Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-07-47055 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja Salva Kindlustuse AS-i vahel 09.12.2005.a. liikluskindlustuse tavaleping nr S272099002/2. Lepingu tingimuste kohaselt väljastas Salva Kindlustuse AS ilma eelneva sellekohase taotluse esitamiseta 5 päeva enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist (30.11.2006) kostjale poliisi nr SMK30908203, kehtivusega 09.12.2006 – 08.06.2007. Poliis saadeti kostja poolt Salva Kindlustuse AS-le esitatud aadressile Põllu . Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud tasuma kindlustusmakse summas 897 krooni vähemalt 3 päeva enne kehtiva poliisi lõppemist – s.o. hiljemalt 05.12.2006. Hageja on saatnud kostjale 25.01.2007.a. posti teel meeldetuletuse tasumata arve kohta, kuid vaatamata sellel ei ole kostja võlgnevust tasunud. Kostjal on võlgnevus hageja ees summas 897 krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja on jätnud täitmata oma lepingust tulenevad kohustused. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 18 lg 5 kohustub kostja tasuma Salva Kindlustuse AS-le 0,1% viivist päevas kogu maksmata summa eest. Kostja on olnud viivituses alates 06.12.2006 (335 päeva). Seega on Salva Kindlustuse AS-i viivise nõue 300.50 krooni [(897 x 0,1%) x 335]. Kokku on hageja nõue summas 1197.50 krooni (1197.50+300.50). Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS § 403. Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 8 lg 2, liikluskindlustuse seaduse § 18 lg 5 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus ja viivised kokku summas 1197.50 krooni, riigilõiv summas 250 krooni ning jätta kostja menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 41-42, 43/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 20.12.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 41-42/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks tema tütrele 22.12.2007.a. /t.l. 43/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja palub kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-07-47055 Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.