AZ kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr 025/2011/918
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2017.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AZ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): AZ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kamila Nasirova Puudutatud isik I (kohtutäitur): kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II (sissenõudja): Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2016.a määrus nii AZ kaebuse rahuldamata jätmise kui ka menetluskulude jaotuse osas. Teha uus määrus, millega rahuldada AZ kaebus kohtutäituri 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr 026/2011/918, tühistada kohtutäituri 03.04.2017.a otsuse p 2 ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
2.2.Tühistada kohtutäitur Kaire Põltsi 03.04.2017.a kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsus osaliselt.
2.3.Määrata täiteasjas nr 026/2011/918 kohtutäituri põhitasuks 9268,92 eurot (sh käibemaks).
2.4.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
3.AZ määruskaebus rahuldada.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.AZ (avaldaja, võlgnik) esitas 06.04.2017.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 03.04.2017.a otsusele täiteasjas nr 026/2011/918, millega palub tühistada kohtutäituri 03.04.2017.a. täitemenetluse uuendamise otsuse ning kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetluse täiteasjas nr 025/2011/918, arvestades täiteasjas täitemenetluse kulude (sh kohtutäituri põhitasu) täielikku tasumist. Viru Maakohus rahuldas 28.04.2016.a määrusega kriminaalasjas nr 1-08-12818 Eesti Vabariigi (sissenõudja) taotluse võlgnikule Harju Maakohtu 31.03.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12818 (täitedokument) lisakaristusena mõistetud varalise karistuse asendamiseks. Kohtutäitur peatas 30.08.2016.a otsusega täitemenetluse kuni kriminaalasjas nr 1-08-12818 lõpplahendi jõustumiseni ning selgitas, et teeb kohtutäituri tasuotsuse pärast eelnimetatud lahendi jõustumist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.02.2017.a. kohtumäärusega nr 3-1-1-92-16 tühistati Viru Maakohtu 28.04.2016.a ja Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2016.a määrused osas, millega jäeti avaldajale moodustamata liitkaristus Harju Maakohtu 31.03.2016.a otsusega põhikaristusena mõistetud vangistusest ja vangistusega asendatud varalisest karistusest. Osas, milles varaline karistus asendati vangistusega, jäid määrused muutmata. 21.02.2017.a esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja vara (pangakontode) aresti alt vabastamiseks. 03.04.2017 koostas kohtutäitur täitemenetluse uuendamise otsuse, millega nõuab kohtutäituri põhitasu sissenõutud summalt täismääras (9268,92 eurot) ja asenduskaristusega asendatud rahalise lisakaristuse sissenõudmata osalt pooles määras (9649,95 eurot). Avalduse kohaselt jättis kohtutäitur kohtutäituri tasuotsuse tegemisel kohaldamata kohtutäituri seadusega kohaldamisele kuuluvad sätted. Kohtutäitur arvestas kohtutäituri põhitasu mitte esialgselt nõudesummalt võrdeliselt sissenõutud summaga, vaid seadusevastaselt ka asenduskaristuse määramise tõttu sissenõudmata jäänud summalt 497 285,82 eurot pooles määras (50%). Sissenõudja avaldus täitedokumendiga lisakaristusena mõistetud varalise karistuse asendamiseks vangistusega on varalise karistuse täitmiseks täitemenetluse lõpetamise alus. Nimetatud avaldus on ühtlasi sissenõudja tahteavaldus täitedokumendiga määratud rahalise karistuse sundtäitmisest loobumiseks. Järelikult kohtutäituri seaduse (KTS) § 42 lg 2 alusel peab sissenõudja (mitte võlgnik) maksma pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.
2.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri 03.04.2017.a otsusele tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituril esinesid alused täitemenetluse uuendamiseks. Avaldaja ei ole oma kaebuses põhjendanud täitemenetluse uuendamise tinginud asjaolu(de) mitteesinemist. Seega on täitemenetluse uuendamise vaidlustamine avaldaja poolt alusetu ja põhjendamatu. Täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja täitedokumendist tuleneva nõude osas mõne seadusest tuleneva aluse esinemisel, ei lõpe iseenesest kohtutäituri õigus nõuda avaldajalt õigustatud täitekulude (antud juhul põhitasu) maksmist. Kohtutäitur on seisukohal, et ta ei ole väljunud seaduse raamidest uue põhitasu otsuse tegemisel ning on selgelt viidanud alustele, mida ta on otsuses kohaldanud. Käesolevas täiteasjas on kohtutäitur teinud nõude täitmise eesmärgil aga märkimisväärselt suurel hulgal menetlustoiminguid, mis sisustavad kohtutäituri põhitasu nõude suurust. Seega ei kohelda avaldajat otsuses toodud kohtutäituri põhitasu nõudega kuidagi ebavõrdselt või liigselt koormavalt, arvestades eelviidatud asjaoludega.
