X hagi Swedbank ASi vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja täiteasjas nr 022/2023/5855 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
31 443 eurot 85 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Artjom Morozov Kostja Swedbank AS (registrikood lepinguline esindaja Külli Reinfeld
Menetluse liik
10060701),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.05.2024. a otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-23-15322 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 30.10.2024 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS (kostja, pank) vastu lepingu kehtivuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluses nr 022/2023/5855.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja pank 21.11.2006 laenulepingu nr 06-209496EL, mille alusel hageja sai laenu. Laenu tagastamise tähtaeg oli 05.11.2035. Laenu tagas hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX).
1.2.Alates maist 2023 esitas pank hagejale erinevaid teabenõudeid hageja arvelduskontol toimunud tehingute kohta ja hagejaga seotud äriühingute kohta. 19.07.2023 ütles pank laenulepingu üles ja palus tagastada lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023. Eraldi on kostja üles öelnud ka arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja nende lepingute ülesütlemist ei vaidlusta, kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud.
1.3.24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur menetluse nr 022/2023/5855. Täitedokumendiks oli 16.11.2006 notariaalne leping, millega seati hageja korterile hüpoteek. 31.08.2023 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaidlustades täitemenetluse algatamise. 24.10.2023 teavitas kohtutäitur, et jätab kaebuse rahuldamata.
1.4.Hageja leiab, et pangal ei olnud alust lepingu lõpetamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 järgi. Hageja ei ole keeldunud hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest. Hageja tegi kõik endast oleneva, et panga päringutele vastata. Hageja esitas kinnisvara ostu lepingu ja ettevõtete majandusaasta aruanded, kus kõik laenulepingud kajastusid.
1.5.Pank küsis hagejalt teavet ajavahemikul 2008–2023 tehtud ülekannete kohta äriühingutega OÜ R, OÜ K, OÜ G, OÜ O. Hageja selgitas, et äriühingud on kostja 100% osalusega ja tegemist on laenudega, kirjalikke lepinguid ei ole vormistatud, kuid laenud kajastuvad majandusaasta aruannetes. K OÜ ja O OÜ esitasid aruanded 21.10.2023, R OÜ 26.09.2023, I OÜ 14.10.2023, G OÜ aruanded on esitamata ja ettevõttel on Äriregistris kustutamishoiatus. Raamatupidamisseaduse (RPS) § 12 lg 1 järgi tuleb raamatupidamisdokumente säilitada 7 aastat, seega ei saanud hageja esitada dokumente enne 31.12.2005.
1.6.08.06.2023 esitas pank hagejale teabenõude, milles palus: - selgitust sularaha päritolu kohta (mis laekus sularahaautomaadi kaudu hageja kontole ajavahemikus 12.01.2022–20.03.2023); - teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022); 2
2-23-15322 -
Wise kontolt (ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta;
-
teavet Q tehtud tehingute kohta (ajavahemikus 14.06.2022–24.05.2023).
1.7.Sularaha ja Qga tehtud tehingute kohta andis hageja ammendavad selgitused. SEB ja Wise konto kohta ei ole pangal õigus teavet saada.
1.8.Hageja ei ole kätte saanud 19.03.2023 lepingute ülesütlemise avaldust. Hageja on tõendanud, et viibis Hispaanias ning tal ei olnud mõistlikku võimalust saadetud kirjadega tutvuda.
1.9.Igal juhul oleks pank pidanud jätkama laenusuhet, sest tehingute monitooring laenusuhet ei puudutanud. Pangal ei jäänud laenusuhtes kohaldamata mingid hoolsusmeetmed. Kostja rakendas hoolsusmeetmeid üksnes arvelduskonto lepingu suhtes. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.25.05.2023 esitas kostja hagejale teabenõude, milles palus selgitada, kuidas ja millistest vahenditest väljastas laenusaaja laenud järgnevatele ühingutele: - Ajavahemikul 2011–2023 oli hageja saanud OÜ-lt R laenu tagasi 41 070 eurot, kuid samal ajavahemikul on kantud üle 320 eurot laenu. - Ajavahemikul 2008–2023 oli hageja saanud OÜ-lt K laenu tagasi 166 388,23 eurot, kuid samal on ettevõttele kantud üle laenu 85 950 eurot. - Ajavahemikul 2012–2023 oli hageja saanud OÜ-lt G laenu tagasi 86 310,07 eurot, kuid samal ajavahemikul ei nähtu, et hageja oleks andnud laenu oma erakontolt oma ettevõtte kontole. -
Ajavahemikul 2011–2023 oli hageja saanud OÜ-lt O laenu tagasi 51 655 eurot, kuid samal ajavahemikul kandis hageja oma ettevõttele üle 2030 eurot laenu.
