2-08-787/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

AS Lirram (likvideerimisel) esitas 10.01.2008.a. maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt AS Lirram kehtiv põhikiri (lisa nr 1) on kinnitatud 11.09.2007. Aktsiaselts on registreeritud Pärnu Maakohtu registriosakonnas - registrikood 10226432. Aktsiaseltsi aktsiakapital on 9 000 000 EEK (lisa nr 2 registrikaart). Aktsionäri otsusega 17.05.2006. on vastu võetud otsus aktsiaseltsi majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Likvideerijaks nimetati Jaak Meier. Aktsiaseltsi endine juhatuse liige on: Raoul Juhanson ( ). Likvideerimisteade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 25.05.2006 (lisa nr 3).Avaldaja peamine tegevusala oli kinnisvara arendus ja haldamine. Ehitati autode müügisalong Tallinnas aadressil Akadeemia tee 35, mis anti rendile. Ettevõtte tulubaas koosnes saadud rendimaksetest, mille arvelt tasuti ehituseks võetud laenusid. Ettevõttel tekkisid vaidlused Maksuametiga, mille tagajärjel tekkis kohustus tasuda täiendavalt käibemaksu. Vahendid võla tasumiseks aga puudusid ja ainuaktsionär tasus omavahenditest ca 5 miljonit krooni maksuvõlga. Vaatamata omaniku püüdlustele, vahendeid intressivõla tasumiseks leida ei õnnestunud. Ettevõtte majandustegevus lõppenud. Vara ja võlgade nimekiri lisatud pankrotiavaldusele (lisa nr 5). Aktsiaseltsil on kokku kohustusi summas 1 766 554 krooni, võlausaldaja on Maksu-ja Tolliamet. Aktsiaseltsil vara puudub. Likvideerija hinnangul on aktsiaselts täielikult maksejõuetu, aktsiaseltsi majandustegevus on lõppenud, aktsionäri püüdlused leida täiendavaid vahendeid võlgnevuste tasumiseks on ebaõnnestunud. Likvideerija peab maksejõuetuse põhjuseks: 1) vaidlust Maksuametiga, mille tulemusena oli ettevõtte kohustatud tasuma täiendava maksusumma, mille tasumiseks vahendid puudusid; 2) aktsionäri suutmatust leida lisavahendeid käibemaksu intressi tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Äriseadustiku § 373, TSÜS-i § 36, § 44 ja Pankrotiseaduse § 9 ning § 13 palus AS Lirram (likvideerimisel) algatada enda pankrotimenetlus ja kuulutada välja aktsiaseltsi pankrot. AS Lirram (likvideerimisel) pankrotimenetluse algatas kohus 18.01.2008.a. määrusega ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre /t.l. 16/. Ajutise pankrotihalduri aruandest /t.l. 25-30/ nähtuvalt on võlgniku majanduslik olukord järgmine: Võlgniku nimel on Hansapangas arvelduskonto nr 221010231295, mille saldo seisuga 08.02.2008. a. on + 419.13 krooni (lisa 2). Võlgniku likvideerija väidab oma vastuses halduri järelepärimisele, et arve Hansapangas on suletud, jääk on 0 krooni. Teistes Eesti krediidiasutustes võlgnikul ajutise halduri andmetel pangakontod puuduvad (lisad 3–8). Kassajääk on vastutava isiku (likvideerija) andmete järgi 0 krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, et võlgnik omaks nõudeid kolmandate isikute vastu. Vastavalt maksuameti teatele (lisa 9) AS-il Lirram (likvideerimisel) maksude ettemakseid ei ole. Varud ajutise halduri andmete järgi puuduvad. Seega, haldurile teadaolevatel andmetel, moodustab võlgniku käibevara seisuga 18.02.2008. a. maksimaalselt 419,13 krooni. Järelepärimise tulemusena Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses on selgunud, et AS Lirram (likvideerimisel) nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole (lisa 10).

