Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind Kohtunik
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. september 2017 nr 2-17-105259; Küllo Piibe hagi Raido Fomitševi vastu võlgnevuse nõudes 6150,40 eurot Silvi Maiste
1.1.Välja mõista Raido Fomitševilt (Fomitšev) Küllo Piibe kasuks põhivõlgnevus 3100 (kolm tuhat ükssada) eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 01.06.2015 – 17.03.2017 summas 574,46 (viissada seitsekümmend neli eurot ja nelikümmend kuus senti) kokku 3674,46 (kolm tuhat kuussada seitsekümmend neli eurot ja nelikümmend kuus senti) eurot.
1.2.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
1.3.Välja mõista Raido Fomitševilt (Fomitšev) Küllo Piibe kasuks hageja kantud menetluskulu summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Selgitused otsusele
4.Selgitada:
4.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
4.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
4.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
4.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagiavaldus
14.detsembril 2014 laenas Hageja Kostjale sularahas 3800 € (kolm tuhat kaheksasada eurot). Kostja väljastas digitaalselt allkirjastatud võlakirja, kus võttis kohustuse hakata laenu tagastama
alates jaanuarist 2015. Kostja kinnitas, et tagastab kogu võla 31. maiks 2015. aastal, seega oli laenu tagastamise periood viis kuud vabagraafikuga ja ka kokkulepitult intressivaba. Kostja võttis kohustuse tasuda viivist 0,15% päevas iga tähtaja ületanud päeva eest laenu jäägilt. Kokkulepitud laenu tagastamisperioodi jooksul Kostja endale võetud kohustust täitma ei asunud. Sama perioodi jooksul oli Hagejal mitmeid telefonikõnesid võla teemal Kostjaga, kes aina uusi tähtaegu lubas ja ei täitnud neid kordagi. Alates 1. juunist 2015 algas võlasumma pealt viivisearvestus. Perioodil juuni 2015 kuni oktoober 2015 pidas Hageja enda initsiatiivil sageli Kostjaga telefonivestlusi, mille tulemusena tasus Kostja 700 €. Oma Vastuväites maksekäsu kiirmenetlusel Kostja räägib tehingust 2014. aasta detsembris ja tõenäoliselt siis halvast äriõnnest, mille tõttu on jäänud võlg tasumata ja sellest tulenevalt Kostja arvates ta ei peagi nõuet täies mahus tunnistama ning arvab, et 50% on piisav küll! Hageja ei vaidle selles osas, et võis tõesti äritehingut 2014. aasta detsembris finantseerida. Hageja kinnitab, et mingeid kokkuleppeid võla vähendamise osas Kostjaga tehtud ei ole. Kostja ei ole ka ise teinud mingeid ettepanekuid, et läbi rääkida võla või selle vähendamise, tähtaegade pikendamise või muu asjasse puutuva osas. Nõudelt 3100,00 € on viivis 3050,40 € (0,15% päevas alates 1.06.2015 kuni 17.03.2017). Hageja palub välja mõista kostjalt võlg 6150,40 €. Mõista kostjalt välja tasutud riigilõiv hageja kasuks. Jätta kõik menetlusega seonduvad kulud kostja kanda. Hageja on BitBoard OÜ juhatuse liige ja Kostja on Mulgi Arvutid OÜ-ga seotud inimene. BitBoard OÜ raamatupidamise järgi ei ole nende kahe ettevõtte vahel perioodil 2014 aastal kuni tänaseni sellises mahus tehinguid toimunud. Hageja vastuse järgi kostja vastusele andis hageja kostjale laenu sularahas ja seda ka viimane võlakirjas kinnitas. Hageja ei vaidle selles osas, et laenu eest ostis kostja sülearvuteid Osaühingult BitBoard, mille juhatuse liige hageja on. Ostjatel on alati õigus pöörduda müüja poole pretensiooniga juhul, kui kaup kokkulepitust erineb. Kostja pole saadud kauba mingeid pretensioone esitanud. Kostja vastus Kostja teatab, et ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja seda põhjusel, et ta ei ole hagejalt hagiavalduses viidatud raha saanud. 14.12.2014 koostatud võlakiri on rahatu, millele viitab ka asjaolu, et kostja ei ole võlakirjas kinnitanud rahasumma saamist sularahas. 2014.a. detsembri alguses ta soovis Bitboard OÜ-lt (Küllo Piibe ettevõte) osta soodsaid sülearvuteid. Käis Jõgeval neil järel ning ostis 1200,00 euro sularaha eest 20 sülearvutit. Nädal hiljem Küllo helistas ning soovis müüa ka kogu ülejäänud koguse ~180 sülearvutit lisaks 3800,00 euro eest. Ta esialgu küll nii suurt kogust ei soovinud osta, kuna vabu finantse vähe ning nii suure koguse müümine võtab väga pikalt aega. Küllo pakkus välja, et ta annab need pooleks aastaks järelmaksu peale. Kuna esimese partii arvuteid valis ta ise välja ning need olid kõik hea korras, lõpuks nõustus, lisaks andis ka allkirja nagu oleks ta Küllole võlgu. Tegelikkuses allkirjastas ta selle dokumendi digitaalselt Karksi-Nuias ning Küllo andis päev hiljem talle Jõgeval üle ~180 sülearvutit- mitte sentigi sularaha peale detsembris tema antud 1200 euro ei liikunud. Kahjuks 2015 kevad-suvel arvutimüük praktiliselt seiskus ning see suur partii arvuteid jäi ootele, sellest ka maksete hilinemine. 2016.a. oli ta suutnud ka kogu partii läbi käia ning selgus, et ~50% neist arvutitest on kahjuks müügikõlbmatud (emaplaadi viga, ekraan katki, puudu toiteadapterid, HDD spetsiifilised adapterid). Selle tõttu ta oleks nõus tasuma soetatud töökorras arvutite eest kogu maksumusest haginõudest 50%. Ta ei ole nõus tasuma hagiavalduses nõutud viiviseid. Kostja palub panna menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1).
Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
1.Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende vahel on olemas võlasuhe.
2.Kohtule on esitatud tõendina võlakiri (tl 6), milles kostja Raido Fomitšev kinnitab, et võttis laenu Küllo Piibe käest sularahas summas 3800 eurot ja kinnitab, et laenu lõplik tagastamise tähtaeg on 31. mai 2015. laen on intressivaba, kui laenu tagastamise tähtaja ületamisel kohustub maksma viivist 0,15 % päevas tähtaja ületanud laenu jäägilt.
3.Kostja vaidleb hagile vastu, kuna ta ei ole hagejalt sellist rahasummat saanud (tl 15).
4.Kostja tunnistab, et ta soovis osta Bitboard OÜ-lt (Küllo Piibe ettevõte) soodsaid sülearvuteid. Ta ostis 1200 euro eest sülearvuteid. Nädal hiljem Küllo helistas ning soovis müüa ka kogu ülejäänud koguse ~180 sülearvutit lisaks 3800,00 euro eest. Küllo pakkus välja, et ta annab need pooleks aastaks järelmaksu peale. Kuna esimese partii arvuteid valis ta ise välja ning need olid kõik hea korras, ta nõustus, lisaks andis ka allkirja nagu oleks ta Küllole võlgu. Tegelikkuses allkirjastas ta selle dokumendi digitaalselt Karksi-Nuias ning Küllo andis päev hiljem talle Jõgeval üle ~180 sülearvutit- mitte sentigi sularaha peale detsembris minu antud 1200 euro ei liikunud.
5.VÕS § 306 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
6.VÕS § 306 lg 2 kohaselt võivad mistahes võlasuhte (mille sisuks on rahasumma või asendatava asja või muu eseme üleandmine) pooled leppida kokku, et vastava kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna. Võlakohustuse ümberkujundamise kokkulepe omab sisuliselt võlatunnistuse tähendust - kokkuleppe tulemusena tekib uus kohustus, mille täitmist saab võlausaldaja nõuda ning mille osas on tõendamiskoormus ümber pööratud, s.t. kohustatud isik peab vaidluse korral tõendama, et kohustust tegelikkuses ei eksisteeri.
7.Kostja tunnistab, et ta ostis hagejalt sülearvuteid ning andis allkirja nagu oleks ta hagejale võlgu (tl 15).
8.Kohus leiab, et poolte vaheline võlasuhe on käsitletav laenulepinguna ja kostja peab tõendama, et ta tegelikult hagejale võlgu ei ole.
9.Konto väljavõtte järgi on tasutud hagejale Maili Fomitševi arvelt 08.06.2015 - 12.10.2015 kokku 700 eurot (tl 7). Selle summa võrra on hageja vähendanud võlakirjas märgitud summat.
10.Kostja vastuse järgi 2015 kevad-suvel arvutimüük praktiliselt seiskus ning see suur partii arvuteid jäi ootele, sellest ka maksete hilinemine. 2016.a. oli ta suutnud kogu partii läbi käia ning selgus, et ~50% neist arvutitest on kahjuks müügikõlbmatud (emaplaadi viga, ekraan katki, puudu toiteadapterid, HDD spetsiifilised adapterid). Selle tõttu ta oleks nõus tasuma soetatud töökorras arvutite eest kogu maksumusest haginõudes 50%.
11.Hageja ei nõustu, et arvutid olid müügikõlbmatud (tl 17). Kõik kostja poolt oma vastuses märgitud nn. kauba müügikõlbmatuks tegevad vead on visuaalselt nähtavad juba kaupa vastu võttes. Kostja ei ole pretensioone kauba osas ei hagejale ega ka BitBoard OÜ-le esitanud.
12.Kostja on menetluses esitanud vastuväiteid, millised on jätnud tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.VÕS § 208 lg 1 kohaselt ostja on kohustatud müüjale tasuma asja ostuhinna rahas.
14.VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijale müügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
15.VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja
lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
16.Kohus leiab, et kostja ei saa käesolevas menetluses tugineda müüdud asjade lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks müüjale õigeaegselt teatanud sülearvutite müügikõlbmatusest, samuti ei ole ta esitanud tõendeid, millal ta sai teada sülearvutite müügikõlbmatusest. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, kui palju ostetud sülearvutitest ei olnud müügikõlblikud. Sülearvutid on ostetud detsembris 2014. Väited sülearvutite müügikõlbmatusest on kostja esitanud alles oma vastuses hagiavaldusele 06.06.2017 (tl 15).
17.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
18.Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3100 eurot.
19.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13).
20.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja saab nõuda kostjalt viiviseid seaduses sätestatud ulatuses. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
22.Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 450 eurot (riigilõiv).
23.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 450 eurot.
24.Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulud kokku summas 450 eurot.
25.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
26.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.