3.Sissenõudja ei pea korrektseks avaldaja väidet, et sissenõudja on loobunud rahalise nõude täitmisest. Asenduskaristuse määramise taotlemine kohtus ei ole vaadeldav sissenõudja
loobumisena rahalise nõude täitmisest. Lisaks märgib sissenõudja, et ei esita seisukohta kohtutäituri tasu suuruse ja selle võimaliku tasumise kohta, kuna sissenõudja ei arvesta ega pea arvestust kohtutäituri tasu täitmise üle.
4.Harju Maakohus jättis 30.06.2017.a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas sissenõudja poolt maakohtule esitatud taotlus täitedokumendiga määratud varalise lisakaristuse asendamiseks vangistusega on ühtlasi sissenõudja tahteavaldus täitedokumendiga määratud rahalise karistuse sundtäitmisest loobumiseks. Kui varalise karistuse täitmise lõpetamine toimus sissenõudja algatusel, sõltub sellest asjaolust nii kohtutäituri põhitasu suurus (osaline täitmine sissenõudja algatusel täitemenetluse lõpetamise tõttu) kui tasu maksma kohustatud isik. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 4 kohaselt, kui kohus on teinud määruse asenduskaristuse mõistmise kohta, lõpetab kohtutäitur asenduskaristuse mõistmise määruse alusel täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri otsusest nähtuvalt on sissenõudja nõudest 238 831,48 eurot täidetud täitemenetluse kestel rahas ning 497 285,82 eurot asenduskaristuse kohaldamise läbi. TMS § 48 lg 1 p 8 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muul seadusega sätestatud alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.02.2017.a kohtumäärusega nr 3-1-1-92-16 kuulus täitemenetlus täitedokumendist tuleneva varalise karistuse täitmise nõudes lõpetamisele. KTS § 41 lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohus nõustus kohtutäituriga ning leidis, et antud juhul ei ole õiguspärane panna kohtutäituri tasu maksmise kohustust sissenõudjale, kuna asenduskaristuse kohaldamise taotlemine sissenõudja poolt on lähtunud võlgniku varalisest seisukorrast ega ole samastatav olukorraga, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Täitemenetluse käigus on avaldajalt sissenõudja kasuks sisse nõutud summa 238 831,48 eurot ning tuvastatud, et avaldajal puudus piisav vara sissenõudja nõude täies mahus täitmiseks, mille tulemusel on asendatud arestiga sissenõutav summa 497 285,82 euro ulatuses. Kuivõrd toimikust nähtuvalt on kohtutäitur teinud alates 2011.a kuni 2017.a erineva sisu ja mahuga menetlustoiminguid, asus kohus seisukohale, et kohtutäituril on õigus avaldajalt välja nõuda kohtutäituri põhitasu täismääras arvestatuna sissenõutud summalt ning vangistusega asendatud summalt pooles määras arvestades teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu. Kohus selgitas, et avaldaja esitatud nõude, kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus, rahuldamisega väljub kohus kohtuliku kontrolli piiridest kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse menetlemisel ning asuks korraldama täitemenetlust. TMS § 11 lg 1 p 4 kohaselt on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. TMS § 3 lg 1 kohaselt, täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja nõude, kohustada kohtutäiturit täitemenetluse lõpetamiseks, rahuldamine menetlusõiguslikult kohtu poolt võimalik.
