Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud







Poolte vahel oli 21.11.2006 sõlmitud laenuleping nr 06-209496-EL. Vastavalt lepingu punktile 2.5 laenu on tagastamise tähtpäev 05.11.2035. Lepingu punkti 2.15 kohaselt on laenu tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxx). Alates mai kuust kostja on esitanud erinevaid teabenõudeid hagejaga seotu äriühingute kohta ning hageja tehingute kohta kostjal avatud arvelduskontodel. Oma teabenõudeid põhjendas kostja RahaPTS-st tuleneva kohustusega. Kostja seisukohalt hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 19.07.2023 ning palus tagastada lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023, mille hageja vaidlustab käesolevas hagiavalduses. Eraldi kostja ka üles öelnud arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu nr 1072815, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja nende lepingute ülesütlemist ei vaidlusta kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud. Kostja hinnangul seisuga 19.07.2023 ei olnud täidetud järgmised hageja kohustused: laenusumma 24 450,07 eurot, kogunenud intress 149,90 eurot, põhiintress 0,52 eurot, Swedbanki varakindlustuse makse 7,46 eurot, kokku 24 607,45 eurot, millele lisandus alates 20.07.2023 viivis kooskõlas lepingu tingimustega. 24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur menetluse nr. 022/2023/5855. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 16.11.2006 notariaalne dokument nr. 6138 millega seati hageja korterile hüpoteeki. 31.08.2023 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kuna sai laenulepingu ülesütlemisest teada vaid täitmisteade kättesaamisel seega puudus kohtutäituril alus täiteasja algatamiseks. 24.10.2023 teavitas kohtutäitur, et jätab kaebuse rahuldamata.

Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 07.12.2023 välja järgmist:  



Kostja peaks tõendama hoolsusmeetmete rakendamise võimatust ja rahapesu kahtlust mis on tekkinud just lepingu 06-209496-EL raames. RahaPTS § 4 sätestatud rahapesu mõiste kohaselt ei ole eelkuritegudel Eestis piiranguid vaid on kasutatud „kõikide kuritegude lähenemist“, mis tähendab, et eelkuritegudeks on ka maksukuriteod. Sellest võib järeldada, et kostja on laenulepingu 06-209496-EL lõpetanud vaid oletuse tõttu, et hageja võiks toimepanna maksealase süüteo ning võinud segada deklareerimata vahendeid varaga, millest laenu tagastati. Hageja leiab, et selliste hüpoteetiliste eelduste alusel ei saanud kostja lepingut üles öelda. Kostja ei ole uurimisasutus ning maksealuse seadusekuulekuse kontroll ei ole tema pädevuses. Kui kostjal hoolsusmeetmete rakendamise käigus tekkib mingi kahtlus mille ta ei suutnud kõrvaldada, siis tal on RahaPTS § 49 lg 1 tulenev kohustus teavitada sellest Rahapesu Andmebüroo (RAB). Antud konkreetsel juhul tegemist oli ärisuheseirega (tagantjärel teostatud tehingute monitooringuga). Vastavalt RAB-i 25.04.2022 juhendile kahtlaste tehingute tunnuste kohta ebahariliku tegevuse korral tuleb esitada ebahariliku tegevuse teade (Unusual Activity Report (UAR) inglise k.). Ebahariliku tegevuse korral on kohustatud isik tuvastanud temaga ärisuhtes

2-23-15322

 











