2-17-5542/23 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.AZ (avaldaja, võlgnik) esitas 06.04.2017.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr 026/2011/918, millega palub tühistada kohtutäituri 03.04.2017.a. täitemenetluse uuendamise otsuse ning kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetluse täiteasjas nr 025/2011/918, arvestades täiteasjas täitemenetluse kulude (sh kohtutäituri põhitasu) täielikku tasumist. Viru Maakohus rahuldas 28.04.2016.a määrusega kriminaalasjas nr 1-08-12818 Eesti Vabariigi (sissenõudja) taotluse võlgnikule Harju Maakohtu 31.03.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12818 (täitedokument) lisakaristusena mõistetud varalise karistuse asendamiseks. Kohtutäitur peatas 30.08.2016.a otsusega täitemenetluse kuni kriminaalasjas nr 1-08-12818 lõpplahendi jõustumiseni ning selgitas, et teeb kohtutäituri tasuotsuse pärast eelnimetatud lahendi jõustumist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.02.2017.a. kohtumäärusega nr 3-1-1-92-16 tühistati Viru Maakohtu 28.04.2016.a ja Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2016.a määrused osas, millega jäeti avaldajale moodustamata liitkaristus Harju Maakohtu 31.03.2016.a otsusega põhikaristusena mõistetud vangistusest ja vangistusega asendatud varalisest karistusest. Osas, milles varaline karistus asendati vangistusega, jäid määrused muutmata. 21.02.2017.a esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja vara (pangakontode) aresti alt vabastamiseks. 03.04.2017 koostas kohtutäitur täitemenetluse uuendamise otsuse, millega nõuab kohtutäituri põhitasu sissenõutud summalt täismääras (9268,92 eurot) ja asenduskaristusega asendatud rahalise lisakaristuse sissenõudmata osalt pooles määras (9649,95 eurot). Avalduse kohaselt jättis kohtutäitur kohtutäituri tasuotsuse tegemisel kohaldamata kohtutäituri seadusega kohaldamisele kuuluvad sätted. Kohtutäitur arvestas kohtutäituri põhitasu mitte esialgselt nõudesummalt võrdeliselt sissenõutud summaga, vaid seadusevastaselt ka asenduskaristuse määramise tõttu sissenõudmata jäänud summalt 497 285,82 eurot pooles määras (50%). Sissenõudja avaldus täitedokumendiga lisakaristusena mõistetud varalise karistuse asendamiseks vangistusega on varalise karistuse täitmiseks täitemenetluse lõpetamise alus. Nimetatud avaldus on ühtlasi sissenõudja tahteavaldus täitedokumendiga määratud rahalise karistuse sundtäitmisest loobumiseks. Järelikult kohtutäituri seaduse (KTS) § 42 lg 2 alusel peab sissenõudja (mitte võlgnik) maksma pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

4.Harju Maakohus jättis 30.06.2017.a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas sissenõudja poolt maakohtule esitatud taotlus täitedokumendiga määratud varalise lisakaristuse asendamiseks vangistusega on ühtlasi sissenõudja tahteavaldus täitedokumendiga määratud rahalise karistuse sundtäitmisest loobumiseks. Kui varalise karistuse täitmise lõpetamine toimus sissenõudja algatusel, sõltub sellest asjaolust nii kohtutäituri põhitasu suurus (osaline täitmine sissenõudja algatusel täitemenetluse lõpetamise tõttu) kui tasu maksma kohustatud isik. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 4 kohaselt, kui kohus on teinud määruse asenduskaristuse mõistmise kohta, lõpetab kohtutäitur asenduskaristuse mõistmise määruse alusel täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri otsusest nähtuvalt on sissenõudja nõudest 238 831,48 eurot täidetud täitemenetluse kestel rahas ning 497 285,82 eurot asenduskaristuse kohaldamise läbi. TMS § 48 lg 1 p 8 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muul seadusega sätestatud alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.02.2017.a kohtumäärusega nr 3-1-1-92-16 kuulus täitemenetlus täitedokumendist tuleneva varalise karistuse täitmise nõudes lõpetamisele. KTS § 41 lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohus nõustus kohtutäituriga ning leidis, et antud juhul ei ole õiguspärane panna kohtutäituri tasu maksmise kohustust sissenõudjale, kuna asenduskaristuse kohaldamise taotlemine sissenõudja poolt on lähtunud võlgniku varalisest seisukorrast ega ole samastatav olukorraga, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Täitemenetluse käigus on avaldajalt sissenõudja kasuks sisse nõutud summa 238 831,48 eurot ning tuvastatud, et avaldajal puudus piisav vara sissenõudja nõude täies mahus täitmiseks, mille tulemusel on asendatud arestiga sissenõutav summa 497 285,82 euro ulatuses. Kuivõrd toimikust nähtuvalt on kohtutäitur teinud alates 2011.a kuni 2017.a erineva sisu ja mahuga menetlustoiminguid, asus kohus seisukohale, et kohtutäituril on õigus avaldajalt välja nõuda kohtutäituri põhitasu täismääras arvestatuna sissenõutud summalt ning vangistusega asendatud summalt pooles määras arvestades teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu. Kohus selgitas, et avaldaja esitatud nõude, kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus, rahuldamisega väljub kohus kohtuliku kontrolli piiridest kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse menetlemisel ning asuks korraldama täitemenetlust. TMS § 11 lg 1 p 4 kohaselt on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. TMS § 3 lg 1 kohaselt, täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja nõude, kohustada kohtutäiturit täitemenetluse lõpetamiseks, rahuldamine menetlusõiguslikult kohtu poolt võimalik.