2.2.Hageja vastas nõudele 25.05.2023, kuid dokumente ega infot ei esitanud. Hageja vastas, et on need andmed juba varasemalt esitanud. 29.05.2023 vastas hageja, et vahendid pärinevad erinevast tööalasest tegevusest alates aastast 2000.
2.3.13. 08.06.2023 esitas pank hagejale teabenõude, milles palus: - selgitust sularaha päritolu kohta (mis laekus sularahaautomaadi kaudu hageja kontole ajavahemikus 12.01.2022–20.03.2023); - teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022); - Wise kontolt (ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta; -
teavet Qga tehtud tehingute kohta (ajavahemikus 14.06.2022– 24.05.2023).
2.4.Hageja vastas, et üle 100 sularaha sissemakse olid jõuludel saadud kingitused ning väiksemad summad maksis ta pärast reisidelt naasmist. Ülejäänud küsimustele hageja ei vastanud. Ka järgnevas kirjavahetuses hageja pangale ei vastanud.
2.5.Kuna hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid, ei saanud kostja mõistlikult hinnata hageja tehtud tehingutes kasutatud vara allikat ja päritolu ega sellest täielikult aru saada. Eelkõige ei olnud võimalik tuvastada, et hageja oleks algselt samas ulatuses oma äriühingutele andnud laenu, mida hageja arveldustest nähtus. Seega ei olnud võimalik kostjal 3
2-23-15322 veenduda, et äriühingust tehtavad väljamaksed oleksid õiguspärased, st kostjal ei olnud veendumust, et hageja ei vii äriühingust vara välja ilma õigusliku aluseta, sh jättes maksud tasumata ning väljamaksed deklareerimata. Saadud vahendid segunesid hageja varaga, millest tasuti vaidlusaluse laenu makseid.
2.6.Kostja saatis hagejale 19.07.2023 lepingu ülesütlemise teatise makseteenuste ja laenulepingu osas. Kostjal ei olnud kohustatud isikuna hoolsusmeetmeid võimalik täita ja hageja keeldus esitamast kohustuslike hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke dokumente/andmeid.
2.7.Laenulepingu lõpetamiseks tuli RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel ülesütlemisavaldus lepingupoolele esitada, mitte kätte toimetada. Asjakohane ei ole hageja väide, et käesoleval juhul kehtib laenulepingu punktis 14.5. sätestatud ülesütlemise kättetoimetamise viis. Nimetatud punkt viitab ainult laenulepingu punktis 13.1 toodud ülesütlemise aluste esinemisele. Käesoleval juhul on kostja laenuleping üles öelnud seaduse (RahaPTS § 42 lg 1 ja 4) ning kostja Üldtingimuste punktide 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.15 alusel.
2.8.Hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Kostja saatis avalduse lihtkirjaga laenulepingus märgitud aadressile KKK ja saadetis on jäetud sinna postkasti. Lisaks on kostja saatnud lepingute ülesütlemise avalduse hageja e-posti aadressile XXX, mille vahendusel on toimunud varasem kliendisuhtlus. Samuti on kostja saatnud ülesütlemise kirja ka tähitud kirjana. Täiendavalt saatis kostja ülesütlemise teate ka internetipanka pangateatena.
