Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

eest lepingu eseme ostuhinnas ning ostja ei pea tööde eest täiendavalt tasuma. Lisas kolm tulenevalt kuuluvad siseviimistlusse muuhulgas klaassein Wallenium (7,42 m2) hinnaga 14’617.kr ning vann Donna hinnaga 6’857.- kr. Nimetatud elemente kostja poolt müüdud korter ei sisaldanud. Juunis 2006.a võttis hageja esindaja ühendust kostja antud probleemidega tegeleva isikuga, ML, kes vastas e-kirjaga, et nende poolt tegeletakse antud asja lahendamisega ning nimetatud toodete sattumine lisas 3 toodud tabelisse on olnud puhas eksitus. Hageja on seisukohal, et kuna tema poolt on korteri ostuhinnast 21’474.- kr ulatuses jäetud kostja poolt esemeid korterisse paigaldamata, on vastav summa omandatud kostja poolt alusetult. Ühtlasi on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega. Kuna korteri siseviimistlus on täies ulatuses tehtud, on puuduolevate siseviimistluselementide korterisse paigutamine hageja jaoks ebamõistlik ning tekitaks hagejale täiendavaid lisakulutusi. Samuti ei ole hagejal enam huvi sisustuselementide korterisse paigutamiseks. Hageja soovib kostjalt tagasi saada alusetult omandatud 21’474.- kr, 13.09.2007.a on hageja esitanud haginõude suurendamise avalduse ja palunud kostjalt välja mõista viivised 3’637.- krooni rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Korteri mittevastavus lepingutingimustele selle üleandmise ajal on jäänud hageja poolt tõendamata. Isegi juhul kui korteril oleks kostja poolt väidetav mittevastavus olemas, ei vastutaks kostja enam nende puuduste eest. Hageja teadis või vähemalt pidi teadma väidetavast mittevastavusest korteri tema valdusse üleandmise ajal ja ei või hagiavalduses enda poolt heakskiidetud puudusele tugineda. Lisaks ei teatanud hageja väidetavast mittevastavusest kostjale mõistliku aja jooksul. Hageja kinnitab, et korteri siseviimistlus on juba täies ulatuses tehtud ja ta ei ole huvitatud edaspidisest siseviimistlemisest. Hageja poolt esitatu viitab selgelt teise ehitaja kaasamisele korteri viimistlemiseks hageja enese initsiatiivil. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et korter on pärast kostjale üleandmist teise ehitusettevõtja poolt ümber ehitatud. Käesoleval ajal korteris esinevate puuduste seostamine kostja tegevusega on põhjendamatu. Nimetatud eelduse ümberlükkamiseks pidi hageja enne teiselt ehitusettevõtjalt korteris ümberehitamise tellimist fikseerima korteris väidetavalt esinenud puudused. Selliseid puudusi hageja fikseerinud ei ole. Siseviimistluselementide puudumine juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ei ole ka muul viisil tõendatud. Hagiavalduses esitatud nõude rahuldamiseks vajalik eeldus on tõendamata ning seetõttu ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele. Hagi ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui nõustuda hageja mittevastavusi puudutavate seisukohtadega. Hageja teadis või pidi teadma korteri ülevaatamisel ja enda otsesesse valdusesse võtmisel väidetavate mittevastavuste olemasolust. Sellele vaatamata kinnitas ta kostjale pretensioonide puudumisest kirjalikult. Kostja täitis nõuetekohaselt endale võetud kohustuse ja andis hagejale üle korteri omandi ja valduse. Vastavasisuline üle vaatus-vastu võtmise akt on hageja ja kostja poolt alla kirjutatud 13. veebruaril 2006.a. Aktiga on hageja kinnitatud, et ta on korteri üle vaadanud, et see vastab kokkulepitud tingimustele ja et ta ei oma selle seisukorra suhtes mingit pretensioone. Klaasseina ja vanni puudumine ei ole varjatud puudused, mida võiks tsiviilkäibes vajaliku hoolsuse piisaval järgimisel jätta korteri ülevaatamisel avastamata ning 13. veebruari 2006.a ülevaatus-vastuvõtmise aktis on hageja kinnitatud, et vaatas korteri üle. Hageja ei teatanud kostjale korteri väidetavast mittevastavusest lepingutingimustele mõistliku aja jooksul ja seetõttu ei või mittevastavusele tugineda. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt toimus mittevastavusest teavitamine alles 4 kuud hiljem sellest teadasaamisest. Hageja poolt kasutatud aeg on liiga pikk puudusest teatamiseks teisele lepingupoolele ja seetõttu

ei saa hageja mittevastavusele tugineda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, uurinud poolte poolt esile toodud asjaolusid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 02.08.2005.a sõlmisid pooled notariaalse lepingu, millega müüja kohustus püstitama ridaelamu, korteriomanditeks jagamisel moodustuva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ja lepingu eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse (tl 4-18). Nimetatud lepingu lisadeks oli korteri plaan (tl 15) ja siseviimistluse nimekiri (tl 16). 17.02.2006.a sõlmisid pooled muuhulgas vaidlusaluse korteriomandiga seonduva asjaõiguslepingu (tl 19-29). Vaidlust ei ole selles, et kummastki eelnimetatud lepingust ei ole pooled taganenud või et lepingud oleksid tühised. Seega on tegemist kehtivate lepingutega. Kohus on seisukohal, et hageja on valinud oma õiguste kaitseks mittekohase viisi. Hageja poolt esile toodud asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks kostja vastu alusetu rikastumise nõue (VÕS § 1028 lg 1). VÕS § 1028 lg 1 reguleerib soorituskonditsiooni juhtumeid. Hageja on esile toonud asjaolu, et tegi suurema soorituse, kui 02.08.2005.a lepingu järgi oleks olnud nõutav (maksis lepingus ettenähtud summa, kuid ei saanud selle eest vanni ja klaasseina). Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise nõue oleks hagejal juhul, kui võlausaldaja sooritusel, mille läbi võlgnik rikastus, puudus õiguslik alus. Hageja on leidnud, et tema tasumise kohustus langes ära, kuna vaidlusaluseid viimistlusesemeid korteris ei olnud. Kohus on seisukohal, et hageja kohustus tasuda lepingu järgi ei langenud ära VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Seadus peab silmas õigusliku aluse äralangemist kohustuse täitmiseks ehk lepingust taganemist, selle tühistamist või olukorda, kus lepingust tulenevaid kohustusi pooltel ei tekkinudki lepingu tühisuse tõttu. Nimetatud asjaolusid hageja menetluses esile ei toonud. Käesolevas vaidluses ei saa kohus hageja nõuet ümber kvalifitseerida ka ostuhinna alandamiseks (VÕS § 112 lg 3 alusel), kuivõrd tegemist oleks hagiga uutel asjaoludel ja uue esemega. Hageja nõue jääb seetõttu kui põhjendamatu rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et hageja nõuet alusetult omandatu tagasinõudmiseks ei saa antud asjaoludel rahuldada ja kohus ei saa seda ka ise ümber kvalifitseerida, ei hinda kohus asjas kogutud tõendeid. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.