellest tuleneva kohustuse objektiivne olemasolu ei kvalifitseeri veel kostja kohustuse täitmata jätmist tahtlikuks teoks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seejuures ei tunta tsiviilõiguses kaudse tahtluse mõistet, nagu seda on ekslikult kirjeldanud hageja. Kohus on seisukoha, et hageja oleks pidanud tõendama asjaolu, et kostjal oli soov saavutada kas laenulepingu sõlmimisel või selle täitmisel õigusvastast tagajärge. Seetõttu ei nõustu kohus hageja seisukohaga selle kohta, et käesolevas tsiviilasjas kuulub hageja nõude aegumise osas kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4 sätestatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus kohaldab seetõttu hageja nõudele TsÜS § 146 lg 1 täheldatud lepingust tulenevat üldist nõude aegumise tähtaega, milleks on kolm aastat. TsÜS (kuni 01.07.2002.a. kehtinud redaktsioon) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Alates 01.07.2002.a. kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 146 lg 1 kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Lähtudes eeltoodust aegus hageja nõue kostja vastu 01.07.2005.a. Hagi on kohtule esitatud 13.09.2007.a.
Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse käesolevas vaidluses aegumise katkemine ja peatumine kohaldamiseks. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.