2.9.Kostja on laenulepingu lõpetanud seadusest tuleneva kohustuse tõttu (RahaPTS § 42 lg 1 ja lg 4 alusel). Vastav asjaolu nähtub kostja ülesütlemise kirjast. Kostja viide RahaPTS § 42 lõikele 1 tähendas, et kostjal ei ole võimalik täita hoolsusmeetmeid, sh teostada ärisuhte seiret (RahaPTS § 20 lg 1 p 6 ja § 23), mh tuvastada tehingutes kasutatava vara päritolu ega ärisuhtest aru saada (RahaPTS § 20 lg 1 p 4 ja RahaPTS § 20 lg 2).
2.10.Kostja hindas ärisuhte lõpetamisel iga lepingut eraldi. Ajavahemikul 01.01.2021– 02.08.2023 sai hageja oma kontrolli all olevatest ettevõtetest (OÜ G, OÜ K, OÜ R, OÜ O, I OÜ) kandeid 175 311 eurot, kuid laenude tagasimakseid oli 55 270 eurot. Saadaud vahendite kohta ei ole hageja suutnud pangale selgitusi anda. Kahtlase päritoluga vara kasutas hageja pangale laenu tagasimaksmiseks, seega oli põhjendatud laenusuhte lõpetamine. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus oma 17.05.2024. a otsusega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: -
-
Poolte vahel oli 21.11.2006 sõlmitud laenuleping nr 06-209496-EL. Vastavalt lepingu punktile 2.5 oli laenu tagastamise tähtpäev 05.11.2035. Lepingu punkti 2.15 kohaselt on laenu tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX). Alates maist 2023 on kostja esitanud erinevaid teabenõudeid hagejaga seotud äriühingute kohta ning hageja tehingute kohta kostjal avatud arvelduskontodel. Oma teabenõudeid põhjendas kostja RahaPTS-st tuleneva kohustusega. Kostja seisukohalt ei andnud hageja piisavalt põhjalikke vastuseid mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 19.07.2023 ning palus tagastada lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023. Eraldi on kostja üles öelnud ka arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu nr 1072815, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja nende lepingute ülesütlemist ei vaidlusta kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud. 4
2-23-15322 -
-
Kostja hinnangul seisuga ei olnud 19.07.2023 täidetud järgmised hageja kohustused: laenusumma 24 450,07 eurot, kogunenud intress 149,90 eurot, põhiintress 0,52 eurot, Swedbanki varakindlustuse makse 7,46 eurot, kokku 24 607,45 eurot, millele lisandus alates 20.07.2023 viivis kooskõlas lepingu tingimustega. 24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur menetluse nr. 022/2023/5855. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 16.11.2006 notariaalne dokument nr 6138 millega seati hageja korterile hüpoteek. 31.08.2023 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 24.10.2023 teavitas kohtutäitur, et jätab kaebuse rahuldamata.
3.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus öelda üles hagejaga sõlmitud laenuleping ennetähtaegselt viidates RahaPTS § 42 lõigetele 1 ja 4 ning kas laenulepingu ülesütlemiseks olid täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused.
3.3.RahaPTS § 42 lg 1 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid ja/või tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt kui RahaPTS § 42 lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood RahaPTS §-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.
3.4.RahaPTS § 19 sätestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse. RahaPTS § 19 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juba kogutud teabe kontrollimiseks ja ajakohastamiseks ning RahaPTS § 19 lg 1 p 4 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka rahapesu kahtluse tekkimisel. RahaPTS § 23 lg 2 p 1-3 sätestab kohustuse kohaldada ärisuhte seiret kogu ärisuhte kestvuse, hinnates sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendining riskiprofiilist.
3.5.Maakohus leidis, et formaalsed eeldused laenulepingu ülesütlemiseks on täidetud. Ülesütlemisteate esitamisel RahaPTS § 42 lg 4 järgi kehtivad lihtsustatud nõuded. RahaPTS § 42 lg-st 4 lähtuvalt loetakse ärisuhe lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult. Kostja on tõendanud, et ta esitas ülesütlemisteate hagejale.