5.Harju Maakohtu 30.06.2017.a määrusele esitas avaldaja määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega tühistatakse kohtutäituri
03.04.2017.a. täitemenetluse uuendamise otsus ning kohustatakse kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 025/2011/918 arvestades täiteasjas täitemenetluse kulude (sh kohtutäituri põhitasu) täielikku tasumist. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu järeldused otseses vastuolus TMS § 206 lg-ga 4 ning Riigikohtu seisukohtadega avaldaja suhtes 16.02.2017.a tehtud määrusega kriminaalasjas nr 3-1-1-92-16. Viidatud lahendis toodud Riigikohtu selgitustest järeldub, et varalise karistuse asendamisel vangistusega ei saa karistusliigi muutumise tõttu enam täitemenetlust varalise karistuse sissenõudes jätkata ega selle tagajärjel enam nõuda sissenõudmata jäänud varaliselt karistuselt kohtutäituri tasu. Maakohus kohaldas KTS § 41 lg-t 2 vastusolus seaduse sõnastusega, pannes ebaõiglaselt kohtutäituri tasu maksmise kohustuse võlgnikule kohustatud isiku (sissenõudja) asemel. Asenduskaristuse mõistmise järel ei ole vangistusega asendatud varalise karistuse täitmine samaaegselt alternatiivsena mõistetud asenduskaristusega lubatav. Maakohus lähtus väärast eeldusest, nagu jääks sissenõudjale ka pärast asenduskaristuse taotluse esitamist õigus ja võimalus nõuda kahe alternatiivse lisakaristuse samaaegset kohaldamist. Maakohus järeldas ekslikult, et avaldaja nõude, kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus, rahuldamisega väljuks kohus kohtuliku kontrolli piiridest ning asuks korraldama täitemenetlust.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
7.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega rahuldab kaebuse (TsMS § 667 lg 2), määrates kindlaks kohtutäituri põhitasu suuruse.
8.Maakohtule esitatud kaebuses palus avaldaja tühistada kohtutäituri 03.04.2017.a otsuse ja lõpetada täitemenetlus, kuid sisuliselt vaidlustas avaldaja kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur arvestas põhitasu vangistusega asendatud summalt. Samas ulatuses on vaidlustatud ka maakohtu määrus.
9.Seaduses puudub selge regulatsioon selles osas, kas ja kui suur on kohtutäituri tasu, kui sundtäitmise käigus kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel rahalist nõuet ei täideta või ei täideta osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, et võlgnikult ei tohi juhtudel, mil nõude täitmine toimub osaliselt väljaspool täitemenetlust, nõuda kohtutäituri põhitasu üle 50% täismäärast. Tasu tohib nõuda proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Mida suurem osa võlast sisse nõutakse, seda suuremat tasu on kohtutäituril õigus saada. Tasu proportsionaalsuse põhimõttega sarnaselt, ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see, et mida rohkem ja mahukaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda (Riigikohtu 13.10.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 10).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud seisukoht kohaldatav ka praeguses asjas. Kolleegiumi arvates on kohtutäitur iseenesest õigesti põhitasu määramisel lähtunud põhimõttest, et sissenõutud summa osas kohaldub KTS § 32 lg 5 ja ülejäänud osas tuleb teha diskretsiooniotsus. Kohtutäitur on antud juhul pidanud vangistusega asendatud summalt põhjendatud põhitasuks 50% täismäärast ehk maksimaalses ulatuses, arvestades Riigikohtu selgitusi selles küsimuses. Kohtutäitur pidi oma otsuses näitama kohtulikult kontrollitaval viisil need erandlikud asjaolud, mis konkreetses täiteasjas andnuks talle aluse nõuda tasu vangistusega asendatud summalt 50% määras. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus
täitetoimingute ulatuse analüüsimisel ületanud oma kaalutlusõigust ja põhjendamatult asunud seisukohale, et kohtutäituri põhjendused ning esile toodud toimingute sisu ja maht annavad aluse nõuda nimetatud ulatuses põhitasu sissenõudmata summalt. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid olla aluseks, et mõista välja kohtutäituri tasu ka vangistusega asendatud summalt, ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Kohtutäitur ei ole esitanud täiendavaid põhjendusi ka vastuses määruskaebusele. Eeltoodu tõttu ei oma antud juhul ka tähtsust, kas nimetatud põhitasu on kohustatud kandma võlgnik või sissenõudja.
11.Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 03.04.2017.a otsuse p 2, millega kohtutäitur mõistis välja põhitasu summas 9649,95 eurot (sh käibemaks).
12.Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse eespool märgitud põhjendustel, ei analüüsi kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuse muid väited. Kuna täitemenetluse saab lõpetada kohtutäitur, tuleb kohtutäituril otsustada peale käesolevas asjas tehtava kohtumääruse jõustumist täitemenetluse lõpetamine. Menetluskulude jaotus
13.Kolleegium muudab TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.