Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

muuhulgas klaassein Wallenium (7,42 m2) hinnaga 14 617 krooni ning vann Donna hinnaga 6 857 krooni. Nimetatud elemente kostja poolt hagejale müüdud korter ei sisaldanud. Juunis 2006 võttis hageja esindaja ühendust kostja antud probleemidega tegeleva isiku Marko Lõukiga, kes vastas e-kirjaga, et asja lahendamisega tegeletakse ning nimetatud toodete sattumine lisas 3 toodud tabelisse oli eksitus. Kuna hageja korteri ostuhinnast 21 474 krooni ulatuses jättis kostja esemed korterisse paigaldamata, omandas kostja vastava summa alusetult. Ühtlasi on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega. Kuna korteri siseviimistlus on täies ulatuses tehtud, on puuduolevate siseviimistluselementide korterisse paigutamine hageja jaoks ebamõistlik ning tekitaks hagejale täiendavaid lisakulutusi. Samuti ei ole hagejal enam huvi sisustuselementide korterisse paigutamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista alusetult omandatud 21 474 krooni ning viivised 3 637 krooni rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja kinnitas, et korteri siseviimistlus on juba täies ulatuses tehtud ja ta ei ole huvitatud edaspidisest siseviimistlemisest. Hageja esitatu viitab hageja poolt teise ehitaja kaasamisele korteri viimistlemiseks ja võib järeldada, et korter on pärast hagejale üleandmist ümberehitatud. Käesoleval ajal korteris esinevate puuduste seostamine kostja tegevusega on põhjendamatu. Nimetatud eelduse ümberlükkamiseks pidi hageja enne teiselt ehitusettevõtjalt korteris ümberehitamise tellimist fikseerima korteris väidetavalt esinenud puudused. Selliseid puudusi hageja ei fikseerinud. Siseviimistluselementide puudumine juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ei ole ka muul viisil tõendatud. Hagiavalduses esitatud nõude rahuldamiseks vajalik eeldus on tõendamata. Hageja teadis või pidi teadma korteri ülevaatamisel ja enda otsesesse valdusesse võtmisel väidetavate mittevastavuste olemasolust. Sellele vaatamata kinnitas ta kostjale pretensioonide puudumisest kirjalikult. Kostja täitis nõuetekohaselt võetud kohustuse ja andis hagejale üle korteri omandi ja valduse. Vastav ülevaatus-vastuvõtmise akt allkirjastati hageja ja kostja poolt 13.02.2006. Aktis kinnitas hageja, et ta on korteri üle vaadanud, see vastab kokkulepitud tingimustele ja et tal ei ole selle seisukorra suhtes pretensioone. Klaasseina ja vanni puudumine ei ole varjatud puudused, mida võiks tsiviilkäibes vajaliku hoolsuse piisaval järgimisel jätta korteri ülevaatamisel avastamata. Hageja ei teatanud kostjale korteri väidetavast mittevastavusest lepingutingimustele mõistliku aja jooksul ja seetõttu ei või mittevastavusele tugineda. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt toimus mittevastavusest teavitamine alles 4 kuud pärast sellest teadasaamisest. Hageja ei saa mittevastavusele enam tugineda. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Puudub vaidlus, et 02.08.2005 sõlmisid pooled notariaalse lepingu, millega müüja kohustus püstitama elamu, korteriomanditeks jagamisel moodustuva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ja lepingu eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse (tl 4-18). Nimetatud lepingu lisadeks oli korteri plaan (tl 15) ja siseviimistluse nimekiri (tl 16). 17.02.2006 sõlmisid pooled vaidlusaluse korteriomandiga seonduva asjaõiguslepingu (tl 19-29). Lepingud kehtivad. Hageja valis oma õiguste kaitseks mittekohase viisi. Hagi asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks kostja vastu alusetu rikastumise nõue (VÕS § 1028 lg 1). VÕS § 1028 lg 1 reguleerib soorituskonditsiooni juhtumeid. Hageja tõi esile, et tegi suurema soorituse, kui 02.08.2005 lepingu järgi oleks olnud nõutav. Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise nõue oleks hagejal juhul, kui võlausaldaja sooritusel, mille läbi võlgnik rikastus, puudus õiguslik alus. Hageja leidis, et tema tasumise kohustus langes ära, kuna vaidlusaluseid viimistlusesemeid korteris

