Tsiviilasi nr. 2-07-27424/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 28.veebruar 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi VS’i hagi TS vastu kahju hüvitamises hageja VS, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales koos volitatud esindaja, Sergei Suhhorukov ́iga kostja TS, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales volitatud esindaja, advokaat Arina LiskmannGetsu. asjaolud Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 6.juuni 2007 teatise 10.3-1613/3836 järgi registreeriti politseiosakonnas hageja 23.mai 2007 teade selles, et samal päeval kella 16.40 paiku lõi sõidukit XXX(registreerimismärgiga XXX) juhtinud naisterahvas auto ukse avamisel sellega VS’ile kuuluva sõiduki XXX(registreerimismärgiga XXX) parempoolse esitiiva vastu, mille tagajärjel tuli natuke värvkatet maha. V.S ’i avalduse alusel alustati väärteomenetlus nr. 2316.0.003415 karistusseadustiku § 218 lg. 1 (varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu) tunnustel. Väärteosajas 12.juulil 2007 tehtud otsuse kohaselt on kostjale määratud karistusseadustiku § 218 lg. 1 alusel rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, s.o. 180 krooni. Väärteo kirjelduse kohaselt tekitas kostja hageja sõiduki parempoolsele esitiivale väikese värvikahjustuse. hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 23.juulil 2007 Harju Maakohtule hagi kostjalt kahju hüvitamiseks 3 809 krooni väljamõistmiseks. 23.novembri 2007 avalduses suurendas hageja nõuet 4 720 kroonini. Hageja väidab, et kostja kahjustas hageja vara ja peab hagejale sellega põhjustatud
kulutused täies ulatuse hüvitama. Hageja on teinud sõidukile kvaliteetse remondi. Kostja pakutud remontimise võimalused on ebakvaliteetsed ega rahulda hagejat. kostja seisukoht ja põhjendused Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja möönab, et tekitas 23.mail 2007 aastal hageja sõidukile väikese värvikahjustuse, mille eest karistati teda väärteoasjas minimaalse rahatrahviga, s.o. summas 180 krooni. Kostja väidab, et hagis nõutud summa on ülemäärane. Hageja on küll esitanud erinevaid kalkulatsioone, kuid ei ole tõendanud kahju olemasolu. Sõiduki kahjustused on tuvastamata, sündmuskohal ei tehtud vaatlust, sõiduki ekspertiisi pole läbi viidud. Hageja pole andnud kostjale võimalust kahjustust ise parandada või selle tegemist ise korraldada. Mingit vajadust ei olnud väikese värvikahjustuse parandamiseks värvida üle suurt osa esitiivast. Kostja väidab, et ei ole kahju hüvitamisest keeldunud. Kostja pöördus info saamiseks XXX keskusesse selgitamaks tekitatud kahju suurust ning talle kinnitati, et kahju ei või oluliselt ületada 1 000 krooni. Tavapärane tasu selliste remonttööde eest on 1 250 krooni. Kostja väidab, et ei pea hüvitama hageja sõiduki parendamise kulutusi. Hageja sõiduki ehitusaasta on 1997. Sõiduki taastamisremondi maksumuse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et selle detailid on amortiseerunud. kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et kostja on talle tekitanud kahju õigusvastase teoga, s.o. hageja vara kahjustamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg. 1 p. 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Poolte vahel puudub vaidlus 23.mai 2007 sündmuse üle. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et kahjustas hageja sõidukit oma sõiduki ukse avamisega. VÕS § 127 lg. 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlust ei ole selles, et hageja vara kahjustus on kostja käitumisega põhjuslikus seoses. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole vaidluses tuginenud süü puudumisele ega toonud esile asjaolusid, mis oleks aluseks vastutuse välistamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, milline oli hageja põhjustatud kahjustuse suurus, kas hageja kulutused on vajalikud ning kas nende kulutuste tegemine on seotud kostja tegevusega. Hageja väidab, et tema kahju seisneb remondi maksumuses. Kostja väidab, et hageja on
teinud kulutusi tuginedes toreduslikkusele püüdlevale soovile. Hageja kahjuna tuleb hinnata vara väärtuse vähenemise ulatust. Hageja on tellinud sõiduki remondi maksumusega 4 720 krooni. Kostja väidab, et kahjustuse iseloom ja suurus on tõendamata. Mõistlikuks remondi maksumuseks hindab kostja 1 500 kuni 2 000 krooni. Hageja möönab, et võinuks remondi teha mõnevõrra odavamalt, kuid ta hindas valiku tegemisel remondi kvaliteeti olulisemaks. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja oleks hagis märgitud ulatuses hageja omandit rikkunud. Kostja on eelmenetluses korduvalt osundanud asjaolule, et kahjustuse iseloom ja suurus on tõendamata. Ka kohus on hagejale selgitanud oma väidete tõendamise vajadust. Tõendeid, mis kinnitaks sõiduki uksele tekitatud kahjustuse suurust (cm2) ja iseloomu (pindmise kahjustuse sügavus, mõlgi olemasolu või puudumine jmt), kohtule esitatud ei ole. Sõiduki kahjustus on dokumenteerimata; sõiduk on remonditud. Seega puudub asjas kogutud tõendite alusel võimalus tõsikindlalt määrata, milline on kostja tegevusest tingitud hageja vara väärtuse vähenemine (kahju suurus). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 järgi otsustab kohus juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud ebamõistlikult suurte kulutustega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada, kahjustuse tekitamise asjaolusid, poolte võimalusi kahjustuse dokumenteerimisel ja selle tõendamisel, kahjustatud vara amortisatsiooni ja kahjustusest tingitud remondiks vajalike kulutuste suurust. Kohus leiab, et tulenevalt sõidukite ukse ja tiiva kumerast kujust ei ole ukse avamisega võimalik serva kokkupuute punktis olulise pindalaga kahjustust. Asjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik hinnata, kas värvikahjustuse parandamiseks oli tingimata vaja värvida üle kogu sõiduki tiib või oleks saanud kasutada ka muid lokaalse parandusmõjuga tehnoloogiaid. Õige on kostja seisukoht selles, et arvestada tuleb ka sõiduki amortisatsiooni, s.o. kostja ei vastuta nende kulude eest, mille arvel hageja sõiduki detaili väärtus varasemaga võrreldes paranes. Hageja hindas oma sõiduki jääkväärtuseks uuega võrreldes 12,5%. Hageja hinnangul maksaks samalaadne sõiduk uuena käesoleval ajal 800 000, arvestades sõiduki amortisatsiooni (87,5%) hindas hageja sõiduki maksumuseks ca 100 000 krooni.
Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb lugeda põhjendatuks üksnes need kulutused, mis olid tingimata vajalikud sõiduki samasse seisukorda viimiseks. Kohus leiab, et hageja pole remondi tegemisel kulutusi minimiseerinud. Kostja poolt kohtule esitatud ettevõtete pakkumuste kohaselt on (oli) võimalik parandada kahjustus oluliselt väiksema kulutusega. Hageja pidanuks kostja väite omapoolsete tõenditega kummutama, mida hageja teinud ei ole. Hageja valikut mõjutanud subjektiivse sisuga kaalutlused on asjaoludeks, mis annavad kohtule alust VÕS § 140 lg. 1 alusel kahju hüvitamist piirata. Hageja on kahju tõendamiseks esitanud OÜ A 28.juuni 2007 kalkulatsiooni (tl. 36), milles on tehtud pakkumus sõiduki XXX parema esitiiva (43dm2) värvitöödeks 3 809 krooni eest ning AS U teeninduse 13.novembri 2007 hinnapakkumise P1221203 (tl. 55) vasaku esimese tiiva komplekteerimise ja värvimistööde tegemiseks (50dm2) 5 142.44 krooni eest. OÜ K 6.septembri 2007 arve 248-1 sõiduki XXX parema esitiiva pleki- ja värvitööde tegemise eest 4 720.00 krooni tasumiseks on arvele tehtud märke kohaselt tasutud (tl. 54), hagejale on vormistatud ka OÜ K G order kviitung nr. 133 4 720.00 krooni tasumise kohta (tl. 77). Samas selgitas hageja, et teda ei rahuldanud tavapärasel tasemel remonttöö (pulbervärvi kasutamine) vaid ta soovis parema kvaliteediga remonttööde tegemist. Sellise valikuga seotud kulude põhjendatust amortiseerunud sõiduki remontimisel ei ole hageja tõendatud. Kostja on oma väiteid kinnitanud OÜ E 26.novembri 2007 kalkulatsiooni nr. 2611 esitiiva värvimistööde tegemiseks (43dm2) 1 250 krooni eest (tl. 59, 61) ja OÜ E 27.novembri 2007 pakkumuse sama töö tegemiseks ligikaudu 1 200 krooni eest (tl. 60). Kohus ei hinda hageja seletusi kahju suuruse ja hagis esile toodud remontööde vajalikkuse osas piisavalt usaldusväärseiks, et nendele rajada otsust. Hageja selgitused kahjustuse suuruse kohta on umbmäärased, kahjustus on aktis või fotodel fikseerimata. Hageja on esitanud remondifirmadele ja kindlustusele kahjustuse suuruse kohta erinevaid andmeid (paranduse suurus kõigub vahemikus 43 – 50 dm2, kahjustuste olemasolu on märgitud nii paremal kui ka vasakul tiival). Seega ei saa hageja selgituste ja tõendite järgi tõsikindlalt kahjustuse suurust ja selle parandamiseks vajalike kulutuste suurust määrata. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest on 2 500 krooni. Autode müügi- ja teenindusettevõtete Liidu hinnatabeli (tl. 78-80) järgi on sellise maksumusega võimalik tellida värvitöid sõiduki pinnale 4049dm2. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludel ei ole alust tööde keskmisest maksumusest ühe või teise poole kasuks kõrvale kalduda. menetluskulud Hageja on hagi esitamisel tasunud 13.augusti 2007 maksekorraldusega nr. 48 riigilõivu 250 krooni. TsMS § 163 lg. 1 ja 2 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Kostja pidanuks kahju hüvitamiseks üles näitama suuremat valmidust ja initsiatiivi. Hageja saanuks kulusid kokku hoida kahju minimiseerimise ja kompromissivalmidusega. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163 lg. 1 ja 2, 230, 233, 436, 438, 439, 441-442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 127 lg. 1 ja 4; 128 lg. 3; 1043; 1045 lg. 1 p. 5 ja
1050 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista TS’lt VS’i kasuks välja 2 500.00 (kaks tuhat viissada) krooni kahju hüvitamiseks. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.