2-05-15823/19 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Hageja nõue ja põhjendused Hageja teostas kostja tellimusel tema korteris X tn 69-21 Tallinnas remonditöid. Tööde maksumuseks lepiti algselt kokku 29 200 krooni. Nimetatud summale lisandus hiljem tasu täiendavate tööde (elektritööd) ja transpordikulude eest kokku 5800 krooni. Teostatud tööde üleandmisel anti vastavalt kokkuleppele hageja poolt kostjale üle arve 35 000 kroonile. Nimetatud arvest tasus kostja 6680 krooni ning võlgneb hagejale veel 28 320 krooni. 03.06.2005 väljastas hageja kostjale kordusarve nr 301 summas 28 320 krooni maksetähtajaga 10.06.2005, millele kostja ei reageerinud. 14.06.2005 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles palus likvideerida võlgnevuse hageja ees hiljemalt 17.06.2005. Kostja oma kohustust hageja ees ei täitnud. Kostja aktsepteeris ja tunnustas hageja teostatud töid, tasudes osa temale esitatud arvest. Tööde teostamise ajal kostja hagejale pretensioone ei esitanud. 19.05.2005 pöördus hageja OÜ Ehitusekspert poole ekspertiisi teostamiseks korteris läbiviidud remonditööde ulatuse ja maksumuse kindlakstegemiseks. Vastavalt OÜ Ehitusekspert 25.05.2005 eksperthinnangule on remonditööde maksumuseks kehtivates hindades 57 000 krooni. Seega esitas hageja tellijale arve kehtivatest hindadest väiksemale summale, tehes tööd arvestuslikust maksumusest väiksema summa eest. Hageja teostas töid vastavalt töödele kehtestatud kvaliteedinormidele. Tellija võimalikud väited puuduste kohta kvaliteedinõuete osas (lähtudes ekspertiisiaktis fikseeritust), on paljasõnalised ega anna alust tehtud tööde eest tasumisest keelduda. Kui vaadeldavas korteris tehti remonditöid ka teiste töövõtjate poolt pärast hageja poolt tööde üleandmist, ei saa hageja vastutada teiste töövõtjate töö kvaliteedi eest. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja töövõtjana ilma alltöövõtjateta teostab kostja korteris remonditöid ning kostja tellijana kohustub teostatud tööde eest tasuma. VÕS § 11 lgle 1 tuginedes on suuline töövõtuleping kehtiv ning kokkulepitud kohustused mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. Kostja on kordusarve nr 301 tasumisega viivituses 59 päeva, mis teeb viiviseks 891,31 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 28 320 krooni, viivised 891,31 krooni ja menetluskulud, sh ekspertiisitasu 4 130 krooni ning jätta kostja kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ning tema abikaasa Igor Malahhov sõlmisid suulise kokkuleppe Vladimir Petroviga kostja korteris X69-21 Tallinnas remonditööde läbiviimise kohta. Tööde 2(12)

maksumuseks lepiti algselt kokku 29 200 krooni, kuid pärast muutis V. Petrov ühepoolselt kokkulepet, põhjendades seda sellega, et lisandusid elektritööd ja transpordikulud. Samuti lubas V. Petrov, et kulud materjalidele moodustavad umbes 33 000 krooni. Kokkuleppe sõlmimise ajal ei öelnud V. Petrov, et ta tegutseb OÜ Arkado Grupp nimel, see ei tulene ka tema poolt koostatud kalkulatsioonist. V. Petrov palus kanda tasu tööde ja materjalide eest oma isiklikule arvelduskontole. 16.02.2005, 18.02.2005, 23.02.2005, 27.02.2005, 03.03.2005 ja 06.03.2005 teostati ülekanded summas 10 000 krooni, kokku 60 000 krooni. 27.02.2005 andis kostja V. Petrovi palvel viimase töötajale 1600 krooni, mida ta kinnitas kirjalikult. Kokku maksti V. Petrovile 61 600 krooni. Ülekannetega teostas kostja avansilised maksed töö ning osaliselt ka materjali eest. Kui V. Petrov ei edastanud raha hagejale kui tegelikule töövõtjale, toimus tema alusetu rikastumine VÕS § 1027 mõttes. Kostja esitas suulised pretensioonid V. Petrovile. Pretensioonid esitati teostatud tööde kvaliteedi, teostamata jäetud tööde ja kalkulatsiooni ületamise kohta. VÕS § 635 lg 4 kohaselt tuleb pooltevaheline leping lugeda tarbijatöövõtulepinguks, kuna hageja ehk töövõtja osutas kostjale teenuseid oma majandustegevuse raames. Kostja andis hageja seaduslikule esindajale 61 600 krooni ning maksis materjalide eest, mis valiti ja osteti koos