2(5)

ei olnud. Hageja kohustus tasuda lepingu järgi ei langenud ära VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Seadus peab silmas õigusliku aluse äralangemist kohustuse täitmiseks ehk lepingust taganemist, selle tühistamist või olukorda, kus lepingust tulenevaid kohustusi pooltel ei tekkinudki lepingu tühisuse tõttu. Nimetatud asjaolusid hageja menetluses esile ei toonud. Kohus ei saa hageja nõuet ümber kvalifitseerida ka ostuhinna alandamiseks (VÕS § 112 lg 3 alusel), kuivõrd tegemist oleks hagiga uutel asjaoludel ja uue esemega. Hageja nõue on seetõttu põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Kuivõrd hageja nõuet alusetult omandatu tagasinõudmiseks ei saa antud asjaoludel rahuldada ja kohus ei saa seda ise ümber kvalifitseerida, ei hinda kohus asjas kogutud tõendeid. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kaidu Meitern palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et hageja valis oma õiguste kaitseks mittekohase viisi, taotledes kostjalt alusetult saadud raha tagastamist. Hageja maksis võlaõigusliku lepingu kohaselt raha lepingus nimetatud vanni ja klaasseina eest. Vanni ja klaasseina korteris tegelikult olema ei pidanudki. Tunnistaja Marko Lõuk, kes tegutses kostja esindajana müügilepingu sõlmimisel, kinnitas, et vanni ja klaasseina hagejale müüa ei kavatsetudki; klaasseina ja vanni osas oli kostja info väär, see oli eksitus. Seega sellist kohustust ei eksisteerinud. Kohus pidi lähtuma tuvastatud asjaoludest. Kostja tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud klaasseina ja vanni paigaldamisele vaidlusalusesse korterisse, vaid üksnes alusetult raha küsimisele esemete eest, mida ta müüa ei kavatsenud. Kostja väide, et Marko Lõukiga seonduv jääb talle arusaamatuks, tuleb jätta tähelepanuta, sest Marko Lõuk kinnitas kohtule, et ta tegeles vaidlusaluse korteri müügiprotsessiga ja suhtles vahetult hagejaga. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisele ei kuulu, kuna hageja kohustus tasuda lepingu järgi ei langenud ära VÕS § 1028 lg 1 mõttes ning lepingust tuleneva kohustuse äralangemise asjaolusid hageja esile ei toonud, kohus ei saa hageja nõuet ise ümber kvalifitseerida. Hageja ei nõustunud kohtu viitega VÕS §-le 112. VÕS § 112 hinna alandamise põhiline materiaalõiguslik tagajärg on lepingu ümberkujundamine ühepoolse tahteavaldusega ja hinna alandamise funktsioon on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel. Muutub ainult soorituse eest makstav hind ning hinna alandamise aluseks on kohase ja mittekohase täitmise erinevus. On tuvastatud, et lepingusse märgitud esemete müümise tahet kostjal ei olnudki. Kostja eksitas hagejat ning sai alusetult raha, mida ta tegelikult lepingu alusel saama ei pidanud. TsÜS § 85 kohaselt ei too lepingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust. Kohus jättis hindamata poolte esitatud väited ja tunnistaja ütlused lepingu lisas nr 3 vanni ja klaasseina müügi kokkulepete kehtivuse osas. Kui kohus leidis, et hageja nõue tuleks ümber kvalifitseerida lepingust osalise taganemise või ostuhinna alandamise nõudeks, on otsus vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei vaielnud sisuliselt hagi faktilistele asjaoludele vastu. Kostja ei väitnud, et vaidlusalused elemendid korterisse paigaldati. Maakohtu otsuse resolutsioon on vastuolus asja menetlemisel kirjeldatud asjaoludega. Kostja sai eksituse eest alusetult raha ja hagi rahuldamata jätmine on vastuolus VÕS § 6 lg-ga 2.