oleva isiku või tema äripartneri korduvad või jätkuvad ebaharilikud tehingud või tegevuse. Ebaharilikust tegevusest teavitatakse RAB-i, kuid tehinguid võib jätkata. Ebahariliku tegevuse tuvastamisel kohaldab kohustatud isik tugevdatud hoolsusmeetmeid, eesmärgiga isikult ebahariliku tegevuse kohta põhjendust saada. Juhul, kui selgitustega ei suudeta tegevuse ebaharilikkust majanduslike või eluliselt usutavate selgitustega ära põhjendada tuleb ebaharilikust tegevusest teavitada RAB-i, aga tehinguid või ärisuhet võib jätkata. Juhul, kui hoolsusmeetmete käigus tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus tuleb esitada vastav teade ning juhinduda tekkinud teate liigi selgitusest (lk 4, p 19). Kui ebaharilikkus jääb, isik ei suuda tehingut või tegevust majanduslike või teiste eluliselt usutavate selgitustega põhjendada tuleb esitada teade (UTR, UAR, TFR-1) RAB-ile, aga ärisuhet või tehingu tegemist võib jätkata. (lk 3, p 16). Hageja seisukohalt pidi kostja ärisuhet jätkama eriti laenulepingu 06-209496-EL suhtes, kuna tehingute monitooring ei puudutanud laenulepingu raames teostatavaid tagasimakseid. Puudus alus lepingu lõpetamiseks RahaPTS § 42 lg 1 kohaselt kuna kostja ei ole tõendanud, et ei suutnud mingeid hoolsusmeetmeid rakendada laenulepingu 06-209496-EL raames ning samuti väidetav kahtlus rahapesus on pigem müütiline mille kinnitamiseks peaks täidetud olema kaks eeldust: kuriteo toimepanemine (puuduvad tõendid selle toimepanemise kohta) ja selle kuriteoga saadud raha edaspidine kasutamine (samuti puuduvad mingid tõendid). Puudub alus ka lepingu lõpetamiseks RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt kuna antud sätte võib rakendada vaid juhul, kui klient keeldub hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest mis võrdsustatakse lepingu olulise rikkumisega ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole lepingu 06-209496-EL raames päringuid esitanud. Seadusest lähtuvalt on võimalik lõpetada vaid selle lepingu, mille raames keeldutakse andmeid esitada. Asja materjalidest nähtub, et kostja on rakendanud hoolsusmeetmeid arvelduskonto lepingu nr XXXXXXXX raames ning ütles erakorraliselt selle lepingu üle koos teiste lepingutega: teleteenuste lepingu nr 1072815; deebetkaardi leping, kaart nr 5167371020316025; e-arve püsimakse lepingud nr 1250088 ja 1462161 ja maksete paketi leping (Lisa 1 koos tõlkega). Seega puudus kostjal alus laenulepingu 06-209496-EL erakorraliseks ülesütlemiseks. Antud juhul hageja tegi ennast kõike võimaliku et kostja päringutele vastata. Ta on esitanud notariaalse akti kinnisvara ostu-müügi kohta ning ka viidanud majandusaasta aruannetele kus on laenulepingulised kohustused kajastatud. Kõik majandusaasta aruanded on äriregistrist kättesaadavad. Asjaolu, et kostja leidis esitatud põhjendusi ebapiisavaks ei võrdsusta seda andmete esitamise keeldumisega. Oluline on ka see, et kostja küsis andmeid alates aastast 2008. Esiteks, RPS §12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust. Sama paragrahvi lõige kaks järgi lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama ka seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Seega ei pidanud hageja neid dokumente hoidma ning põhistas laenu lepingute olemasolu oma sõnadega (kostja 23.11.2023 vastus punkt 1.11.) nagu kostja seda palunudki. Teiseks, vastavalt kostja poolt esitatud hageja maksekonto väljavõtetele laenulepingute tagasimaksed toimusid juba alates aastast 2008, hagejale jääb arusaamatuks miks kostja esitanud päringu tehingute kohta alles nüüd, 15 aastat möödudes. RahaPTS § 20 lg 6 kohaselt kohustatud isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel arvestatakse võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Hageja arvates mõistlikkuse piir antud juhul ületatud. Kostja on samuti oma vastuses viidanud täiendavate küsimustele, millele hageja ei tahtnud vastata (teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022); Wise’i kontolt (ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta). Hageja seisukohalt, need küsimused jällegi väljuvad mõistlikusse piirist, nad on otsitud ning ei puuduta kuidagi rahapesu kahtlusega. Tegemist on hageja teiste kontodega, mis on samuti avatud EL makseasutuses, mis

2-23-15322





omapoolt on kohustatud rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849 sarnaseid nõudeid. Kostjal oli ka võimalus RahaPTS § 24 lg 1 tulenevalt tugineda teise kohustatud isiku kogutud andmetele ja dokumentidele esitades vastava päringu neile. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega mitte kättetoimetamisega. Arvelduskonto lepingu lõpetamine võiks tagada varade säilimise tagamise süsteem, ning võimatuks teha klientidele vahendite kontolt enne ülesütlemise teate vastu võtmist ära kanda. Käesoleval juhul tegemist on laenulepinguga ning hagejal puudus igasugune võimalus vahendite edasikandmiseks. Samuti ei nõustu hageja, et kostja ülesütlemise teade nõuetekohaselt hagejale kätte toimetanud. Hageja on tõendanud, et viibinud Hispaanias ning tal ei olnud mõistlikku võimalust saadetud kirjadega tutvuda.

Poolte vahel oli 21.11.2006 sõlmitud laenulepingu nr 06-209496-EL. Vastavalt lepingu punktile 2.5 laenu tagastamise tähtpäev on 05.11.2035. Lepingu punkti 2.15 kohaselt laenu tagatiseks on hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxx).



Kostja küsis 20.05.2023 korduvpäringuga äriühingult Gilguero OÜ infot hagejale tehtud ülekannete osas perioodil 22.09.2022-12.04.2023. Hageja vastas 20.05.2023 ja märkis, et on Gilguero 100 % omanik ning ei vaevunud seetõttu lepingut tegema, sest Eesti seaduse järgi ei ole vastavale lepingule tähtaega või intressi ette nähtud.



22.05.2023 esitas kostja hagejale teabenõude, milles laenuandja palus laenusaajalt teavet maksekirjeldusega loan back (laenu tagasimakse) maksete kohta, mille oli hageja teinud OÜ RISTI CLUB ja OÜ KURLINKA. Lisaks sellele paluti laenusaajal esitada laenu väljastamist kinnitavad dokumendid.



Hageja vastas teabenõudele 22.05.2023 ning teatas, sama, mis enne ja et on kostja teisele töötajale juba vastatud. Tõenäoliselt viitas hageja OÜ Gilguero esindajana esitatud infole, milles märkis, et on Gilguero 100 % omanik ning ei vaevunud seetõttu lepingut tegema, sest Eesti seaduse järgi ei ole vastavale lepingule tähtaega või intressi ette nähtud. Hageja nõutud dokumente ja selgitusi kostjale ei esitanud.



