Tsiviilasja number
2-07-33503
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Iko Nõmm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2008, Tallinn
Tsiviilasi
AS EMT hagi Andrei Grišini vastu 3 124 krooni 2 sendi põhivõla ja 2 860 krooni 90 sendi viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. märtsi 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Andrei Grišini apellatsioonkaebus liik Menetluse liik
Kirjalik menetlus kohtu määramisel (TsMS § 404 lg 1)
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095 Tallinn) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn; elektronposti aadress: [email protected]) Kostja: Andrei Grišin
Jätta muutmata Harju Maakohtu 7. märtsi 2008 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi Andrei Grišini kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid EMT Esindused AS ja Andrei Grišin 24.09.2005 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Samal kuupäeval sõlmisid samad isikud järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt müüs EMT Esindused AS kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 6030. Kostja kohustus liitumislepingu alusel osutatud teenuste eest tasuma EMT Esindused AS-le vastavalt esitatud arvetele ning järelmaksuga
müüdud mobiiltelefoni eest vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule ja esitatud arvetele. EMT Esindused AS esitas kostjale arved nr V05110849910, B05100337476 ja B05090329300, kokku summas 3 172,20 krooni. Kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust täitnud ega hagejale tasunud. EMT Esindused AS loovutas 31.12.2005 nõude kostja vastu hagejale. Hageja ja kostja leppisid EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi ka: üldtingimused) punktis 5.12 kokku viivises määraga 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole hagejale enne hagiavalduse esitamist arvete alusel tasunud. Seega moodustab põhivõlg hagiavalduse esitamise aja seisuga 3 124,02 krooni, mis on esitatud arvetel tähendatud summa, millest on maha arvestatud arvetel näidatud viivis. Hageja nõudis kostjalt viivist lepingus kokkulepitud määras 0,15 % päevas alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast 14.12.2005 kuni 24.08.2007. Kostja on olnud viivituses 610 päeva. Selle ajavahemiku eest moodustab viivis 2 860,90 krooni. Hageja AS EMT palus 30.08.2007 Harju Maakohtule esitatud hagis mõista kostjalt välja põhivõla 3 124,02 krooni ja viivise summas 2 860,90 krooni. Hageja tugines nõudes VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 ning EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punktidele 3.2.1, 3.2.2, 5.9 ja 5.12. Kostja vastuväited Kostja võttis kirjalikus vastuses hagile põhivõla õigeks, kuid vaidles vastu viivisenõudele. Kuna kostja viibib vahi all alates 28.12.2005, ei ole tal olnud võimalik tasuda võlgnevust. Kostja vaidles viivisenõudele vastu, kuna viivis on arvutatud ajavahemiku eest, mil kostja on viibinud kinnipidamiskohas. Alates 28.12.2005 kuni 19.09.2007 oli kostja suhtes kriminaalmenetluse tagamiseks määratud kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise keeld. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 07.03.2008 otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5 984,92 krooni võlga (3 124,02 krooni põhivõlga ja 2 860,90 krooni viivist). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on sõlminud EMT Esindused AS-ga liitumislepingu (tl 9-10) ja järelmaksuga müügilepingu (tl 11-13, 19-21). Poolte vahel puudub vaidlus ka selle osas, et kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja viivisenõue on põhjendatud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumislepingu lisa – EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 22-26) p 5.13 kohaselt on
2(4)
