Tsiviilasi 2-04-1999
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik juuresolekul
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-04-1999
Tsiviilasi
S.T. hagi E.L. vastu kinke -ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust taganemise ja tühistamise nõudes. hageja: S.T. esindaja: Maia Ploom Turu tn. 5-6 Tartu 51004; kostja: E.L. esindaja: vandeadvokaat Sirje Must (OÜ Sirje Must Advokaadibüroo, Õpetaja tn 9 Tartu 51003).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Jätta S.T. hagi E.L. vastu kinke- ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust taganemise ja tühistamise nõudes rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud hageja kanda. Teha otsuse resolutiivosa teatavaks hagejale ja kostjale vastavalt TsMS § 452 lg 7. Kohus selgitab, et kohus võib otsuse avalikult teatavaks tegemise aja jooksul teha esmalt teatavaks otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Otsust ei tule tervikuna avalikult teatavaks teha, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule kirjalikult, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooltel teatada kohtule oma kirjalik seisukoht tervikotsuse avaldamise osas hiljemalt 20. märtsiks 2008. Apellatsiooni soovi esitamise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu
Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.
V.S. esitas kohtusse hagi 29.12.2004.a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 03.01.2002. a. V.S. ja E.L. kinke- ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Menetluse kestel on hageja V.S. surnud. Kohus peatas menetluse 19. jaanuari 2007 a määrusega, kuni S.T. pärandvara vastuvõtu notariaalse vormistamiseni.
kallutada teda tehingut tegema, korterit endale kinkima. Kostja tahtlikust valest tõlkest tulenevalt sai V.S. aru, et tal ongi ainult kaks varianti: kas nõustuda kostja ettepanekuga ja korter talle kinkida või saada tänavale tõstetud. Kinketehing on teostatud pettuse tõttu ning TsÜS § 72 lg 2 (tehingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt tunnistab kohus selle kehtetuks. Sellest, milline oli linnavalitsuse kirja tegelik mõte ja erastamise asjaolud, sai V.S. teada 2004.a. novembris-detsembris kui tema tütar, käesolev hageja, Tartusse tuli ning emale kirja sisu tõlkis ja seletas. Siis sai V.S. aru, et teda peteti. Kui V.S. oleks teadnud erastamise tegelikke asjaolusid, ei oleks ta tehingut teostanud. Seega ei ole antud nõue aegunud. Aegumistähtaeg on TsÜS § 99 lg 2 (hagi esitamise ajal kehtiv redaktsioon) kuus kuud arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hagi esitati 28.12.2004.a. Seda, milline oli kostja poolt V.S esitatud tõlke sõnastus ja millistel asjaoludel ning millal sai V.S. erastamise tegelikest tingimustest teada, samuti kinkelepingu sõlmimise asjaolusid, teavad tõendada tunnistajad. Tehingu tühistamise avalduseks on hagiavaldus.
Riigikohtu 29.märtsi 2004.a. otsusest nr. 3-2-1-41-04 võiks lugeda esitatud hagi ja asja arutamise asjaolusid hagiavaldust ülesütlemisavalduseks. Riigikohus on väljendanud oma seisukohta alljärgnevalt: Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus välja selgitama, kas hageja soovib esitada TsÜS §-des 74 või 73 sätestatud asjaolusid. Hagiavaldus esitati pärast tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumist 1. juulil 2002. a, seega oleks TsÜS § 98 järgi olnud hageja õige käitumine tühistamisavalduse kui ühepoolse tehingu tegemine teisele poolele. Kui hageja soovib neid asjaolusid esitada, siis saab lugeda tema 10. septembri 2002. a hagiavalduse tühistamisavalduseks alates hetkest, mil see jõudis kostjani. Kolleegiumi arvates on see võimalik seetõttu, et vaidlusalune leping sõlmiti enne 1. juulit 2002. a, tühistamine toimus pärast nimetatud tähtaega ja kohus ei selgitanud õigeaegselt, et hageja väited võivad olla aluseks lepingu tühistamisele, mitte aga tühisusele. Seetõttu võib tekkida olukord, kus kohtu tegevuse tulemusel on möödunud TsÜS §-s 99 sätestatud tehingu tühistamise tähtajad. Sellest, et kostja on V.S. suhtes näidanud üles jämedat tänamatust, sai V.S. teada 2006.a. algupoole, kui oli lõplikult selge, et kostja teda ei abista, vaid solvab. Seda teavad tõendada tunnistajad. Hagi täpsustus koos vastava lepingust taganemise avaldusega esitati kohtule 12.12.2006.a. Seega ei ole nõude esitamine aegunud. Hagis ja selle täpsustamise avalduses toodud seisukohad on oma olemuselt taganemisavaldused. Oma hagiga soovis V.S. kinketehingust taganeda. Hageja palub : • tuvastada aluse olemasolu V.S. ja kostja vahel 01.03.2002.a. sõlmitud kinke- ja isikliku kasutusõiguse lepingu tühistamiseks pettuse tõttu ning tühistamisavalduse olemasolu, või • tuvastada V.S. ja kostja vahel 01.03.2002.a. sõlmitud kinke- ja isikliku kasutusõiguse lepingu kui heade kommetega vastuolus oleva tehingu tühisus, või • tuvastada hagejapoolne kinke- ja isikliku kasutusõiguse lepingust taganemine ning lepingust taganemise avalduse ja aluse olemasolu. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Hageja väited selle kohta, et vaid paar nädalat enne 27 . 09. 2001 Tartu Linnavalituses kirja saamist tapeti V . S korteris elukaaslane, mistõttu oli V. S vaimne tasakaal olnud häiritud ja eluprobleemidest arusaam pärsitud, ei vasta tõele. 2001 a ei tapetud V. S elukohas kedagi. 1999. aasta lõpul tapeti V. S poeg ja sellest ajast oli niipalju aega möödunud ja see ei saanud V. S vaimset seisundit ja igapäevaelust arusaamist vahetult mõjutada. Hagiavalduse täienduses toodud asjaolude põhjusena pole poja tapmist varem ette toodud. Kostja leiab, et väited selle kohta, et kostja tõlkis V. S Tartu Linnavalitsuse kirja valesti, ei vasta tõele. V.S. ise otsis inimest, kes tema korteri erastaks, kuna tal endal puudusid rahalised vahendid. Korteri erastamise pakkumist võivad tõendada teised naabrid, E.P. ja V.T. . V.S ja kostja vahel sõlmitud kinke ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga ei olnud kostjal kohustust hooldada V. S elu lõpuni. Kinkelepingus oli kohustus tagada hagejale tähtajatu ja tasuta elamine. Kostja abistas V. S korraldades talle sotsiaalabi osutamise, millest S hiljem loobus. Kostja käitumine pole hinnatav jämeda tänamatusena. Kostja leiab, et hageja ise pakkus korteri erastamise võimalust kostjale ja mitmele naabrile. Kohatu on hageja väide, et kostja viis V. S tahtlikult eksimusse, eesmärgiga kallutada teda kinkelepingut tegema.
Kostja ei nõustu hageja väidetega, et tehing on vastuolus heade kommetega ja tuginemine TsÜs § 66 lg 1 . Riigikohus on 22.10.2002 otsusega 3-2-1-108-02 asunud seisukohale, et TsÜS § 66 lg1 on üldnorm, mille kohaldamine tuleb kõne alla neil juhtudel, mis ei ole olemsulikult kaetud erinormidega, so TsÜS § 69, 70, 72-74, kuid millega on moraalinorme jämedalt eiratud muul põhusel. Hageja tuginemine TsÜs § 66 lg1 on seletatav eesmärgiga saavutada iga hinna eest endale sobiv kohtulahend olukorras, kus kõik tähtajad V. S ja kostja vahel sõlmitud kinkelepingu vaidlustamiseks on möödunud. Kostja leiab, et hageja nõuded ei kuulu rahuldamisele, kuna ei ole järgitud seaduses sätestatud tehingu tühistamise ja tehingust taganemise korda ning vastavate avalduste tegemise tähtajad on möödunud. Kostja varasemast vastusest nähtub, et korteriomand kinnistati 06. 08 . 2002 ja vaidlustamise tähtajad on möödunud (tl . 52-54) . Võlaõiguse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt saab enne 01. 07. 2002 tehtud tehingu pärast 01. 07. 2002 tühistada või ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. 01. 07. 2002 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. V.S. ei esitanud kostjale tehingu tühistamise avaldust, vaid pöördus vastava nõudega otse kohtusse. Riigikohtu 31. 03. 2004 otsusest 3-2-1-29-04 nähtub, et Riigikohus peab võimalikuks lugeda vastuhagiavaldust tühistamisavalduseks vaid erandkorras. Riigikohtu lahendist nähtub, et erandit õigustab asjaolu, kui vastuhagiavaldus esitati suhteliselt lühikese aja jooksul pärast uue tühistamiskorra jõustumist ning asjaolu, et vaidlusalune leping sõlmiti enne 01. 07. 2002. Lepingu tühistamine toimus aga pärast nimetatud kuupäeva. Kostja leiab, et antud seiskoht on kohaldatav ka hagiavaldusele. V.S. esitas hagiavalduse kohtule 28.12. 2004 a. so. peaaegu kaks ja pool aastat pärast kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumist. Hagejal ja tema esindajatel oli seega piisavalt aega, et ennast kurssi viia tehingute tühistamise korraga. Kostja leiab, et hagiavaldus ei ole käsitletav tehingu tühistamise avaldusena. VÕS § 118 lg 1 tulenevalt toimub lepingust taganemine taganemisavalduse tegemise teisele poolele. Kohtule hagiavalduse ja selle täienduste esitamist ei saa samastada teisele lepingupoolele taganemisavalduse esitamisena. Kostja leiab, et tõele ei vasta hageja väide, et kostja väidetavast tänamatusest sai S teada alles 2006 aasta alguses. Juba oma 28 .12. 2004 hagiavalduses väidab V. S, et kingisaaja so. kostja on hageja suhtes üles näidanud suurt tänamatust. Seega oli V.S. teadlik oma kinkelepingust taganemise õiguse tekkimisest juba 2004 a. lõpus. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil sai teada või pidi teada saama oma taganemise õigusest. Kostja leiab, et hageja ei ole kuni käesoleva ajani esitanud kostjale nõuetekohast lepingust taganemise avaldust ja kinkelepingust taganemise õiguse tekkimisest on möödunud rohkem kui üks aasta, puudub hagejal õigus kinkelepingust taganeda. Kostja leiab, et kinke- ja isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise asjaolusid notar Mati Allik.