25.05.2023 esitas kostja hagejale lisateabenõude, milles laenuandja palus laenusaajal oma sõnadega selgitada, kuidas ja millistest vahenditest väljastas laenusaaja laenud järgnevatele ühingutele: •

Perioodil 2011 – 2023 oli hageja saanud OÜ-lt RISTI CLUB laenu tagasi summas 41 070 EUR, kuid samal perioodil nähtub, et ettevõttele on kantud üle 320 EUR laenu.

•

Perioodil 2008 – 2023 oli hageja saanud OÜ-lt KURLINKA laenu tagasi summas 166 388,23 EUR, kuid samal perioodil nähtub, ettevõttele on kantud üle laenu summas 85

950 EUR.

•

Perioodil 2012-2023 oli hageja saanud OÜ-lt GESTORIA laenu tagasi summas 86 310,07 EUR, kuid samal perioodil ei nähtu, et hageja oleks andnud laenu oma erakontolt oma ettevõtte kontole.

•

Perioodil 2011-2023 oli hageja saanud OÜ-lt GILGUERO laenu tagasi summas 51 655 EUR, kuid samal perioodil nähtub, et hageja kandis oma ettevõttele üle 2030 EUR laenu. Teabenõudele vastamise tähtaeg oli 15.06.2023.

2-23-15322 

Peale selle paluti hagejal uuesti esitada dokumendid, mis kinnitavad nende laenude väljastamist.



Hageja vastas teabenõudele 25.05.2023 ning palus rääkida kostja teise töötajaga, sest on vastavad andmed esitanud juba äriühingu kaudu. Kliendi jaoks oli häiriv, et küsitakse samu küsimusi erineval viisil ning palus täpsustada, mida on täiendavalt vaja, mida enne vastatud pole. Hageja nõutud dokumente kostjale ei esitanud.



26.05.2023 esitas kostja hagejale teabenõude, milles palus korduvalt täpsustada nõutud teavet ja saata vastusega koos tõendavad dokumendid.



Hageja vastas teabenõudele 29.05.2023 ja väitis, et tal pole dokumente alles ja pole ka kohustust neid hoida, kuna tegemist aastate taguste tehingutega. Hageja selgitas, et varad pärinevad isiklikest varadest, mille omandas töötades väliskaubanduse eksperdina ning alates 2000. aastast oli Kagu-Aasia Madridi piirkonna agent. 2001-2005 asutas Hispaanias Foreign Trade Consultants SL ja oli Promos Milano, Firenze, Alto Adagio agent. Töötas JETRO, MOFTEC, ja mitmete kaubanduskodade projektidega, kirjutas erinevaid väliskaubanduse teemalisi raamatuid, osales telesaadetes, raadios, ajakirjanduses. Edasi tuli Eestisse elama ja temast sai pea 15 aastaks 2006-2020 Baski regiooni agent Baltikumis ja Skandinaavias. CAF, Guascor, Indra jne on mitmed ettevõtted, millele hageja on aidanud Taanis tehaseid avada. Müüs tooteid, leidis koostööpartnereid üle kogu piirkonna (CAF-il aitas võita 400 milj lepingu Lätis). Õpetas Audenteses ja EBSis, töötas EASis. Hageja märkis, et ta pole vaevunud äriühingutega lepinguid teha, sest omab neid 100% ja kajastab laenusid majandusaastaaruannetes. Küsitud raamatupidamise dokumente klient ei esitanud, mistõttu polnud kostjal jätkuvalt võimalik tuvastada, kas tehtavate tehingute osas on dokumentatsioon olemas (nt pearaamatu väljavõte). Kostjal ei olnud võimalik ka majandusaasta aruande põhjal teha järeldust, et tegemist oli omaniku laenudega.



Muuhulgas olid äriühingutel 2022. aasta aruanded äriregistrile esitamata. Kurlinka OÜ ja Gilguero OÜ esitasid aruanded 21.10.2023; Risti Club OÜ 26.09.2023; Insula Robbie OÜ 14.10.2023; Gestoria OÜ aruanded on esitamata ja ettevõttel on Äriregistris kustutamishoiatus.



08.06.2023 esitas kohustatud isik hagejale teabenõude, milles palus: 1) selgitust sularaha päritolu kohta (mis laekus sularahaautomaadi kaudu hageja kontole ajavahemikus 12.01.2022–20.03.2023), 2) teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022) 3) Wise’i kontolt (ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta 4) teavet O.B-ga tehtud tehingute kohta (ajavahemikus 14.06.2022–24.05.2023).



Hageja vastas teabenõudele 12.06.2023. Hageja märkis, et kuivõrd tegemist oli jõuludega, siis üle 100 kingituse ning väiksed summad tõenäoliselt olid kontole pandud pärast reisilt naasmist. Küsimuste 2 ja 3 osas väitis hageja, et need küsimused ei tõusetu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, sest kostjal pole õigust küsida teiste kohustatud isikute tegevuse kohta, kes asuvad Euroopa Liidus. Küsimuse 4 osas vastas hageja, et tegemist on Ukraina põgeniku ja tema lapsega, kellele ta rendib korterit aadressil xxx. Alguses pakkus renti tasuta, kuid soovis maksta, mistõttu lepiti kokku turuhinnast madalamas hinnas.



