Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Tsiviilasi
Vladimir Smirnovi hagi Tatjana Smakotina vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Smirnovi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vladimir Smirnov (IK xxxxxxxxxxx, elab xxxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Sergei Suhhorukov Kostja Tatjana Smakotina (IK xxxxxxxxxxx, elab xxxxxxxxxx xxx x/x, xxxxx xxxxxxx), esindaja advokaat Arina LiskmannGetsu.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.02.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 06.06.2007 teatise 10.3-1613/3836 järgi registreeriti politseiosakonnas hageja 23.05.2007 teade selles, et samal päeval kella 16.40 paiku lõi sõidukit Porsche Cayenne (registreerimismärgiga xxx xxx) juhtinud naisterahvas auto ukse avamisel sellega Vladimir Smirnovile kuuluva sõiduki BMW 728 (registreerimismärgiga xxx xxx) parempoolse esitiiva vastu, mille tagajärjel tuli natuke värvkatet maha.
2.V. Smirnovi avalduse alusel alustati väärteomenetlus nr 2316.0.003415 karistusseadustiku
(KarS) § 218 lg 1 tunnustel. Väärteosajas 12.07.2007 tehtud otsuse kohaselt on kostjale määratud KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 180 krooni. Väärteo kirjelduse kohaselt tekitas kostja hageja sõiduki parempoolsele esitiivale väikese värvikahjustuse.
3.Hageja esitas 23.07.2007 Harju Maakohtule hagi kostjalt kahju hüvitamiseks. 23.11.2007 avalduses suurendas hageja nõuet 4720 kroonini. Kostja kahjustas hageja vara ja peab hagejale sellega põhjustatud kulutused täies ulatuse hüvitama. Hageja on teinud sõidukile kvaliteetse remondi. Kostja pakutud remontimise võimalused on ebakvaliteetsed ega rahulda hagejat.
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Hagis nõutud summa on ülemäärane. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 2500 krooni. Menetluskulud jäid kummagi poole enda kanda.
6.Poolte vahel puudub vaidlus 23.05.2007 sündmuse üle. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et kahjustas hageja sõidukit oma sõiduki ukse avamisega. Vaidlust ei ole selles, et hageja vara kahjustus on kostja käitumisega põhjuslikus seoses. Kostja ei ole vaidluses tuginenud süü puudumisele ega toonud esile asjaolusid, mis oleks aluseks vastutuse välistamisele.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, milline oli hageja põhjustatud kahjustuse suurus, kas hageja kulutused on vajalikud ning kas nende kulutuste tegemine on seotud kostja tegevusega.
8.Hageja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja oleks hagis märgitud ulatuses hageja omandit rikkunud. Kostja on korduvalt osundanud asjaolule, et kahjustuse iseloom ja suurus on tõendamata. Ka kohus on hagejale selgitanud oma väidete tõendamise vajadust. Tõendeid, mis kinnitaks sõiduki uksele tekitatud kahjustuse suurust (cm2) ja iseloomu (pindmise kahjustuse sügavus, mõlgi olemasolu või puudumine jmt), kohtule esitatud ei ole.
9.Sõiduki kahjustus on dokumenteerimata; sõiduk on remonditud. Seega puudub asjas kogutud tõendite alusel võimalus tõsikindlalt määrata, milline on kostja tegevusest tingitud hageja vara väärtuse vähenemine (kahju suurus). Kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada kahjustuse tekitamise asjaolusid, poolte võimalusi kahjustuse dokumenteerimisel ja selle tõendamisel, kahjustatud vara amortisatsiooni ja kahjustusest tingitud remondiks vajalike kulutuste suurust.
10.Tulenevalt sõidukite ukse ja tiiva kumerast kujust ei ole ukse avamisega võimalik serva kokkupuute punktis olulise pindalaga kahjustust. Asjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik hinnata, kas värvikahjustuse parandamiseks oli tingimata vaja värvida üle kogu sõiduki tiib või oleks saanud kasutada ka muid lokaalse parandusmõjuga tehnoloogiaid.
11.Õige on kostja seisukoht, et arvestada tuleb ka sõiduki amortisatsiooni, so kostja ei vastuta nende kulude eest, mille arvel hageja sõiduki detaili väärtus varasemaga võrreldes paranes. Hageja hindas oma sõiduki jääkväärtuseks uuega võrreldes 12,5%. Hageja hinnangul maksaks samalaadne sõiduk uuena käesoleval ajal 800 000, arvestades sõiduki amortisatsiooni (87,5%) hindas hageja sõiduki maksumuseks ca 100 000 krooni.
