Tsiviilasi nr.2-06-4942
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Määruse tegemise aeg ja koht
05.märts 2008.a.; Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-4942
Tsiviilasi
M. L. hagi A. N. ja X AS vastu au ja väärikust solvavate andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hageja: M. L. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht: x ) Hageja lepinguline esindaja: adv. M S Kostja: A. N. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht: x ) Kostja lepinguline esindaja: A E Kostja: X AS (reg.kood xxxxxxxxxxx; asukoht: x) Kostja lepingulised esindajad: T L, I R (jurist) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §173, §150 lg.2 p.1, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada M. L. (ID xxxxxxxxxxx) ning A. N. (ID xxxxxxxxxxx) ja X AS-i (reg.kood xxxxxxxx) vahel 04.märtsil 2008.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
omavalitsuste valimisel hääli alkoholi ja kohviga, ei ole tõestatud, mistõttu artikli avaldaja vabandab M. L. ees. Avaldaja selgitab, et artiklis toodud väited rajanesid mitteusaldusväärsetel allikatel. Kokkuleppele kirjutas alla artikli avaldaja A. N. .“
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 3 (kolme) päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (05.03.2008.a.) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 08.03.2006.a. on kohtule laekunud M. L. hagi A. N. ja X AS-i vastu, milles hageja nõuab kostjatelt ajalehes S 25.10.2005.a. tema kohta artiklis „Varga peas põleb müts“ avaldatud ebaõigete ja au teotavate andmete ümberlükkamist ning mittevaralise kahju hüvitusena 50 000 krooni väljamõistmist /tl.3-5/. Poolte taotlus 04.03.2008.a. toimunud kohtuistungil avaldavad pooled, et soovivad õigusvaidlust lahendada kokkuleppe teel ning esitavad kohtule poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostjate poolt toimingute teostamiseks hageja õigushüve riive heastamiseks (vabandava sisuga
aritikli avaldamine) ning menetluskulude jaotuses (kostja A.N hüvitab hagejale 1⁄2 riigilõivust); hageja kinnitab loobumist kostjate vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. Hageja on esitanud kohtule ka menetluskulude taotluse, milles palub tagastada pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kirjalikus menetluses kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja selle alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on kohtuistungitel selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on 04.03.2008.a. toimunud kohtuistungil avaldanud valmisolekut lahendada vaidlust kokkuleppe teel ning samal istungil esitanud kohtule ka kirjaliku kompromissilepingu (kohtuistungi vaheajal vormistatuna) vaidlusaluse õigussuhte lahendamiseks. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil pooltele selgitanud kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2750 krooni /tl.10/, millest 1⁄2 moodustab 1375 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. summas 1375 krooni.
TsMS §661 lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on taotlenud lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavaks tegemisest. Seega fikseerib kohus määruse peale edasikaebe tähtajana kolm päeva.
H.Ilisson kohtunik 05.03.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.