10.02.2004.a. sõlmisid Eurost Halduse AS, Vilojett AS (reg.kood 10250198) ning AS Hansapank (reg.kood 10060701) kinnistu müügi-, asjaõigus- ning hüpoteegikande muutmise lepingu (lisa 13), mille esemeks oli Eurost Halduse AS-ile kuuluv Tallinna linnas, Akadeemia tee 35 asuv kinnistu (mis on kantud kinnistusregistrisse registriosa nr 1378 all). Kinnistu oli koormatud Maksuameti 31.10.2001.a. vara arestimise määruse ja avalduse alusel 28.01.2002.a. sisse kantud keelumärgiga kinnistu käsutamise täielikuks keelamiseks Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kasuks seoses maksuvõlaga. Samuti oli 21.06.1999.a. sisse kantud hüpoteek AS-i Hansapank kasuks summas 7 500 000 krooni, intressimääraga 16 % aastas ja kõrvalnõuetega 750 000 krooni ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. 21.06.1999.a. sisse kantud hüpoteegikanne muudeti 15. detsembri 1999.a. avalduse alusel 17. märtsil 2000.a. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti õigusjärglane Maksu- ja Tolliamet on andnud 05.02.2004.a. notariaalselt kinnitatud nõusoleku ülalnimetatud keelumärke kustutamiseks (Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohusetäitja Aivar Rehe allkiri kinnitatud Tallinna notar Tarvo Puri poolt, not.reg.nr 790 all). Võlgniku likvideerija sõnul jõudis äriühing Maksuametiga kokkuleppele, mille kohaselt äriühing pidi tasuma kinnistu müügist saadud rahast käibemaksu põhivõla ning seejärel pidi Maksuamet loobuma määratud käibemaksu intresside sissenõudmisest. Eeltoodut kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti 29.07.2004 kuupäevaga otsus nr 3172, millega tunnistati kehtetuks TJIMA 30.03.2001.a. ettekirjutus nr 10-13/635 määratud maksu intresside osas summas 2 364 466 krooni. Kinnistu (Akadeemia tee 35, Tallinn) müüdi 10.02.2004.a. lepinguga hinnaga 19 720 000 krooni. Ostuhinnast tasuti lepingu alusel otse võlgniku võlausaldajate sissenõutavate nõuete katteks järgmiselt: 5 132 055 krooni Maksu- ja Tolliameti kontole nr 10220018670014 Eesti Ühispangas kahe pangapäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Antud summa vastab Eurost Halduse OÜ käibemaksuvõla põhisummale; 5 409 653,81 krooni müüja palvel Hansapanga vahekontole nr 221011367058 Hansapangas Eurost Halduse AS laenulepingu lõpetamiseks. Seega said kinnistu müügist laekunud rahast rahuldatud kõik võlgniku võlausaldajate nõuded. Vaatamata saavutatud kokkuleppele tasuda maksu- ja tolliametile üksnes maksu põhivõlg ning maksu- ja tolliameti lubadusest intresside tasumist mitte nõuda, taganes maksu- j a tolliamet oma lubadusest ja taastas võlgniku vastu intressinõude. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuse kohaselt esineb Lirram AS-il (likvideerimisel) 31.01.2008.a. seisuga võlg käibemaksu intressi osas summas 1 766 549 krooni. Eeltoodu viitab sellele, et vaatamata 29.07.2004.a. otsusele ning võlgnikuga saavutatud kokkuleppele, on Maksu- ja Tolliamet ühepoolselt asunud võlgnikult sisse nõudma käibemaksu intressi. Seega, seisuga 31.01.2008. a on võlgnikul ainsa võlausaldaja ees kohustusi kokku 1 766 554,00 krooni. Igasugune vara äriühingul puudub. Käesoleval ajal ületavad võlgniku kohustused vara suures ulatuses, so 1 766 554,00 krooni. Võlgniku majandusolukorda võib pidada ebarahuldavaks, kuna ärikasumlikkus on negatiivne. Hinnang AS Lirram (likvideerimisel) majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Ettevõtte raamatupidamist on peetud kooskõlas raamatupidamise seadusega ja vastavalt heale raamatupidamistavale. Raamatupidamise andmed olid ajutisele haldurile kättesaadavad. Kehtivaid töölepinguid pole. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

2-08-787 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kui ainus võlausaldaja ei ole nõus kandma AS Lirram (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluse kulusid. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384-385 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Arvestades, et võlgniku majandustegevus lõppes juba 2004.a., leiab haldur, et võlgniku juhatuse liige on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata ja selgitus, et maksuvõlg ilmnes hiljem ei pruugi olla tõene, seega juhatuse liikme teos võivad esineda KarS §-s 3851 sätestatud süüteo tunnused. Haldur leiab, et likvideerimismenetluses on likvideerija esitanud pankrotiavalduse seaduses sätestatud tähtaega järgides ja tema teos süüteo tunnused puuduvad. Halduril ei ole andmeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 29 teeb haldur ettepaneku: 1) Kuna Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ei ole nõus kandma AS Lirram pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluse kulusid, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada AS Lirram pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) Mõista riigilt välja ajutise halduri tasu 6700 krooni (millest kuulub kinnipidamisele mh tulumaks summas 1 378,86 krooni, pensionikindlustus 134,00 krooni, seega väljamaks haldurile netos 5 187,14 krooni. Tasule summas 6700 krooni arvestatakse juurde sotsiaalmaks summas 2 211,00 krooni. Kulu kokku koos maksudega 8 911 krooni. Tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele ; 3) Nimetada dokumentide hoidjaks Raoul Juhanson ( Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduses toodud asjaolude juurde ja ajutine pankrotihaldur aruandes toodud seisukoha ja arvamuse juurde.

2-08-787 Kohus leiab pankrotimenetluses esitatud asjaolude ja dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnik likvideerida. Võlgniku dokumendid kuuluvad säilitamisele ja hoidmisele võlgniku endise juhatuse liikme poolt. Ajutise pankrotihalduri esitatud taotluse osas talle tasu summas 6700 krooni määramiseks märgib kohus järgmist. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega kehtestatud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisraugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud likvideerijaga, kogunud andmeid vara ja võlgade kohta, osalenud istungil ja analüüsinud vara tagasivõitmisega seotud küsimusi. Kohus peab tasu suurust summas 6700 krooni põhjendatuks. Nimetatud tasu tuleb antud asjas välja mõista riigi vahenditest.