hageja esindaja kui spetsialistiga, 19 123,40 krooni, seega kokku kulutas kostja 80 723,40 krooni, mis ületab oluliselt hageja koostatud eelarvet. Jääb arusaamatuks, mille eest nõuab hageja veel 28 320 krooni. Hageja nõue võlgnevuse tasumise osas on alusetu. Nõude esitamisel tugines hageja eksperthinnangule. Ekspertiisi tellimise eesmärgiks oli teostatud tööde kvaliteedi hinnang, mitte maksumuse tuvastamine. Eksperthinnangust ja hagiavaldusest tuleneb, et pooltel oli juba kokkulepe töö tasu osas. Samas märkis OÜ Ehitusekspert, et hageja remonditud põrand ei ole tugev/jäik, mis viitab, et teostatud tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Mõistlikuks ei ole hageja nõue ekspertiisikulude hüvitamise osas. Ekspertiisikulud kannab tavaliselt süüdiolev pool. Ekspert tuvastas, et vähemalt põrandad ei olnud nõuetekohaselt remonditud, seega peab ekspertiisikulud kandma töövõtja. Galina Malahhova vastuhagi Teostatud tööde aktsepteerimist ei toimunud. Kostja esitas suulisi pretensioone V. Petrovile kui hageja seaduslikule esindajale, mille kohta on olemas ka videosalvestus. Teostatud tööd ei vastanud kvaliteedile, samuti ei viidud mõningaid töid lõpuni. Köögis ei pandud põrandale laminaatparketti ega plaate, vanni ei paigaldatud veefiltrit. Kuna kostjal olid pretensioonid teostatud tööde kvaliteedi ning teostamata tööde kohta, lubas ta läbi viia oma korteris hageja tellitud ekspertiisi. Kostjale tuli üllatuseks OÜ Ehitusekspert eksperthinnang, hinnangu eesmärgiks oli remonditööde ulatuse ja tööjõukulu maksumuse prognoosimine. Pooled vaidlesid mitte tasu, vaid tööde kvaliteedi üle. Kostja oli sunnitud tellima ekspertiisi teostatud tööde kvaliteedi kohta. Vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnangule ei teostanud hageja ehitustöid kvaliteetselt ning seetõttu tuleb ehitustööd uuesti teostada. Vaatamata sellele, et hageja tellitud ekspertiis ei hõlmanud tööde kvaliteedi kindlakstegemist, osundas OÜ Ehitusekspert remonditud põrandate jäikuse puudumisele. Ehitusekspertiisibüroo OÜ tuvastas lisaks muudele vigadele, et ebaühtlaselt

paigaldatud kipsplaadi ribade tõttu põrand sellel käimisel vetrub ning teostatud töö ei ole pikaajalise kestvusega. Seega tõestati mõlema eksperdi poolt hageja teostatud tööde (vähemalt põrandate osas) ebakvaliteetsus. Vastavalt eksperthinnangule on mittekvaliteetsete ehitustööde likvideerimise maksumus 70 779,40 krooni. Kahjusumma määramisel lähtuti sellest, et parandamistööde läbiviimisel osa materjalidest säilib. Kahju kindlakstegemise kulud moodustasid 7670 krooni. Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt välja tekitatud kahju 78 449,40 krooni ja kohtukulud. OÜ Arkado Grupp vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Ei ole selge, millistel asjaoludel, kelle poolt ning millal tehtud remonttööde tulemusel tekkisid ekspertiisiaktis toodud võimalikud defektid. Hageja ei ole kostjale varalist kahju tekitanud ning kostja viide VÕS § 128 lg-le 2 on asjakohatu. Kostja on hageja poolt tehtud töö vastu võtnud ja pretensioone kvaliteedi kohta ei ole esitanud. Kolmanda isiku seisukoht Vladimir Petrovi väitel oli poolte vahel suuline töövõtuleping. Kostja jättis hagejale tasumata tehtud töö eest. Kostja tasutud ja tasumata summad ei ole omavahelises seoses, mis annaks aluse esitada regressinõude kolmandale isikule ja hagejale. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis OÜ-lt Arkado Grupp välja 15 689,88 krooni ja menetluskulu 107,06 krooni Galina Malahhova kasuks. Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama kostjale kuuluvas X69-21 Tallinnas asuvas korteris remonttöid tasuga 29 200 krooni. Kostja abikaasa kandis V. Petrovi arvelduskontole 16.02.2005 – 10 000 krooni, 18.02.2005 – 10 000 krooni, 23.02.2005 – 10 000 krooni, 27.02.2005 – 10 000 krooni, 03.03.2005 – 10 000 krooni, 06.03.2005 – 10 000 krooni, kokku 60 000 krooni (t lk 25-26). V. Petrov sai 27.02.2005 kostjalt 31 600 krooni, tšekkide alusel 35 366 krooni (koos ettemaksuga vannitoa eest); 35 600–31 600=3766+ töötasu osas (t lk 28). Vaidlus on selles, kui suures tasus kokku lepiti, kas hageja tegi lepingutingimustele vastava töö, kas kostja võttis töö vastu, kas hageja andis kostjale puudustega töö üle, kas kostja on õigustatud nõudma hagejalt uue töö tegemise eest kahju hüvitamist. Õige on hageja viide, et VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib töövõtu kokku leppida ka suuliselt ning sellest tulenevalt on pooltevaheline suuline töövõtuleping kehtiv ning kokkulepitud kohustused mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. Hageja möönis, et algselt lepiti kokku tööde maksumuses 29 200 krooni. Kostja väitele, et pooled leppisid kokku tööde ja materjalide maksumuses 69 000 krooni, hageja usaldusväärselt vastu ei vaielnud. OÜ Ehitusekspert 25.05.2005 arvamusega leidis kinnitust, et remondiks vajaliku materjali valis välja ja maksis tellija, töövõtja tõi materjali kauplusest objektile; tööde maksumuseks lepiti alguses kokku 29 200 krooni, hiljem lisandunud elektritööde ja transpordikulude tõttu leidis töövõtja, et summa peaks olema 5800 krooni võrra suurem; kirjalikke kalkulatsioone ei koostatud (t lk 14). OÜ Ehitusekspert arvamusest nähtuvalt on remonditööde maksumuseks kehtivates hindades 57 000

krooni ja remonditud põrandad ei ole jäigad (t lk 14-15, 99-105). Kolmanda isiku 01.02.2006 õiendi väide, et tema isiklikule arvelduskontole laekus Igor Malahhovilt 62 500 krooni remondimaterjalide kulude katteks, on vastuolus I. Malahhovi arvelduskonto väljavõttega, millest ei nähtu, et märgitud summad kanti kolmandale isikule remondimaterjalide kulude katteks (t lk 74-82, 25-26). Kostja arvelduskonto väljavõtte ja ostutšekkidega leidis kinnitust, et kostja ostis ehitusmaterjale summas 19 123,70 krooni (t lk 87-95). Hageja võttis õigeks, et kostja kasutas ehitusmaterjalide ostul hageja kliendikaarti, kuid kostja tasus arved. Kostja väiteil andis ta hagejale osa ostutšekke, millele hageja vastu ei vaielnud. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada ostutšekid, mis kinnitavad remondiks kasutatud materjalide maksumust. Hageja ei esitanud ettenähtud tähtajaks tõendeid. Hageja võttis õigeks, et kostja tasus esitatud arvest 6680 krooni (t lk 9). Kohus võttis aluseks poolte vahel kokkulepitud materjalide ja töötasu eelarve summas 69 000 krooni ja leidis, et see on pooltele siduv. Kostja tasus kolmanda isiku vahendusel hagejale 62 500 krooni, materjalide eest 19 123,70 krooni, arve alusel 6680 krooni ja 1 600 krooni sularahas, kokku 89 903,70 krooni (t lk 74, 41-42, 27, 86-95). VÕS § 635 lg 4 kohaselt tuleb pooltevaheline leping lugeda tarbijatöövõtulepinguks, kuna hageja ehk töövõtja osutas kostjale teenuseid oma majandustegevuse raames. Kostja tasus hagejale ülemäära suure summa, arvestades OÜ Ehitusekspert ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusi tehtud tööde kohta ning asjaolu, et kirjalikke kalkulatsioone ei koostatud, teostatud tööde mahtu üle ei vaadatud (t lk 14-15, 36-46, 99-105). Seega on hagi põhjendamatu. Kuna hagi on põhjendamatu, ei tõusetu viiviste ega eksperditasu hüvitamise küsimust. Tulenevalt VÕS § 76 lg 4 eeldatakse täitmise vastuvõtmise korral, et kohustus on kohaselt täidetud. Kostja peab tõendama, et kohustus ei ole kohaselt täidetud. Hageja väide, et tööde teostamise ajal kostja pretensioone puuduste kohta ei esitanud, on vastuolus OÜ Ehitusekspert arvamusega. Kostja väiteil saatis töövõtja korterit remontima väheste kogemustega töölised, kes ei tulnud toime vanniruumi, köögi põrandate tugevduse ja keraamiliste plaat- ja laminaatpõrandate tegemisega. Korteriomaniku palgatud teised töölised pidid töid ümber tegema. OÜ Ehitusekspert arvamusest nähtuvalt on vanniruumis tunda, et põrand pole tugev/jäik (t lk 14-15). Ehitusekspertiisibüroo OÜ 27.09.2005 arvamusest nähtuvalt ei teostanud hageja ehitustöid kvaliteetselt ning selle tõttu tuleb ehitustööd uuesti teostada (t lk 36-44; t lk 45-46). Asjakohane on kostja osundamine OÜ Ehitusekspert arvamusele, mille kohaselt remonditud põrandatel puudub jäikus. Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusega on tuvastatud, et ebaühtlaselt paigaldatud kipsplaadi ribade tõttu põrand sellel käimisel vetrub ning teostatud töö ei ole pikaajalise kestvusega. Seega on mõlema asjatundja arvamusega tõendatud hageja poolt paigaldatud põrandate ebakvaliteetsust. Õige on hageja väide, et kui korteris tehti remonditöid pärast hageja poolt tööde üleandmist ka teiste töövõtjate poolt, ei saa hageja vastutada teiste töövõtjate töö kvaliteedi eest. Meelevaldne on hageja seisukoht, et kostja, tasudes osa temale esitatud arvest, aktsepteeris ja tunnustas hageja teostatud töid. Kostja kinnitas, et esitas pretensioone suulises vormis V. Petrovile ehk hageja seaduslikule

esindajale. Pretensioonid esitati teostatud tööde kvaliteedi, teostamata jäetud tööde ja kalkulatsiooni ületamise kohta. Eelmenetluses kinnitas hageja seaduslik esindaja, et viibis kostja korteris 25.05.2005 koos asjatundjaga ja pärast seda pole korteris käinud. Kostja kinnitas, et hageja seaduslik esindaja lubas korterisse tulla, kuna mõned tööd jäid teostamata, kuid ei võtnud ühendust ega tulnud puudusi kõrvaldama. Vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusele on mittekvaliteetselt teostatud ehitustööde likvideerimise maksumus 70 779,40 krooni. Kahjusumma määramisel lähtuti ka sellest, et parandamistööde läbiviimisel osa materjalidest säilib (t lk 36-46). Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusega, mille kohaselt esitas kostja pretensioone töö kvaliteedi kohta, on ümber lükatud hageja väited, et poolte vahel tekkisid arusaamatused mitte tulenevalt korteris teostatud remonttööde kvaliteedist, vaid tööde maksumusest. Tunnistajate A.T ja L. S ütlustega on tuvastatud, et kostja korteri remont on lohakalt tehtud ja hageja andis töö kostjale üle puudustega. Hageja puudusi ei kõrvaldanud. Mõistlik ja õiglane on hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingutingimustele mittevastava töö hüvitamiseks kahju 20% ulatuses Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvestatud ehitustööde puuduste likvideerimise maksumusest ja kahjusummast 78 449,40 krooni, s.o 15 689,88 krooni. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata hagejalt 62 759,52 krooni väljamõistmise osas. Galina Malahhova apellatsioonkaebuse põhjendused Galina Malahhova palus apellatsioonkaebuses tühistada otsuse osas, millega kohus jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata ja rahuldada vastuhagi uue otsusega täies ulatuses ning jätta menetluskulud Arkado Grupp OÜ kanda. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigusnorme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Kostja tugines apellatsioonkaebuses VÕS § 642 lg 1 p-le 2, § 101 lg 1 p-le 3, § 647 lg-le 1, § 127 lg-le 1, § 127 lgle 1, § 128 lg-le 2. Kohus ei põhjendanud sisuliselt ega õiguslikult, miks on õiglane hüvitis nimelt 20% kahjunõude suurusest. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et mõistlik ja õiglane hüvitis on 15 689,88 krooni. Kohus tuvastas, et hageja teostas töö mittenõuetekohaselt. Arvestades, et kostja tasus kahju kindlakstegemise eest 7 670 krooni, ei aseta ülejäänud hagejalt väljamõistetud 8 019 krooni (15 6897 670) kostjat olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oli enne remonttööde läbiviimist hageja poolt. Kostja oli võtnud remondi finantseerimiseks laenu, millest 89 903,70 krooni kulutati remondile. Vastavalt eksperthinnangule on mittekvaliteetselt teostatud ehitustööde likvideerimise maksumus 70 779,40 krooni. Nimetatud kalkulatsioon tehti 2005.a. Vastavalt ekspertide arvamusele moodustab tänapäeval mittekvaliteetselt teostatud ehitustööde likvideerimise maksumus vähemalt 141 598 krooni. Kohtu poolt hüvitise ulatuse piiramine ei ole seaduslik ja otsus ei vasta TsMS §-le 426. Vastused apellatsioonkaebusele Arkado Grupp OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Vladimir Petrov apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.