13.06.2023 esitas kostja hagejale korduva teabenõude, milles palus selgitust sularaha päritolu kohta (mis laekus sularahaautomaadi kaudu hageja kontole ajavahemikus 12.01.2022– 20.03.2023) ning lisateavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022) ja Wise’i kontolt (kuupäeval 13.05.2022) tehtud tehingute kohta. Peale selle palus laenuandja laenusaaja SEB konto viimase 12 kuu väljavõtet ning anda jätkuvalt selgitusi laenusaaja algselt antud laenude kohta äriühingutele OÜ RISTI CLUB, OÜ KURLINKA, OÜ GESTORIA ja OÜ

GILGUERO.

2-23-15322 

Hageja vastas teabenõudele 13.06.2023: küsimusele 1 vastas hageja, et tagastab raha enda pangakontole pärast Hispaania reise. Küsimustele 2 ja 3 vastas: „art 36,4 rahapesu seadus 2022. Isegi tugevdatud hoolsusmeetmed (mis ei peaks kehtima minu kohta) ei tohiks te küsida seda infot. SEB ja WISE on eraldiseisvad ettevõtted, mis tegelevad ise oma KYC meetmetega. Olen informeerinud Finantsinspektsiooni teie päringutest, kuna rikute oma volitusi.“



Küsimusele 4 vastas hageja: „Ei ole kohustust ühtegi dokumenti nii kaua alles hoida ja ei ole seda teinud. Laenud kajastuvad ettevõtte bilansis. Küsides dokumente, mis üle 17. aasta vanad, siis ületate piire. Selgitus: minu säästud 1995-2005, mille otsustasin investeerida Eesti kinnisvarasse.“



Lisaks vastas hageja: „Ma naudin juhust, et saan teile öelda, et ma ei vasta teile ettevõtetega seotud küsimustele. Saan aru, et vastus teid ei huvita. Sain aru Risti Club ja Gilguero küsimustest, kui äkki said nad suure rahasumma. Aga kui ma kord näitasin teile, et see oli 15 aastat tagasi ostetud kruntide müük Eesti ettevõttele, ja te nägite notariaalset akti, muudkui kaevasite küsimustega tavalisest KYC-st välja ja hüppate ühest ettevõttest teise ettevõttesse, siis ainus ratsionaalne vastus on see, et te tahate mind lihtsalt välja visata ja pole vastust, mis teid rahuldaks.“



21.06.2023 esitas kostja hagejale vastuse, milles selgitati tugevdatud hoolsusmeetmeid ja selgitati, et teabenõuded saadeti seadusest tuleneva hoolsusmeetme täitmiseks: „Tänan Teid kirja eest. Soovin siinkohal selgitada, et Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi: RahaPTS) § 20 lg 1 p 4 ning lg 2 seavad krediidiasutustele kui kohustatud isikutele kohustuse aru saada ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid ning maksetavad. Lisaks eelnevalt nimetatud kohustustele, on krediidiasutusel RahaPTS § 20 lg 4 järgi kohustus tuvastada ka kliendi varade ning tehingutes kasutatud vahendite päritolu. Nimetatud kohustuse täitmine eeldab ärisuhte läbipaistvust, kliendi tegevuse ning tegevuse mahu loogilist vastavust tegevusala ja käibega ning kohustab krediidiasutust aru saama kõikidest kliendi tehingutest ja nende legitiimsusest. Selleks, et seadusest tulenevat hoolsuskohustust täita, on Swedbank teinud Teile päringuid, milles oleme palunud informatsiooni, lepingute jm dokumentide esitamist. Loodame, et eeltoodu aitab Teil paremini mõista pangapoolseid seisukohti. Seadusest tuleneva hoolsuskohustuse täitmiseks on Swedbank teinud Teile järelepärimised, milles oleme palunud informatsiooni, lepingute ja muude dokumentide esitamist.“



Hageja saatis oma vastuse 27.06.2023 ning märkis: „Teil pole õigust küsida dokumente teistelt kohustatud isikutelt, nagu ma teile juba mainisin. Lugege artikkel uuesti läbi. Te küsite minult minu enda arvelt laekumisi, seega pole ärisuhet kellegi teisega ega ka ühegi ettevõttega, seega see ei kehti. Kuid see rakendab art. 34 (ma olen madala riskiga) ja art 40. Olgu öeldud, et olen harjunud läbima KYC-d ja vastavuskontrolli ning olen sellega nõus, kuid siin on ainus põhjus, mis ma näen, et olete muutnud selle isiklikuks ja sellisel alusel ma ei kavatse anda mingit teavet, kui ma ei ole selleks kohustatud. Samuti ei kavatse ma kaotada rohkem aega, kui vaja. Lisaks märkasin, et minu isiklik konto on blokeeritud. Kas eemaldate selle 24 tunni jooksul või alustan kohtumenetlust.“



02.07.2023 esitas kohustatud isik hagejale korduva teabenõude, milles palus taaskord selgitada laenusaaja algselt antud laene äriühingutele OÜ RISTI CLUB, OÜ KURLINKA, OÜ GESTORIA ja OÜ GILGUERO. Samal kuupäeval saatis kostja korduva blokeerimishoiatuse.



Kostja saatis hagejale 19.07.2023 lepingu ülesütlemise teatise makseteenuste osas ja laenulepingu osas. Kostjal ei olnud kohustatud isikuna hoolsusmeetmeid võimalik täita ja hageja keeldus esitamast kohustuslike hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke dokumente/andmeid.

