2-07-51013
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kristel Pedassaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2008.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-07-51013
Tsiviilasi
OÜ Koduliising hagi K U ja M U vastu võla, intressi, leppetrahvi ja viivise kokku 4412.35 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Koduliising (registrikood 10892531, asukoht Ehitajate tee 114-7 Tallinn, postiaadress Posti 30 Haapsalu 90504, ); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Arne Veske ( ); kostjad K U ( ) ja MU()
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-07-51013 sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Koduliising (edaspidi laenaja) ja K U (edaspidi laenusaaja) laenulepingu nr. 5970619018, mille kohaselt väljastas laenaja laenusaajale laenu 5000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 19. detsember 2007.a., intressimääraga 40% aastas. Lepingu p. 3.5. kohaselt pidi laenu tagastamine ja intresside tasumine toimuma osade kaupa alates 19.07.2007.a. kuni 19.12.2007.a. maksegraafiku alusel iga kalendrikuu 19. kuupäeval. Laenu tagastamise graafiku kohaselt kohustus laenusaaja laenu ja intresse tasuma iga kuu 19. kuupäeval summas 1000 krooni. Kahjuks ei ole kostja K U suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. 09.11.2007.a. ülesütlemisavalduse koostamise seisuga oli graafikujärgne põhiosa võlgnevus kokku 2564.82 krooni, millele olid lisandunud intressivõlgnevus 435.18 krooni ja viivis 72 krooni. 10.10.2007.a. saatis hageja laenusaajale ja käendajale kirjaliku ülesütlemishoiatuse, milles hageja hoiatas, et juhul kui 25.10.2007.a. ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenajal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostjad võlgnevust ära ei tasunud. 09.11.2007.a. saatis hageja laenusaajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles ta ülesse laenulepingu nr. 6570511036 alates 24. novembrist 2007.a. Selleks kuupäevaks palus hageja laenusaajal ära maksta kogu võlasumma (laenujääk, intressid, viivised), samuti teavitas hageja kostjaid leppetrahvi tasumise nõudest summas 435 krooni. Ülesütlemisavalduse ärakirja saatis hageja ka laenu käendajale.
2-07-51013 VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Laenulepingu üldtingimuste p.1.4 järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on Laenajal õigus nõuda Laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS, TsÜS ja ReÕS RkS § 14 kohaselt, kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Hagiavalduse koostamise seisuga on see määr 4% aastas e. kogu viivisemäär on 11% aastas e. 0,030% päevas. Seisuga 03.12.2007.a. on viivis kokku 36 krooni. Kokku on hageja nõue 03.12.2007.a. seisuga 4412.35 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 3506.17 krooni, intressivõlg 435.18 krooni, leppetrahv 435 krooni ja viivis 36 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1-2; 196 lg 1-2 ja 399 lg 1 ja TsMS §-st 363 palub hageja:
Kostjad ei ole kohtule vastanud /t.l 15-20/.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja M Uele on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 02.01.2008.a. /t.l 19/ ja K Uele edasiandmiseks tema õele (M U) 03.01.2008.a. /t.l 20/. Kostjatele tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostjad hagile ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjad ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 76 lg 1 ja 3, 145 lg 2 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel, intressi VÕS § 94 alusel ja leppetrahvi VÕS § 159 ja 161 lg 1 alusel.
2-07-51013 Menetluskulud Hageja palub kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad solidaarselt kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 /t.l 12/ krooni. Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.