Arkado Grupp OÜ apellatsioonkaebuse põhjendused Arkado Grupp OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu eesmärgiks oli välja selgitada teostatud remonttööde hind. 27.09.2005 Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdihinnangus leiti vastupidiselt OÜ Ehitusekspert eksperdihinnangule, et kogu tööd ei tehtud kvaliteetselt. OÜ Ehitusekspert viis läbi ülevaatuse kõigi asjaosaliste kohalolekul, Ehitusekspertiisibüroo OÜ tegi ülevaatuse pool aastat pärast tööde üleandmist ning töö tegija eest salaja. Kohtul oli lähtuvalt TsMS § 304 lg-st 1 alus määrata kordusekspertiis. Eksperdiarvamused on vastandlikud, seda on ka menetlusosaliste ja tunnistajate ütlused. Kohtul tuli välja selgitada, millest tuleneb eksperdiarvamuste erinevus ning tunnistajate ja menetlusosaliste ütluste vastandlikkus. Seda kohus ei teinud, mis tingis ebaõige kohtulahendi. Kohus väitis, et Igor Malahhovi arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, et 62 000 krooni on Vladimir Petrovile ülekantud remondimaterjalide kulude katteks. Ülekannete selgitusest ei nähtu, et raha kanti üle remondikulude katteks, kuid ülekanded langevad perioodi, mil hageja teostas kostja korteris remonttöid ning võib mõistlikult eeldada, et raha kanti V. Petrovi arvele Xtn 69-21 korteri remondi katteks. Vastupidist hageja ega kostja ei väitnud. Kohus esitas väljamõeldud järeldusi. Miks kanti rahad üle just V. Petrovi arveldusarvele, ei oma tähtsust, sest V. Petrov kandis summad omakorda hageja arveldusarvele. Õige on kohtu väide, et hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks ostutšekke, mis kinnitavad remondiks kasutatud materjalide maksumust. Hagejal on ostutšekid olemas ning hageja esitas need kohtule, kuid kohus, tuginedes asjaolule, et tõendid esitati tähtaega ületades, ei võtnud neid vastu. Kohtul on diskretsiooniõigus otsustada, kas ja millist tõendit vastu võtta, kui selle esitamisega on hilinetud. Kohtul ei olnud takistusi ega mõjuvaid põhjuseid hageja tõendite vastuvõtmata jätmiseks. Tõendite esitamine ei oleks põhjustanud menetluse viibimist, kuid oleks aidanud selgitada vaidluse esemeks olevaid asjaolusid. Kohus ei andnud hagejale võimalust oma väiteid tõenditega kinnitada. Kohtu nõutud ostudokumentidel puudub haginõude eseme osas sisuline tähendus ning seetõttu on kohtuotsuse põhistus väär. Kohus ei selgitanud, mille alusel ta leidis, et eelarve summas 69 000 krooni oli pooltele siduv. Selleks, et kindlaks teha, kas eelarve oli siduv või mitte, tuli lähtuda poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ja VÕS töövõtulepingu sätetest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-06). Pooled ei leppinud kokku siduvas eelarves. Esialgseks tööde hinnaks määrati 29 200 krooni, lisandusid ettenägematud kulutused elektritöödele ja transpordile, mille tasumise kohta jõudsid pooled kokkuleppele ning kostja oli nõus kulutused tasuma. Kuna kirjalikke kalkulatsioone tööde teostamise kohta ei koostatud ja teostatud tööde mahtu üle ei vaadatud, ei saa väita, et makstud tasu oli ülemäärane. Kohus tegi selles osas ebaõige järelduse. Väär on kohtu seisukoht, et pooltevaheline leping tuleb lugeda tarbijatöövõtulepinguks. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Hageja ja kostja ei leppinud kokku kostja vallasasja suhtes teenuse osutamises ega kostjale vallasasja valmistamises ega tootmises Lepingule hinnangu andmiseks ei saa lähtuda vaid faktist, et hageja näol on tegemist oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva juriidilise isikuga. Kohaldada tuleb VÕS sätteid töövõtulepingu kohta. See, et kostja esitas pretensioonid Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangus, ei tähenda, et need esitati hagejale või tema esindajale V. Petrovile. Eksperdihinnang anti pärast tööde üleandmist,