2-23-15322 

Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.



Kostja on laenulepingu lõpetanud seadusest tuleneva kohustuse tõttu (RahaPTS § 42 lg 1 ja lg 4 alusel). Vastav asjaolu nähtub kostja ülesütlemise kirjast (hagi lisa 2). Kostja viide RahaPTS § 42 lõikele 1 tähendas, et kostjal ei ole võimalik täita hoolsusmeetmeid, sh teostada ärisuhte seiret (RahaPTS § 20 lg 1 p 6 ja § 23), mh tuvastada tehingutes kasutatava vara päritolu ega ärisuhtest aru saada (RahaPTS § 20 lg 1 p 4 ja RahaPTS § 20 lg 2).



Hageja põhiväide laenulepingu ülesütlemise toimetuse põhistamiseks on, et talle ei ole lepingu ülesütlemise tahteavaldust kätte toimetatud. RahaPTS § 42 lg 4 viimase lause kohaselt loetakse ärisuhe lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.



Kostja hinnangul ei ole RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel tehtud tahteavalduse kehtivuse eelduseks selle kättetoimetamine, sest ärisuhe loetakse lõppenuks tahteavalduse esitamisega. Tegemist on seaduses sätestatud erandiga tahteavaldustele, mida tuleb kohustatud isikul igal juhul teha, st kohustatud isikutel ei ole üldjuhul võimalik valida, kas vastavat kujundusõigust kasutada või mitte.



Kostja klientidel ei ole võimalik üldjuhul laenulepingu ülesütlemist vältida, kui ülesütlemise alus tuleneb seadusest, mis kohustab lepingut üles ütlema. RahaPTS § 42 lg 4 tekst „mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult“ viitab, et pärast ülesütlemise avalduse esitamist lõpetatakse teenuste osutamine viivitamatult. Lähtudes RahaPTS § 1 lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning võttes arvesse RahaPTS § 42 lg 4 sõnastuse, siis seadusandja tahe ei ole olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tunnustega tehingute aktsepteerimine hetkeni, kui ärisuhte lõpetamise teade kliendile. Sellise tõlgenduse korral peaks kohustatud isik kahtlusega tehinguid aktsepteerima senikaua kuni suudab tõendada ärisuhte lõpetamise teate kätte toimetamise.



RahaPTS osas kehtiv tahteavalduse tegemise eriregulatsioon on põhjendatud sellega, et RahaPTS alusel ärisuhte lõpetamine ei eelda kliendilt lepingu rikkumist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht 10.03.2021 otsuses tsiviilasjas 2-19-5604, p 43). Hagejal on käesoleval juhul seadusjärgne kohustus ärisuhe lõpetada, mistõttu ei mõjuta kättetoimetamise fakt ärisuhtega jätkamist ega piirangute seadmist. Ärisuhte lõpetamine ja piirangute seadmine tuleb teostada koheselt, mida on kostja ka teinud. Hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusel või rahapesu kahtluse korral on rahapesu tõkestamise süsteemi oluliseks osaks ka vara säilimise tagamine võimalikuks Rahapesu Andmebüroo käsutuspiirangu seadmiseks (RahaPTS § 57). Kui ärisuhte lõpetamine jõustuks RahaPTS § 42 lg 4 olukorras pärast ärisuhte lõpetamise teate kätte toimetamist, mitte esitamist, siis ei toimiks ka RahaPTS-s ette nähtud varade säilimise tagamise süsteem, sest klientidel oleks võimalik vahendid kontolt enne ülesütlemise teate vastu võtmist ära kanda.



Asjakohane ei ole hageja väide, et käesoleval juhul kehtib laenulepingu punktis 14.5. sätestatud ülesütlemise kättetoimetamise viis. Nimetatud punkt viitab ainult laenulepingu punktis 13.1 toodud ülesütlemise aluste esinemisele. Käesoleval juhul on kostja laenuleping üles öelnud seaduse (RahaPTS § 42 lg 1 ja 4) ning kostja Üldtingimuste (Lisa 18) punktide 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.15. alusel.



Isegi, kui kohus leiab, et RahaPTS § 42 lg 4 eeldab tahteavalduste kättesaamist/kättetoimetamist, mitte ülesütlemise teate esitamist, siis leiab kostja, et hageja on vastava tahteavalduse kätte saanud, sest hageja on tahteavalduse saatnud lihtkirjaga, mis on saadetud laenulepingus märgitud aadressile xxx ja on jäetud sinna postkasti (Lisa 19). Lisaks on kostja saatnud lepingute ülesütlemise avalduse ka hageja e-posti aadressile xxx, mille vahendusel on toimunud ka varasem kliendisuhtlus (Lisa 20). Samuti on kostja saatnud

2-23-15322 ülesütlemise kirja ka tähitud kirjana (Lisa 21). Täiendavalt saatis kostja ülesütlemise teate ka internetipanka pangateatena (Lisa 22 ja 23). Seega oli hagejal mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses saab eeldada tahteavalduse kättesaamist ühe päeva möödudes ning tarbija puhul ühe nädala möödudes (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-19-14714). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt saab pool tõendada, et vastaspool kasutas suhtluskanalit (Riigikohtu kaasuses e-posti) tavapärase suhtluskanalina ajal, mil teine pool talle teate edastas. Käesoleval juhul on hageja kasutanud pangateateid tavapärase suhtluskanalina (vt käesoleva seisukoha p 1.12-1.20 ja seal nimetatud tõendid). 

