Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-47191 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja AS Saare Kütus kostja Leemet Ehitus OÜ-ga 05.09.2007.a. kliendikaardi kasutamise lepingu nr. 1715, mille järgi kohustus hageja Saare Kütuse tanklates sularahata arvlema kliendikaardi alusel ning kostja kohustus tähtaegselt tasuma sooritatud ostude eest /t.l 4/. Septembris 2007.a. ostis kostja hageja tanklatest kaupa kokku summas 9563.41 krooni, mille ta kohustus tasuma hiljemalt 09. oktoobriks 2007.a. Seda kostja ei teinud ja ostis oktoobrikuus veel kaupa 6730.35 krooni eest. Kostja oma kohustustest kinni ei pidanud, mistõttu tal on käesolevaks ajaks tekkinud võlg 16 303.76 krooni. Hageja on korduvalt telefonitsi ja kirjadega palunud kostjal võlg tasuda, kuid vaatamata lubadustele kostja seda teinud ei ole. Võlaõigusseaduse § 213 on ostja kohustatud tasuma asja ostuhinna. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 4.5 kohustub ostja tasuma müüjale viivist 0,5 % tasumata makselt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist seisuga 10.10.2007.a.-09.11.2007.a. s.o 31 kalendripäeva eest 1482.33 krooni suuruses summas (9563.41 x 0,005 x 31). Igal kalendripäeval lisandub 47.82 krooni, alates 10.11.2007.a. aga 81.52 krooni. Viivise maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 113 lg. 1. Seega on kostja hagejale käesoleval ajal võlgu kokku 17 786.09 krooni. Juhindudes eeltoodust ja VÕS §-dest 213, 113 lg. 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks ostu-müügilepingu järgne põhivõlg 16 303.76 krooni suuruses summas ja viivis ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 16-21/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 19.11.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 16-19/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga

2-07-47191 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti 16.12.2007.a.. /t.l. 18, 19/. 18.01.2008.a. on kostja meili aadressil saadetud teade hagimaterjalide kohta Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Ka sellele teatele ei ole kostja midagi vastanud. Lepingus märgitud mobiiltelefonil ei ole kostja esindajaga võimalik kontakti saada. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Kohus peab põhjendatuks koheselt välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt hagiavalduse esitamisel riigituludesse riigilõivuna tasutud summa 1250.00 krooni väljamõistmise. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.