Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-33503/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.03.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 706

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2008.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas

Tsiviilasja number

2-07-33503

Tsiviilasi

AS E hagi AG ́i vastu 5 984,92 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS E, registrikood XXX asukoht: XXX Hageja esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS XXX), Kostja: AG, isikukood XXX, viibib XXX Vanglas, XXX

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Mõista AG ́ilt välja 5 984 (viis tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) krooni ja 92 senti AS E kasuks.

3.Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue E Esindused AS ja kostja sõlmisid 24.09.2005.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust, samal kuupäeval sõlmisid samad isikud järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt müüs E Esindused AS kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 6030. Kostja kohustus mõlema lepinguga eest tasuma E Esindused AS-le vastavalt esitatud arvetele. E Esindused AS esitas kostjale arved nr V05110849910, B05100337476 ja B05090329300, kokku summas 3 172,20 krooni. Kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust täitnud ega hagejale tasunud. E Esindused AS loovutas 31.12.2005.a. nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub oma 30.08.2007.a. Harju Maakohtule esitatud hagis mõista kostjalt välja 3124,02 krooni, mis on esitatud arvetel täheldatud summa, millest on maha arvestatud arvetel näidatud viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis summas 2860,90 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja viivituses 610 päeva ja kostjale kohaldatav viivisemäär on 0,15% päevas. Kostja vastus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kostja teatab oma kirjalikus vastuses, et ei eita hagi, kuid leiab, et pooled oleksid pidanud kohtuvälise kokkuleppe saavutama. Kuna kostja viibib vahi all alates 28.12.2005.a., ei ole tal olnud võimalik tasuda võlgnevust. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu, kuna need on arvutatud ajavahemiku eest, mil kostja viibib kinnipidamiskohas. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on sõlminud E Esindused AS-ga liitumislepingu (tl 9-10) ja järelmaksuga müügilepingu (tl 11-13, 19-21. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle osas, et kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja viivise nõue on põhjendatud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumislepingu lisa - E teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 22-26) p 5.13 kohaselt on viivise määraks oma kohustuse tasumisega viivitamisel 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et tema keeldumine on õigustanud. Kohus ei loe vahi all viibimist viivise mittetasumist õigustavaks asjaoluks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjale esitatud viimase arve maksetähtaeg oli 13.12.2005.a., kostja vahistati aga 28.12.2005.a., seega pärast maksetähtaja saabumist. Sellest nähtuvalt oli kostjal piisavalt aega oma lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks ja õigeaegseks täitmiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.