Lisaks on hageja ise kinnitanud (hagi p 1.4.), et on täitmisteate kättesaamisel kätte saanud ka lepingu ülesütlemise teatise, mistõttu ei saa pidada sundtäitmist lubamatuks.



Kuna hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid, ei saanud kostja mõistlikult hinnata hageja tehtud tehingutes kasutatud vara allikat ja päritolu ega sellest täielikult aru saada. Eelkõige ei olnud võimalik tuvastada, et hageja oleks algselt samas ulatuses oma äriühingutele andnud laenu, mida hageja arveldustest nähtus (Lisad 24- 27). Seega ei olnud võimalik kostjal veenduda, et äriühingust tehtavad väljamaksed oleksid õiguspärased, st kostjal ei olnud veendumust, et hageja ei vii äriühingust vara välja ilma õigusliku aluseta sh jättes maksed tasumata ning väljamaksed deklareerimata. Saadud vahendid segunesid hageja varaga, millest tasuti vaidlusaluse laenu makseid. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et RahaPTS § 4 sätestatud rahapesu mõiste kohaselt ei ole eelkuritegudel Eestis piiranguid vaid on kasutatud „kõikide kuritegude lähenemist“, mis tähendab, et eelkuritegudeks on ka maksukuriteod.



Lisaks eelnevale keeldus hageja kostja päringutele vastamisest põhjendusega, et tehingute vastaspooled on ise kohustatud isikud. Kostja märgib, et teiselt kohustatud isikult tulnud maksetehing ei võta kostjalt ära kohustust teostada sama makse osas hoolsusmeetmeid. Viimati nimetatu on tavapärane praktika, sest kostjal puudub üldjuhul arusaam kas ja millises ulatuses on teine kohustatud isik hoolsusmeetmeid rakendanud. Kostja peab hoolsusmeetmeid rakendama iseseisvalt.



Hageja ei ole täitnud RahaPTS-i § 20 lõikest 5 ja üldtingimuste punktist 11.2 tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole laenuandjal võimalik täita seadusest tulenevaid kohustuslikke hoolsusmeetmeid. Seetõttu otsustas kostja laenulepingu erakorraliselt üles öelda, tuginedes RahaPTS-i § 42 lõigetele 1 ja 4 ning üldtingimuste punktidele 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.15.



Kahetsusväärselt jättis hageja esitatud päringutele vastamata ning kostjal ei jäänud muud üle, kui ärisuhted üles öelda.

hageja on oma 01.11.2023 täiendatud hagiavalduse punktis 1.2 toonud välja, et ei vaidlusta arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingu ega maksete paketi lepingu ülesütlemist, sest ei ole kostja teenustest huvitatud. Käesoleva vaidluse õigeks lahendamiseks on arvelduskonto lepingu lõpetamisega seonduvad asjaolud olulised, aga need on relevantsed vaid laenulepingu lõpetamise õiguspärasuse hindamise aspektist lähtuvalt.



RahaPTS § 19 sätestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse. RahaPTS § 19 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juba kogutud teabe kontrollimiseks ja ajakohastamiseks ning RahaPTS § 19 lg 1 p 4 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka

2-23-15322 rahapesu kahtluse tekkimisel. RahaPTS § 23 lg 2 p 1-3 sätestab kohustuse kohaldada ärisuhte seiret kogu ärisuhte kestvuse, hinnates sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendi ning riskiprofiilist. Samuti on kohustatud isikul kohustus juba kogutud teavet ja dokumente regulaarselt ajakohastada ning kontrollida kliendi poolt tehingutes kasutatud vahendite allikat ja päritolu. 

Kostja nõustub hageja seisukoha punktis 1 tooduga, et tulenevalt VÕS ja TsÜS üldistest põhimõtetest ning RahaPTS-st lähtuvalt, peab kohustatud isik RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel kohustuslikult ärisuhte lõpetamisel hindama iga kestvuslepingu lõpetamist eraldiseisvalt. Vastavat põhimõtet ongi kostja oma tegevuses järginud.



Kostja on hagejaga laenulepingu lõpetanud RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel. See tähendab, et laenuleping on lõpetatud seadusest tuleneva kohustuse tõttu, hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tõttu. Kusjuures hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus tulenes hagejast, sest hageja ei täitnud talle RahaPTS § 20 lg-st 5 tulenevat kohustust esitada kohustatud isikule piisavalt andmeid ja dokumente, mis võimaldaksid viimasel kohaldada hoolsusmeetmeid vajalikus ulatuses. Kostja peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid rakendama analüüsides kogu kliendiga sõlmitud ärisuhet. See tähendab, et analüüsida tuleb kogu ärisuhet kogumina, aga ärisuhte lõpetamist tuleb hinnata iga kestvuslepingu osas eraldi. Kostja tuvastas laenulepingu lõpetamise kohustuse hagejale pakutud arvelduskonto teenuse kaudu.