3(5)

Kostja käitumine müügilepingu sõlmimisel ja täitmisel oli vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 2 keelab õiguse teostamise seadusevastasel viisil ja selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus nimetatut ei arvestanud. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud menetlusosaliste esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab seadust ise, olles tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Hageja esitas kohtule faktilised asjaolud, millest tulenevalt on tema arvates kostja poolt alusetult saadud 21 474 krooni põhivõla ja viivise tagastamise nõue põhjendatud ja kohtul oli õigus anda hageja nõudele õiguslik kvalifikatsioon. Tulenevalt kohtu kohustusest välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud, peab kohus juhtima tähelepanu asjaoludele, mis võivad kohtu arvates õiguslikust küljest asja lahendamisel tähtsust omada. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-88-07 seisukohale, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks on alust siis, kui hageja ei võlgnenud kostjale raha kas tulenevalt lepingu tühisusest või kostja poolt lepingu mittenõuetekohasest täitmisest või muul põhjusel. On tõendatud, et hageja ei võlgnenud vanni ja klaasseina eest kostjale tasu, kuna neid esemeid ei soovitudki hagejale müüa, nimetatud esemed olid lepingusse märgitud ekslikult. Kohus rikkus TsMS § 2. Kuigi kohus tuvastas, et hageja ei saanud esemeid, mille eest ta raha maksis ja mida kostja ei kavatsenudki müüa, samas jättis hagi rahuldamata. Kohus lahendas asja ebaõigesti. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Marvel Holding ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium neid. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult saanud midagi olemaoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus hiljem ära langeb. Seega pidi hageja tooma esile asjaolud, mille kohaselt on kostja hagejalt saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ja et kohustust ei ole tegelikult olemas või seda ei tekkinud või on see hiljem ära langenud. Õige on maakohtu järeldus, et hageja nõude rahuldamise VÕS § 1028 lg 1 alusel välistab asjaolu, et poolte vahel 02.08.2005 sõlmitud leping, mille alusel on hageja kostjale tasunud, ei ole ära langenud. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Ebaõige on apellandi väide, et vanni ja klaasseina müügi osas kohustist ei tekkinudki, kuna poolte tegelik tahe oli, et need asjad ei kuulu korteri juurde. 02.08.2005 sõlmitud lepingu lisas on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et siseviimistluse hulka kuuluvad vann ja klaassein ning kostja ei ole

4(5)

väitnud, et neid asju ei pidanudki siseviimistlus sisaldama. Hageja lepingust taganenud ega lepingut tühistanud ei ole. Seega hageja sooritusel oli õiguslik alus olemas. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus oleks omal algatusel pidanud kohaldama VÕS §-st 112 tulenevat regulatsiooni. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne ja kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kuid kohus on seotud poolte poolt esile toodud asjaoludega. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks esitanud kostjale avalduse hinna alandamiseks (VÕS § 112 lg 2) või taganenud lepingust (VÕS § 116). Kolleegium leiab, et hageja poolt esitatud asjaolude põhjal ei olnud maakohtul võimalik hagi rahuldada mõnda muud õigusnormi kohaldades. Maakohtu otsus selles osas ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus saab otsust tehes tugineda ainult neile asjaoludele, millele on pooled tuginenud. Apellant on kohtule ette heitnud, et kohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu asjaoludele, mis võivad kohtu arvates asja lahendamisel olulised olla. Vastustes hagile on kostja pidevalt rõhutanud, et tegemist on lepingu täitmisest tuleneva vaidlusega, mis välistab alusetu rikastumise sätete kohaldamise. Samuti on maakohus 21.02.2007 kirjaga (lk 50) hagejale teatanud, et hagis esitatud asjaoludest ei tulene, et tegemist oleks alusetu rikastumise nõudega. Seega ei saanud kohtu seisukoht seaduse kohaldamise osas tulla apellandile üllatusena. Apellanti on esindanud maakohtu menetluse ajal advokaat, kellel eeldatavasti on olemas teadmised, et anda asjaoludele õiguslik hinnang. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.