mistõttu sai hageja kostja väidetavalt esitatud pretensioonidest teada Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangust. Hagejale ega tema seaduslikule esindajale kostja tööde käigus ega töid vastu võttes pretensioone ei esitanud. Kohus tegi ebaõige järelduse, et tunnistajate A. T ja L. S ütlustega leidis kinnistust, et hageja on töö kostjale üle andnud puudustega; hageja puudusi ei kõrvaldanud. Tunnistaja L. S ütlustest ei saa järeldada, et töö anti üle puudustega. Kostja esitas kohtule videoülesvõtte väidetavalt töö ebakvaliteetsuse tõendina. Tegemist on remondi käigust tehtud filmilõiguga, millest ei saanud teha järeldusi töö lõppjärgu valmiduse astme ning kvaliteedi kohta. Filmist ilmnes, et puuduste pähe esitatu oli tegelikult tehtud ning et telliti vanale põrandale katte paigaldamine, mitte uue põranda ehitamine, nagu väitis kostja, samuti, et väär on kostja ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse väide, et remondiks kasutati materjali jääke (tükke). Tunnistaja L. S kinnitas, et hiljem väidetavalt remondiga tekitatud auku seinas tema poolt läbi viidud ülevaatusel ei olnud ning ülevaatusel keegi pretensioone ei esitanud ning nemad hindavad tehtud ning kõlblikku tööd. Tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi, töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi. Tellija on kohustatud töö selle vastuvõtmisel üle vaatama. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös, seega ka oma õiguste kaitsele hagi korras (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-83-98). Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult tööettevõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Tellija keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Ebakvaliteetse töö eest ei saa jätta tasumata, tasu võib vastavalt vähendada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-97). Töö on kostja poolt vastu võetud. Kostja hagejale pretensioone töö teostamise käigus, valmimisjärgselt ega eksperdi juuresolekul ei esitanud. Kohatu on väide, et pretensioonid esitati hagejale Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangu kaudu. Eksperthinnang koostati pärast kostjale tööde üleandmist. Eksperthinnang koostatakse teistel eesmärkidel, mitte töövõtjale pretensioonide esitamiseks. Kohus võttis aluseks arvamuse, mis ei ole kooskõlas muude tõenditega, sh kostja esitatud videomaterjaliga. Töid teostati kostja suulise tellimuse järgi, tema suuliste juhendite alusel. Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis (VÕS § 641 lg 3). Tööde ümbertegemist või parandamist kostja ei nõudnud. Selle asemel lasi kostja korteris teostada töid kolmandatel isikutel. Kostja esindaja väitis, kolmandad isikud tegid köögipõranda remondi enne ekspertiisiakti tegemist. Ka kostja ütles, et gyproc oli juba põrandale pandud. Seega läheb kostja esindaja väide vastuollu väitega, et hageja ehitatud põrandad ei olnud jäigad. Kui ekspertiis teostati pärast seda, kui kolmandad isikud teostasid põrandate remondi, ei saa olla põrandate nõtkumine hageja teostatud mittekvaliteetne töö vaid kolmandate isikute praaktöö. Samas väitis kostja esindaja, et korteris remonti ümber ei tehtud; remont tuleb ümber teha ja osta uued materjalid (08.09.2006 istungi protokoll). Seega ei osanud kostja ega tema esindaja anda teostatud remondi kohta adekvaatseid, tõelevastavaid ütlusi. Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud. Kostja jättis oma kohustused hageja ees täitmata. Kostja on võlgnevuse olemasolu tunnistanud (08.09.06 kohtuistungi protokoll). Kohus hindas tõendeid vääralt. Otsus on erapoolik ja tõenditega vastuolus. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1. Kohus rikkus menetlusnorme, tugines ebaõigetele alusele ning otsus on seetõttu ebaõige.