saab selgitada
Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta ja lg 2 sätestab: Hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja on leidnud, et kostja on hageja viinud eksitusse ja kallutanud teda pettuse teel tehingut sõlmima. Kohus leiab, et nii hageja kui ka kostja tunnistajad on kinnitanud, et V.S. soovis raha laenata korteri erastamiseks. Ta pakkus korteri erastamise võimalust oma naabritele E.P. ja V.T.. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et proovisid helistada S tütrele Valgevenesse, pakkusid ka võimalust, et korteri võiks erastada tütre sõbranna (tl 173, 174). Notar Mati Allik on samuti kohtus kinnitanud, et V.S. soov oli kinkida korter kostjale, kes oli teda aidanud ja talle jääb võimalus elu lõpuni korteris elada. Tunnistaja I.V. ütlustest nähtub, et V.S. küsis temalt raha, et korter erastada. Pärast teatas, et asi lahenes, naaber aitas ja ta kirjutas korteri naabri nimele. Hiljem, kui S haiglasse sattus, oli S nutnud, et naaber oli tulnud ja nõudnud raha ja kui ära ei maksa, siis lubas korterist välja visata. Sama on kinnitanud tunnistaja D. Kohus leiab, et V.S. haiglasse sattumine oli juba kohtumenetluse ajal ja seega tuleb hageja tunnistajate ütlused olukorras, kus poolte vahel oli juba tüli, jätta tähelepanuta. Kohus leiab, et hagis esile toodud asjaolud, nagu kostja oleks linnavalituse kirju valesti tõlkinud ja ähvardanud hagejat kodust välja tõsta, pole kohtus tõendamist leidnud. Vastupidi, erastamise ajaoludest teadis terve maja, teadsid ka hageja tunnistajad ning S naabrid P ja T, kes üritasid koos kostjaga telefoni teel informeerida V.T tütart Valgevenes. S ise on soovinud notari juures sõlmida kinkelepingut ja isikliku kasutusõiguse lepingut ja selle sõlmimise asjaoludest ka aru saanud. Erastamise eest EVP-dega arveldamine ja turuhinna muutused on puudutanud kõiki üürilepingu alusel erastajaid. Seega pole V.S. ja kostja vahel 01.03.2002.a. sõlmitud kinke- ja isikliku kasutusõiguse leping vastuolus heade kommetega. Nõuded on esitatud üle 2 aasa ja 11 kuu hiljem ja on aegunud. Kohus leiab, et V.S. enda tütar so. hageja pole oma ema eest peale venna surma 1999 piisavalt hoolitsenud. PerS § 64 alusel on täisealisel lapsel kohus ülal pidada oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Asjaolu, et hageja palub tuvastada hagejapoolne kinke- ja isikliku kasutusõiguse lepingust taganemine ning lepingust taganemise avalduse ja aluse olemasolu, tuleb jätta tähelepanuta. Tehingu tühistamist TsÜS § 98 alusel, s.o avalduse tegemisega teisele poolele, pole toimunud ja hageja viide Riigikohtu 29.märtsi 2004.a. otsusest nr. 3-2-1-41-04 ei ole antud asjaolusid arvestades kohaldatav. Kohus nõustub kostja esindaja põhjendustega ja ei pea vajalikuks seda üle korrata. Kohus leiab, et VÕS § 270 lg 1 järgi võib taganeda kinkelepingust 1 aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest ja aeg selleks on möödas. Kohus arvestab asjaoluga, et kinkelepingu objektiks olevast vallasasjast on 18.05.2002 esitatud kinnistamisavalduse alusel saanud 06. 08. 2002 kinnisasi (tl. 65 ). Tulenevalt kinnistusraamatuseaduse § 8 ́ lg-st 1 avaldab kinnistusosakond enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta selle teate Ametlikes Teadaannetes ning vajadusel muul puudutatud isikule kättesaadaval viisil. Tulenevalt Kinnistusraamatuseaduse § 8 ́ lg 2 p 3 on isikul võimalik teatada kinnistusosakonnale 1 kuu jooksul arvates teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teates esitatud andemete ebatäpsustest või vigadest. Tartus Jaama 22-5 asuva korteri omanikuna on kinnistusraamatusse kantud E.L.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lepingulise esindaja ja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr. 306.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.