12.Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb lugeda põhjendatuks üksnes need kulutused, mis olid tingimata vajalikud sõiduki samasse seisukorda viimiseks. Hageja pole remondi tegemisel kulutusi minimiseerinud. Kostja poolt kohtule esitatud ettevõtete pakkumuste kohaselt on (oli) võimalik parandada kahjustus oluliselt väiksema kulutusega. Hageja pidanuks kostja väite omapoolsete tõenditega kummutama, mida hageja teinud ei ole. Hageja valikut mõjutanud subjektiivse sisuga kaalutlused on asjaoludeks, mis annavad kohtule alust võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lg 1 alusel kahju hüvitamist piirata.
13.Hageja on kahju tõendamiseks esitanud OÜ Ammeco Auto 28.06.2007 kalkulatsiooni, milles on tehtud pakkumus sõiduki BMW parema esitiiva (43dm2) värvitöödeks 3809 krooni eest ning AS United Motors teeninduse 13.11.2007 hinnapakkumise P1221203 vasaku esimese tiiva komplekteerimise ja värvimistööde tegemiseks (50dm2) 5142,44 krooni eest. OÜ Kolander Grupp 06.09.2007 arve 248-1 sõiduki BMW parema esitiiva pleki- ja värvitööde tegemise eest 4720 krooni tasumiseks on arvele tehtud märke kohaselt tasutud, hagejale on vormistatud ka OÜ Kolander Grupp order kviitung nr 133. Samas selgitas hageja, et teda ei rahuldanud 2(4)
tavapärasel tasemel remonttöö (pulbervärvi kasutamine), vaid ta soovis parema kvaliteediga remonttööde tegemist. Sellise valikuga seotud kulude põhjendatust amortiseerunud sõiduki remontimisel ei ole hageja tõendatud.
14.Kostja on oma väiteid kinnitanud OÜ Eduesta 26.11.2007 kalkulatsiooni nr 2611 esitiiva värvimistööde tegemiseks (43dm2) 1250 krooni eest ja OÜ Espaada 27.11.2007 pakkumuse sama töö tegemiseks ligikaudu 1200 krooni eest.
15.Kohus ei hinnanud hageja seletusi kahju suuruse ja hagis esile toodud remontööde vajalikkuse osas piisavalt usaldusväärseiks, et nendele rajada otsust. Hageja selgitused kahjustuse suuruse kohta on umbmäärased, kahjustus on aktis või fotodel fikseerimata. Hageja on esitanud remondifirmadele ja kindlustusele kahjustuse suuruse kohta erinevaid andmeid (paranduse suurus kõigub vahemikus 43–50 dm2, kahjustuste olemasolu on märgitud nii paremal kui ka vasakul tiival). Seega ei saa hageja selgituste ja tõendite järgi tõsikindlalt kahjustuse suurust ja selle parandamiseks vajalike kulutuste suurust määrata.
16.Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis on õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest 2500 krooni. Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu hinnatabeli järgi on sellise maksumusega võimalik tellida värvitöid sõiduki pinnale 40-49dm2. Esile toodud asjaoludel ei ole alust tööde keskmisest maksumusest ühe või teise poole kasuks kõrvale kalduda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega rahuldada hagi täielikult ja menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Kohtuotsust on ebaõige ja põhjendamatu õigusnormide olulise rikkumise tõttu.
19.Maakohus põhjendamatult vähendas kahjusummat, põhjendades oma otsust üksnes sellega, et antud kahjusumma ei ole piisavalt tõendatud ja äärmiselt ebaõiglane. Maakohus on põhjendamatult eiranud hageja esitatud tõendeid ja rajanud oma otsuse kostja esitatud andmetele.
20.Kostja leidis, et remonditöid sõiduauto värvimiseks võib teostada OÜ Espaada hinnaga 1200 krooni. Majandustegevuse registri andmetel oli OÜ Espaada alates 15.04.2007 välja arvatud antud registrist ja tol ajahetkel ei omanud litsentsi autoremondiga seotud tööde teostamiseks. Antud fakt ei sega mainitud organisatsioonil teostada autode remonti, mille turuväärtus ei ületa 3000 krooni. Hageja sõiduki turuväärtus moodustas tol hetkel vähemalt 100 000 krooni. Vaatamata sellele võttis maakohus arvesse antud firma kalkulatsiooni. Samuti ei saa arvestada OÜ Eduesta kalkulatsioone, sest nimetatud firmal üldse ei ole ruume sõidukite värvimiseks.