Vastused apellatsioonkaebustele Galina Malahhova ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. V. Petrov apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjalidega, leidis, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta tühistamiseks, kuid täpsustada tuleb selles osas otsuse põhjendusi. Vastuhagi osas tehtud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Esmalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Arkado Grupp hagi Galina Malahhova vastu võla 28 320 krooni, viivise ja menetluskulude väljamõistmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on lõppjäreldusena õigesti jätnud hagi rahuldamata, kuid kohtuotsuse põhjendusi nõude rahuldamata jätmise osas tuleb täpsustada. Vaidlust ei ole selles, et pooled on 2005. a alguses suuliselt sõlminud töövõtulepingu kostjale kuuluvas korteris esiku, köögi ja vannitoa remondiks. Pooled lepingu tingimustes kirjalikult kokku ei ole leppinud. Hageja nõudis kostjalt väidetavalt kokkulepitud tööraha tasumist. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt mõistlik tasu. Seega tuli tuvastada, kas pooled leppisid tasus kokku. Remonttööde maksumus moodustub materjalide maksumusest ja töörahast. Hageja nõuab kostjalt tasu töö teostamise eest ehk tööraha. Hageja väidete kohaselt oli kokku lepitud töörahas algselt 29 200 krooni, millele hiljem lisandus elektritööde ja transpordikulude eest 5 800 krooni. Seega kokku 35 000 krooni. Kostja nõustus, et algne kokkulepe oli 29 200 krooni, mida hageja muutis ühepoolselt. Kostja tööraha suurendamisega nõustunud ei ole. Kuna hageja väitis, et kokkulepitud tööraha oli suurem kui 29 200 krooni, siis lasus hagejal kohustus tõendada poolte kokkulepet tööraha suurendamise kohta 5 800 krooni võrra. Kolleegiumi arvates ei ole hageja tõendanud kokkuleppe olemasolu tööraha suurendamiseks. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud OÜ Ehitusekspert eksperdi L. S arvamuse. Kuid esitatud arvamusest tuleneb üheselt, et pooled on avaldanud L.S, et kokkulepe tööraha osas oli 29 200 krooni. Seega ei tõenda esitatud tõend teistsuguse kokkuleppe olemasolu. Kolleegium leiab, et kuna poolte vahel oli kokkulepe tööraha suuruse osas ja hageja ka oma nõudes sellele tugines, siis ei ole võimalik VÕS § 637 lg-st 1 tulenevalt lähtuda tööraha suuruse määramisel L. S arvamuses toodud optimaalsest suurusest (lk. 14-15), milleks L. S luges 57 000 krooni. Seega tuleb lugeda, et kokkulepe tööraha osas oli 29 200 krooni. Kostja väidete kohaselt on tööraha hagejale tasutud. Vaidlust ei ole selles, et kostja abikaasa Igor Malahhov on üle kandnud hageja juhatuse liikme Vladimir Petrovi arvele 62 500 krooni, mille viimane on maksnud edasi hagejale. Lisaks Igor Malahhovi poolt ülekantule on kostja tasunud hagejale 6 680 krooni. Eeltoodud asjaolus ei ole vaidlust. Kostja väitis, et ta on ostnud ise ehitusmaterjale 29 508,30 krooni eest. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et kostja on ostnud ehitusmaterjale 19 123,70 krooni eest. Pooled oma apellatsioonkaebustes seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Kostja väitis, et ta tasus hagejale sularahas 1 600 krooni ja maakohus on otsust tehes sellega arvestanud. Hageja oma apellatsioonkaebuses seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Kokku on maakohtu poolt tuvastatu kohaselt kostja hagejale tasunud remonditööde eest 89 903,70 krooni. Järgnevalt tuleb tuvastada, kui suure osa tasutust moodustas materjalide maksumus. Hageja väitis, et kostja abikaasa poolt hageja juhatuse liikmele ülekantud 62 500 krooni oli arvestatud materjalide eest. Kolleegiumi arvates on õige maakohtu järeldus, et 62 500 krooni kulutamine materjalide