Hageja viitab seisukoha punktis 3 korrektselt, et hagejaga sõlmitud ärisuhte lõpetamise alus tulenes peamiselt hageja arvelduskontol perioodil 2008-2023 toimunud tehingutest lähtuvalt. Näiteks sai hageja perioodil 01.01.2021-02.08.2023 oma kontrolli all olevatest ettevõtetest (OÜ Gestoria, OÜ Kurlinka, OÜ Risti Club, OÜ Gilguero, Insula Robbie OÜ) kandeid, mis viitasid laenude tagastamisele peaaegu 100 korda (92 kannet) (v.t kostja 23.11.2023 menetlusdokumendi lisad 24-28; ekslikult on nimetatud dokumendi lisade loetelus Insula Robbie OÜ arveldust puudutav dokument jäänud märkimata). Kokku oli selliste laenu tagastuste summa 175 311 eurot. Samal ajal nähtus hageja arvelduskontolt laenumakseid vaid 55 270 euro eest. Eeltoodud asjaolusid üritas kostja perioodil 22.05.2023-02.07.2023 täpsustada (vt ka kostja 23.11.2023 vastus hagile punktid 1.5-1.22), kuid mille kohta hageja jagas osalisi, mittetäielikke selgitusi ja vastuseid ning keeldus teatud ulatuses küsimustele vastamisest täielikult. Eeltoodud asjaolude tõttu ei olnud arusaadavad hageja arvelduskontol toimunud tegevus ja tehingud ning tehingutes kasutatud vahendite allikas ja päritolu.



Kokku on perioodil 01.01.2021-02.08.2023 arvelduskontole laekunud varasid 237 184,86 eurot, millest 175 311 eurot pärineb hageja kontrolli all olevatest ettevõtetest, makseselgitusega viidetele laenu tagastusele.



analüüs näitab, et hageja kontole laekus kahtlaste tehingute varasid, mille päritolu osas ei olnud hageja nõus andma ammendavaid ja lõplikke selgitusi ega esitama selgitusi toetavaid dokumente. See tähendab, et laenulepingut teenindati ka laekumistest, mille osas kostjal ei olnud võimalik täita hoolsusmeetmeid, mille tõttu tekkis kostjal küsimus varade seaduslikkuse osas. Eeltoodust nähtub, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kasutatava vara ning hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse ja kahtluse vahel on põhjuslik seos. Sellest tulenevalt oli kostja kohustatud lõpetama hagejaga sõlmitud laenulepingu imperatiivse kohustusena RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel.



Kostja on oma 23.11.2023 vastuses hagile punktis 2.9 selgitanud, et Eesti Vabariigis lähtutakse rahapesu puhul „kõikide kuritegude lähenemise“ põhimõttest. See tähendab, et eelkuriteoks saavad olla ka maksukuriteod. Vastavalt KaRS § 3891 lg-tele 1 ja 2 on maksukuriteoks maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega

2-23-15322 varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Arvestades hageja kontole laekunud summasid, ei saa kostja oma piiratud võimaluste juures välistada, et tegemist võib olla tegevusega, mis on aluseks eelkuriteo toimepanemisele. Hageja on korrektselt viidanud, et kostja ülesandeks ei ole hinnata süütegude toimepanemist vaid analüüsida võimalikku süütegude toimepanemise kahtlust ning nende välistamise võimalust läbi kohustuslike hoolsusmeetmete kohaldamise. Võttes kõiki hageja kontol toimunud arveldusi arvesse, pidi kostja hindama hageja tegevust muu hulgas ka laenulepingu raames. 

Lisaks soovib kostja üle korrata oma 23.11.2023 vastuses hagile punktides 2.3-2.8 toodut. Kostjale tulenes RahaPTS § 42 lg 4 kohustus lõpetada hagejaga ärisuhted erakorraliselt. Vastav säte on erisäte VÕS §-s 196 sätestatud erakorralise lõpetamise osas. RahaPTS § 42 lg 4 sätestab kohustatud isikule imperatiivse kohustuse hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse korral, kliendist tulenevate põhjuste korral, öelda erakorraliselt üles kestvusleping(ud) ning lõpetada erakorraliselt kõikide teenuste pakkumine kliendile, vältimaks edasist ebaseaduslikku tegevust. Kõik eeltoodu toimub kliendile ülesütlemisteate esitamisega. Tegemist ei ole tavapärase kättetoimetamise kohustusega vastavalt võlaõigusseadusele. Selline seisukoht aitaks kaasa rahapesule ja terrorismi rahastamisele, mis on vastuolus RahaPTS eesmärkidega ning ei ole seega seadusandja tahteks olnud. Tegemist on seaduses sätestatud erandiga tahteavaldustele, mida tuleb kohustatud isikul igal juhul teha, st kohustatud isikutel ei ole üldjuhul võimalik valida, kas vastavat kujundusõigust kasutada või mitte.

