Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-2810 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Risto Mõisa ja Mihkel Mõisa vastu 114 758,94 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Marko Kutman, kostja Risto Mõis ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xx-xx), kostja Mihkel Mõis (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xx-xx) Resolutsioon Välja mõista Risto Mõisalt ja Mihkel Mõisalt solidaarselt 114 758,94 krooni ja viivis 25,80% tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Jätta Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Risto Mõisa ja Mihkel Mõisa vastu tagastamata intressi summalt viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Risto Mõis ja Mihkel Mõis võivad esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja R.Mõis sõlmisid 09.05.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0704390/95kt. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 80 796,34 kr krediiti. Lepingu järgi on kostja R.Mõis kohustatud maksma hagejale intressi 25,80% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 103 010,95 kr. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 09.05.2007 käenduslepingu kostja M.Mõisaga. Kuna kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjatele tasulised meeldetuletuskirjad. Kostjad ei reageerinud sellele ega asunud lepingulisi kohustusi täitma. Hageja ütles lepingu üles ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse.
VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostja R.Mõisale 80 796,34 kr krediiti. Kostja R.Mõis rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 25.09.2007 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 18.10.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma 79 889,63 kr, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi 10 687,15 kr, viivise 66,39 kr, leppetrahvi 15 977,93 kr ja muud võimalikud kohustused 1400.- kr. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 79 889,63 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 10 687,15 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 18.10.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 66,39 kr. 25.01.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6804,23 kr. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjatelt viivis 25,80% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas kuni intressi täieliku tasumiseni Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 15 977,93 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3. Samuti kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu
maksumust. Kostjad on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 1400.- kr: kostjatele 31.07.2007 ja 22.08.2007 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 25.09.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 18.10.2007 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingute p-des 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Käendaja vastutus on käenduslepingu alusel 264 604.- kr ning käenduse tähtajaks 01.05.2014. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Kutman palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 114 758,94 kr, millest 79 889,63 kr on tagastamata krediidisumma, 10 687,15 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6804,23 kr viivis, 15 977,93 kr leppetrahv ning 1400.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 25,80% tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; 3) viivis 25,80% tagastamata intressi summalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni.. Kostja vastuväited Kostjad R.Mõis ja M.Mõis kohustusid kohtule kirjalikult vastama Kostjad kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud.
20.02.2008.
Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostjate kanda võrdsetes osades.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.