viivise määraks oma kohustuse tasumisega viivitamisel 0,15 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et tema keeldumine kohustuse täitmisest oli õigustatud. Kohus ei lugenud vahi all viibimist viivise mittetasumist õigustavaks asjaoluks ning pidas vajalikuks märkida, et kostjale esitatud viimase arve maksetähtaeg oli 13.12.2005, kostja vahistati aga 28.12.2005, seega pärast maksetähtaja saabumist. Sellest nähtuvalt oli kostjal piisavalt aega oma lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks ja õigeaegseks täitmiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 07.03.2008 otsuse viivisenõude summas 2 860,90 krooni rahuldamise osas ja teha tühistatud osas õiglane otsus. Apellant Andrei Grišin tunnistab põhivõlga AS EMT ees summas 3 124,02 krooni, mis temalt Harju Maakohtu 07.03.2008 otsusega AS EMT kasuks välja mõisteti, ja on nõus põhivõla pärast vanglast vabanemist tasuma. Apellant ei ole nõus AS EMT nõude rahuldamisega viivisevõla osas ja jääb esimese astme kohtus kostjana esitatud vastuväidete juurde, mille kohaselt Tallinna Vangla tõendiga (20.03.2008 nr 1-13/7839-1; lisatud apellatsioonkaebusele) on tõendatud, et kostja viibib alates 28.12.2005 vahi all. Vahi all viibimist peab apellant VÕS § 113 lg 4 mõttes kohustuse mittetäitmist vabandavaks asjaoluks, mille kohta ta esitas tõendi esimese astme kohtus. Apellant juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et alates 28.12.2005 kuni 19.09.2007 oli tema suhtes kriminaalmenetluse tagamiseks määratud kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise keeld, mille kohta ta esitas tõendi juba esimese astme kohtus. Vahi all viibides puuduvad apellandil igasugused sissetulekud ja ta on riigi ülalpidamisel. Apellandi arvates on kaevatavas kohtuotsuses ebaõigesti märgitud, et kostja ja EMT Esindused AS vahel 24.09.2005 sõlmitud liitumislepingu alusel osutas EMT Esindused AS kostjale televisiooniteenust, mille eest kostja jättis maksmata. Kostja sõlmis hagejaga 24.09.2005 mobiiltelefoni Nokia 6030 järelmaksuga müügilepingu ning AS EMT mobiilsidevõrguga liitumise lepingu. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Hageja vastuse kohaselt apellatsioonkaebusele on Harju Maakohtu 07.03.2008 otsus seaduslik ja põhjendatud ning hageja nõustub antud otsusega täielikult. Viivise rakendamine sõltus täielikult kostjast, kuna kohustuse õigeaegse ja nõuetekohase täitmisega oli kostjal võimalus ära hoida viivise nõudmine hageja poolt. Hageja nõude täitmise tähtaeg saabus 13.12.2005, s. o enne kostja vahistamist. Viivisest loobumise aluseks ei saa olla kostja vabaduskaotusliku karistuse kandmine, kuna sellega kaasnenud tasumise võimetuse on kostja ise põhjustanud. Hageja selgitab, et sõlmis kostjaga 24.09.2005 liitumislepingu mobiilsideteenuse 3(4)
osutamiseks. Hagiavalduses märgitud teleteenus on lühend terminist „telekommunikatsiooniteenus“, mis hõlmab mobiilsideteenust. Telekommunikatsiooniteenus seisneb signaalide edastamises või suunamises telekommunikatsioonivõrgus või –võrkudes ning ühenduste loomises telekommunikatsioonivõrgu või –võrkude lõpp-punktide vahel. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsust ei ole vaidlustatud võla väljamõistmises. Apellatsiooni korras ei ole vaidlustatud ka viiviste suurust, kuid apellant leiab, et tuleks kohaldada VÕS § 113 lg 4, leides, et vahi all viibimine on kohustuse mittetäitmise vabandavaks asjaoluks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vahi all viibimist ei saa lugeda viivise mittetasumist õigustavaks asjaoluks. Vastustaja osutab apellandi tähelepanu sellele, et nõude täitmise tähtaeg saabus 13.12.2005, s. o enne kostja vahistamist. Antud asjaolu tuvastas ka maakohus, et kostjale esitatud viimase arve maksetähtaeg oli 13.12.2005, kostja vahistati aga 28.12.2005, seega pärast maksetähtaja saabumist. Ka tuleb vastustajaga nõustuda selles osas, et vahi all viibimine iseenesest ei vabanda kohustuse täitmata jätmist. Seega kolleegium ei tuvastanud õiguslikku alust viiviste nõude rahuldamata jätmiseks. Apellandi väidetel otsuses on ebaõigesti märgitud, et talle osutati televisiooniteenust. Otsuse kirjeldavas osas on maakohus kasutanud terminit “ teleteenus“. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks kasutanud ebaõiget terminit. Otsuses ja hagiavalduses märgitud teleteenus on lühend terminist „telekommunikatsiooniteenus“, mis hõlmab mobiilsideteenust. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. Menetluskulude jaotamine Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Malle Seppik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.