21.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks AS United Motors teeninduse 13.11.2007 hinnapakkumise, OÜ Kolander Grupp 06.09.2007 arve 248-1 ja OÜ Kolander Grupp order kviitungi nr 133. Samuti nähtub BTA Kindlustuse seisukohast, et hageja pöördus kindlustusseltsi poole kahjuhüvitamise nõudega summas 4720 krooni. Vaatamata sellele leidis kohus, et hageja pidevalt nimetab ebaõigeid summasid.
22.Maakohus on ebaõigesti kahjusumma vähendamisel lähtunud sõiduauto BMW 728 amortisatsioonist ning leidnud, et summa ei või ületada 2500 krooni, mis moodustab 2,5% antud sõiduauto turuhinnast. Antud seisukoht on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
23.Kohus ei pidanud vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et värvimistööde maksumus erineb mitte ainult sõltuvalt dm2, vaid ka meetodist ja viisist, mida kasutatakse ühel või teisel juhul, tabel on selles osas jaotatud kolme rühma: 1K PINNAVÄRV mis omakorda jaotatud „Uus ja Remont"; 2K LAKIALUNE mis omakorda on jaotatud „Uus ja Remont"; 2K METALLIK mis omakorda on jaotatud „Uus ja Remont". BMW 728 reg nr 285 ASK omab VIN koodi WBAGE210X0DJ38306, mille viimased seitse numbrit olid ära toodud kalkulatsioonis. Antud numbrid tähistavad sõiduauto värvitüüpi. Tulenevalt sellest, et sõiduauto tiib oli remonditud ja värvitud sõiduauto värvitüübi tume metallik järgi, siis lähtuvalt remondi mahust, mis jääb vahemikku 40-49 dm2, leiame arvud, mis vastavad summale 3697,67 krooni lahtris (2K METALLIK - Remont).
3(4)
Vastustaja seisukoht
24.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele kirjalikult vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
26.Harju Maakohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi ega menetlusnormi, mis annaksid alused vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks, samuti ei tuleks apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinevat otsust.
27.Poolte vahel ei ole vaidlust kahju tekkimise faktiliste asjaolude üle, vaid kahju suuruse üle.
28.Kohus ei ole kahju suuruse määramisel lähtunud ainult kostja poolt esitatud tõenditest, see on OÜ Eduesta kalkulatsioonist, kes nõustus esitiiva värvimistööd (43dm2) tegema 1250 krooni eest ja OÜ Espaada pakkumusest sama töö tegemiseks ligikaudu 1200 krooni eest, kuna kohus mõistis kahjuhüvitise välja poole suuremas summas. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud firmad tegelesid autode värvimistöödega ning hageja poolt esile toodud asjaolud litsentsi ja ruumide puudumise kohta ei tee nende poolt tehtud hinnapakkumisi mitte arvestatavaks.
29.Kohus ei saanud lähtuda ka ainult hageja poolt esitatud tõenditest, sest hageja ei ole vigastuse ulatust ja iseloomu usaldusväärselt tõendanud. Vigastust ei ole üle vaadatud ega kirjeldatud, seda ei ole fotografeeritud. Väärteo otsuses toodud väärteo kirjeldusest nähtub, et kostja tegevuse tõttu tekkis hageja auto parempoolsele esitiivale üksnes väike värvikahjustus. Hageja ei ole põhjendanud kogu esitiiva ülevärvimise vajadust, rääkimata plekitööde vajadusest, mis kajastub OÜ Kolander Grupp arvel. AS United Motors hinnapakkumine sisaldab ka tööd nimetusega DE/komplekteerimine, millise töö vajadust pole põhjendatud, samuti vasaku esitiiva värvimist, mille kahjustamises pole kostjat süüdistatud.
30.Kohus leidis põhjendatult, et arvestada tuleb ka auto amortisatsiooni. Hageja ei nõustunud tavapärasel tasemel remonttööga (pulbervärvi kasutamine), vaid soovis parema kvaliteediga remonttööde tegemist. Sellise valiku vajalikkust 11 aastat vana auto puhul ei ole hageja põhjendatud.
31.Seega ei ole hageja tõendanud, et see, kui suures ulatuses ja kuidas ta autot parandada lasi, oleks olnud otseselt vajalik kostja poolt tekitatud väikese värvikahjustuse likvideerimiseks. Kohus määras kõigi esitatud tõendite alusel õiglase hinna tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti ja teha nende alusel teistsugust järeldust, kui seda tegi maakohus.
32.Hageja väite, et kohus oleks pidanud lähtuma kahju suuruse määramisel autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu hinnatabeli lahtrist 2KMetallik, jätab kolleegium TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel tähelepanuta, kuna sellist väidet ei ole hageja esimese astme kohtus esitanud.
33.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
G. Kivinurm
R. Allikvere
T. Kollom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.