3.6.Lisaks on hageja ülesütlemisteate tegelikult kätte saanud. Tõendatud on, et kostja saatis ülesütlemisteate lihtkirjaga, mis on saadetud laenulepingus märgitud aadressile KKK ja on jäetud sinna postkasti. Lisaks on kostja saatnud lepingute ülesütlemise avalduse ka hageja eposti aadressile XXX, mille vahendusel on toimunud varasem kliendisuhtlus. Samuti on kostja saatnud ülesütlemise kirja ka tähitud kirjana ja internetipanka pangateatena, millest lähtuvalt oli hagejal mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda.
3.7.Maakohus leidis, et täidetud on materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks. Hageja ei andnud enda äriühingutega sõlmitud laenulepingute kohta piisavalt informatsiooni. Hageja oleks pidanud esitama vähemalt laenu summad, tingimused ja selgitama, kust pärineb raha, mille ta laenuks andis. Neid andmeid ei ole võimalik tuvastada asjassepuutuvate äriühingute
5
2-23-15322 majandusaasta aruannetest. Hageja rikkus sellega RahaPTS § 20 lg-st 5 tulenevaid kohustusi ja põhjustas olukorra, kus kostja ei saanud hoolsusmeetmeid kohaldada.
3.8.RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel peab kohustatud isik ärisuhte lõpetamisel hindama iga kestvuslepingu lõpetamist eraldiseisvalt. Vastavat põhimõtet ongi kostja oma tegevuses järginud. Kostja on hinnanud ärisuhet hagejaga nii tervikuna (st läbi kõikide omavahel sõlmitud lepingute (sh ka läbi arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingute ja maksete paketi lepingu)), kui ka konkreetse laenulepingu nr 06-209496-EL raames.
3.9.Kostja tuvastas laenulepingu lõpetamise kohustuse hagejale pakutud arvelduskonto teenuse kaudu. Hageja ei ole esile toonud, et laenulepingut oleks teenindatud (laenu tagasimakseid tehtud) mõne teise arvelduskonto kaudu. Seega ei saanud kostja välistada, et laenu tagasimakseid tehti vahenditest, mille päritolu ei ole selge.
3.10.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
4.1.Maakohus leidis ekslikult, et RahaPTS § 42 lg 4 alusel ülesütlemisteate esitamisel ei pea tõendama teate kättesaamist. Hageja viibis 20.07.2023–24.08.2023 Hispaanias, mistõttu ta ei saanud kätte postiga saadetud kirju ega kontrollinud oma e-posti. Hageja sai laenulepingu ülesütlemisest teada 25.08.2023, kui sai kohtutäiturilt täitmisteate, seega 24.08.2023 täitemenetlus oli algatatud õigusvastaselt.
4.2.Hageja maksis kostjale laenu tagasimakseid 4344,17 eurot. Hageja kandis endaga seotud ettevõtetele laenuna 88 000 eurot ning ettevõtted kandsid hagejale tagasi 82 650 eurot. Hageja raha 88 000 eurot päritolu oli selge, seetõttu ei saanud olla küsimust laenu tagasimakseteks kasutatud raha päritolu kohta. Igal juhul ei oleks pank tohtinud lõpetada laenulepingut. Maakohus ei põhjendanud, miks ei piisanud pangale teate tegemisest RAB-ile, selle asemel, et lõpetada laenusuhe. Kostja on mõistlikusse piiri ületanud, nõudes selgitusi ja dokumente 17 aasta taguste sündmusete kohta. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.
6
2-23-15322
8.Maakohus kvalifitseeris õigesti, et vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas kostja võis krediidilepingu ennetähtaegselt üles öelda RahaPTS § 42 lg 4 järgi. Selleks tuli maakohtul hinnata ka seda, kas kostjal oli hoolsusmeetmete rakendamine takistatud nii arvelduskonto lepingu kui ka krediidilepingu alusel.
9.RahaPTS § 42 lg 4 esimese lause kohaselt, kui selle paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust rahapesu andmebürood RahaPTS §-s 49 sätestatud korras.