Kostja tõi välja ka, et pooled ei ole vaidluse lahendamise osas kokkuleppele jõudnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED



Poolte vahel oli 21.11.2006 sõlmitud laenuleping nr 06-209496-EL. Vastavalt lepingu punktile 2.5 laenu oli tagastamise tähtpäev 05.11.2035. Lepingu punkti 2.15 kohaselt on laenu tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxx). Alates maist 2023 on kostja esitanud erinevaid teabenõudeid hagejaga seotud äriühingute kohta ning hageja tehingute kohta kostjal avatud arvelduskontodel. Oma teabenõudeid põhjendas

2-23-15322 kostja RahaPTS-st tuleneva kohustusega. Kostja seisukohalt hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 19.07.2023 ning palus tagastada lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023.  Eraldi on kostja ka üles öelnud arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu nr 1072815, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja nende lepingute ülesütlemist ei vaidlusta kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud.  Kostja hinnangul seisuga ei olnud 19.07.2023 täidetud järgmised hageja kohustused: laenusumma 24 450,07 eurot, kogunenud intress 149,90 eurot, põhiintress 0,52 eurot, Swedbanki varakindlustuse makse 7,46 eurot, kokku 24 607,45 eurot, millele lisandus alates 20.07.2023 viivis kooskõlas lepingu tingimustega.  24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur menetluse nr. 022/2023/5855. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 16.11.2006 notariaalne dokument nr. 6138 millega seati hageja korterile hüpoteeki. 31.08.2023 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 24.10.2023 teavitas kohtutäitur, et jätab kaebuse rahuldamata.

2-23-15322 lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1151-11, p 12). Sellest tulenevalt, täitemenetluse algatamise ajaks ei olnud veel lepingu ülesütlemise teade olnud hagejale kätte toimetatud ning nõue ei ole sissenõutavaks muutnud. Vastavalt laenulepingu punktile 14.5. lepinguga seotud teated vormistatakse kirjalikult ja saadetakse teise Poole aadressil (Lepingu punktis 13.1 toodud juhtudel annab Pank teate üle allkirja vastu või saadab tähitud kirjana). Lepingu punktis 13.1. on loetletud kostjapoolsed lepingu ülesütlemise tingimused. Kostja ei ole hagejale lepingu ülesütlemise teade üle antud allkirja vastu ega pole seda tähitud kirjana saatnud. VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus on ette nähtud lepingu muutmine või lõpetamine teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Sellest sättest tulenevalt ei saa lepingupool, kes lepingust taganeb, ise tugineda lepingulisele piirangule lepingust taganemise vormi osas. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). VÕS § 13 lg-t 3 tuleb kohaldada analoogia alusel ka juhtudele, kus lepingu pooled on kokku leppinud tahteavalduse kättetoimetamise tingimustes ja üks lepingu pooltest teeb tahteavalduse neid tingimusi rikkudes. See tähendab näiteks, et kui pooled on kokku leppinud, et lepingu kohta tehtavad tahteavaldused toimetatakse kätte allkirja vastu, siis muul viisil lepingust taganemise tehingu kättetoimetamine on kehtiv, kui sellise kättetoimetamisega on nõus selle tehingu adressaat. Ka lepingust kaudse tahteavalduse tegemise teel taganemisega väljendab sellise tahteavalduse tegija ühtlasi oma nõusolekut mitte järgida tahteavalduste tegemise kokkulepitud vormi ja kättetoimetamise tingimusi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-32-09 p. 13) Isegi oletades, et kostja on jätnud lepingust ülesütlemise teade hageja postkasti siis ei vasta see lepingu tingimustele ning sellise kättetoimetamise viisiga ei ole hageja nõus ning formaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks ei ole täidetud

2-23-15322 nõustub viidatud osas kostjaga. Hageja on välja toonud ka, et viibis Hispaanias ning tal ei olnud mõistlikku võimalust saadetud kirjadega tutvuda. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks edastanud ülesütlemisteate valedele aadressidele või asukohta, millele teadete edastamist ei oleks pooled lepingus kokku leppinud. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostja on RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt edastanud hagejale lepingu ülesütlemisteate, mis oli ärisuhte lõppenuks lugemise eelduseks ja mille edastamise järel oli kostjal kohustus piirata teenuse osutamine hagejale täielikult. Kohus nõustub ka kostjaga, et lähtudes RahaPTS § 1 lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning võttes arvesse RahaPTS § 42 lg 4 sõnastust, siis ei ole olnud seadusandja tahe rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tunnustega tehingute aktsepteerimine hetkeni, kui ärisuhte lõpetamise teade toimetatakse kätte kliendile, kuivõrd selline seisukoht aitaks kaasa rahapesule ja terrorismi rahastamisele.

2-23-15322 pidanud olema võimeline välja tooma, millises summas, millal ning millistel tingimustel (nt kohalduv intressi- ja viivisemäär, tagasimakse tähtpäev ja tagasimaksete tegemise osas kokkulepe), milliste vahendite arvelt ja millises vormis (nt ülekanne või sularaha) on hageja laenu andnud. Kostja on hagejaga laenulepingu lõpetanud RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel. See tähendab, et laenuleping on lõpetatud seadusest tuleneva kohustuse tõttu, hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tõttu. Kohus nõustub kostjaga ka, et pelgalt hageja poolt viidatud majandusaasta aruannetest lähtuvalt ei saa võimalike laenu andmise tingimusi tuvastada, seda ka olukorras, kus majandusaasta aruandeid ei ole päringute tegemise ajaks esitatud eelneva aruandeperioodi kohta. Hageja poolt viidatud majandusaasta aruanded käsitlevad hagejaga seotud äriühingute finantsilist seisu, mitte hagejaga seotut.

2-23-15322

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.