10.Nimetatud säte kohustab lepingu erakorraliselt üles ütlema, kui kohustatud isikul on kliendiga ärisuhe, kuid esineb mõni RahaPTS § 42 lg-tes 1-3 nimetatud alustest, sh olukorras, kus kohustatud isik ei suuda täita selle seaduse § 20 lg 1 p-des 4 ja 6 sätestatud hoolsusmeetmeid või kui kohustatud isikul on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus (RahaPTS § 42 lg 1).
11.Kohtupraktikas on leitud, et pangal kui kohustatud isikul on ka pärast krediidilepingu sõlmimist kohustus hoolsusmeetmeid rakendada ja rahapesu kahtluse tekkimisel kahtluste kõrvaldamiseks kliendilt informatsiooni küsida. Kui klient keeldub vajaliku teabe või dokumentide esitamisest, on pangal mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus krediidileping lõpetada (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 15). Viidatud kohtuasjas pidas Riigikohus põhjendatuks krediidilepingu lõpetamist RahaPTS § 42 lg 4 järgi seoses kahtlustega laenu tagasimaksmiseks kasutatavate vahendite legaalsuses.
12.Siinses vaidluses järeldas maakohus õigesti, et kostja ütles õiguspäraselt üles lisaks arvelduskonto lepingule ka krediidilepingu. Kuigi pank tõi hagejale teabenõudeid esitades esile eelkõige vajaduse kontrollida hageja kontole laekunud makseid ja nendega seotud asjaolusid, mõjutas hageja arvelduskontol toimuv ka krediidilepingut. Hageja tegi krediidilepingu alusel tagasimakseid arvelduskontolt. Et pangal olid põhjendatud kahtlused arvelduskontol olevate vahendite legaalsuses, laienesid kahtlused ka krediidi tagasimaksmiseks kasutatavatele vahenditele.
13.Õige ei ole hageja arutluskäik, et kuivõrd arvelduskonto vahenditest on osa, milles suhtes ei ole kahtlusi selle legaalsuses, suurem kui krediidi tagasimaksed, tuleb lugeda, et krediit on tagastatud legaalsete vahendite arvel. Raha arvelduskontol ei saa jagada eraldi legaalseks ja kahtlase päritoluga rahaks, vaid vahendid segunevad. RahaPTS § 42 lg 1 eeldused on täidetud, kui hoolsusmeetmete rakendamine on takistatud kasvõi osaliselt.
14.Maakohus järeldas õigesti, et RahaPTS § 42 lg 4 eeldused lepingu lõpetamiseks olid täidetud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 646 lg 6)
15.Asja lahendust ei mõjuta, et kostja küsis hagejalt teavet muuhulgas varasemate sündmuste kohta, kui raamatupidamisseaduse (RPS) § 12 lg 1 järgi raamatupidamisdokumentide säilitamise tähtaeg (31.12.2015). Isegi, kui varasema aja kohta oli hagejal raske andmeid leida, siis jättis ta olulises mahus teabe esitamata ka hilisema aja kohta.
16.Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus oleks pidanud kaaluma, kas kostja võis laenusuhet jätkata, kuid teavitada olukorrast Rahapesu Andmebürood. RahaPTS § 42 lg 6 järgi RahaPTS § 42 lg 4 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik on ärisuhte loomisest, tehingust või tehingu katsest teavitanud Rahapesu Andmebürood §-s 49 sätestatud korras ja saanud Rahapesu Andmebüroolt konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte loomist või tehingu tegemist jätkata. Viidatud sätte järgi on ärisuhte jätkamise eelduseks konkreetse juhise olemasolu, kuid hageja ei ole esile toonud, et RAB oleks vastava juhise andnud.
17.Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohased hageja väited, et ta sai ülesütlemisteate kätte alles 25.08.2023 täitmisteatega. Hageja on esitanud nõuded laenulepingu kehtivuse 7
2-23-15322 tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Nende nõuete lahendamist ei mõjuta see, kas hageja sai ülesütlemisteate kätte 25.08.2023 või enne seda. Isegi kui täitmisteate esitamise ajaks ei olnud panga nõue sissenõutavaks muutunud, siis hagi esitamise ajaks oli nõue sissenõutav. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.