ostuks on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe eeltoodud raha kulutamiseks materjalide ostuks. Esitatud tõenditest ei tulene, et pooled oleksid üldse lepingu sõlmimisel või töö käigus kokku leppinud, kui palju on materjalide maksumus. Raha kasutamise otstarvet ei tulene ka Igor Malahhovi poolt tehtud ülekannete selgitustest. Selleks, et tuvastada, kui palju oli kohustatud kostja tehtud töö eest hagejale maksma, pidi hageja tõendama, kui palju tegi ta kulutusi ehitusmaterjalidele. Hageja on ringkonnakohtule esitanud ostutšekkide koopiad. Kolleegium leiab, et eeltoodud dokumendid tõendavad, et hageja on 2005. a alguses ostnud ehitusmaterjale, kuid millisele objektile need kasutati, dokumentidest ei selgu. Seega täpset materjalikulu nende alusel määrata ei saa. Hageja enda arvestuse kohaselt oli materjalikulu ca 60 000 krooni ja tööraha 24 000 krooni. Kostja on L.S avaldanud, et materjalikulu võis olla 53 600 krooni (lk 102). Kuna hageja ei ole tõendanud, kui palju materjalile kulus ja kostja on nõustunud 53 600 krooniga, siis kolleegiumi leiab, et materjalide kulu arvestamisel tuleb lähtuda kostja poolt omaks võetust, see on 53 600 krooni. Ebaõige on maakohtu järeldus, et pooled olid kokku leppinud siduvas eelarves, mille kohaselt oli tööde maksumus 69 000 krooni. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepingu sõlmimisel võib eelarves kokku leppida. Käesolevas vaidluses on pooled üksmeelel, et kokku oli lepitud ainult esialgses töörahas 29 200 krooni. Materjalidele kuluva summa osas kokkuleppe olemasolu ei olnud tõendatud. Eelarveks nimetatakse eeldatavate kulude arvestust (ÕS 1999, lk 115, Eesti Keele Sihtasutus 1999). Kolleegium märgib, et eelarves kokku leppimine ei tähenda mitte ainult töörahas ja materjalide hinnas kokku leppimist, vaid eelarve on oma sisult täpsem kokkulepe, milles lepitakse eelnevalt kokku tehtavad tööd, materjalide maksumused, tööde maksumused, kaudsed kulud ja muu sarnane. Arvestades tööraha 29 200 krooni ja materjalide kulu 53 600 krooni, oli tööde maksumus 82 800 krooni. Kostja on tasunud kokku 89 903,70 krooni. Seega ei ole kostjal hagejale töövõtulepingust tulenevalt võlga. Eeltoodu on maakohus õigesti tuvastanud ja jätnud hageja nõude kostja vastu rahuldamata. Apellant on kaebuses väitnud, et kostja on nõustunud, et tal on hageja ees võlg. 08.09.2006 toimunud eelistungil on kostja esindaja tõepoolest möönnud, et kostjal on hageja ees võlg, kuid samas väitnud, et hagejal on osa töid tegemata. Kolleegium leiab, et viidatud kostja avaldust ei saa käsitada hagi õigeksvõtuna, kuna kostja tahteavaldus ei ole piisavalt selge. Kolleegiumi arvates peab hagi õigeksvõttu väljendav tahteavaldus olema väljendatud selgelt ja üheselt. Kostja esindaja poolt öeldust ei tulene võla suurust. Vastuses hagile ja teistes kohtule esitatud avaldustes on kostja hagile vastu vaielnud. Kostja ja tema esindaja käitumine on olnud vastuoluline, kuid sellest ei saa järeldada hagi õigeksvõttu. Kolleegium märgib, et ebaõige on maakohtu järeldus, et tegemist oli tarbijatöövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kuna vaidlusaluse lepingu esemeks oli teenuse osutamine kostja kinnisasja suhtes, siis ei olnud tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Eeltoodud maakohtu ebaõige järeldus ei muuda ebaõigeks maakohtu õiget lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Maakohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi hageja vastu kahju hüvitamiseks. Selles osas on maakohtu otsuse vaidlustanud mõlemad pooled. Kostja palub vastuhagi rahuldada kogu nõutud summa osas ja hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista kahju hüvitamiseks 78 449,40 krooni, millest 7 670 krooni kulus kahju suuruse

kindlakstegemisele ja 70 779,40 krooni oli hageja poolt tekitatud kahju suurus. Hageja vaidles vastuhagile vastu väites, et kostja on töö vastu võtnud ja ei ole pretensioone esitanud. Kuna hiljem on samas korteris teinud töid ka teised töövõtjad, siis ei ole selge, kelle poolt on mittekvaliteetsed tööd teostatud. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus vastuhagi osalise rahuldamise kohta tuleb tühistada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja esitas vastuhagile vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja teatanud talle mõistliku aja jooksul puudustest töös. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on väitnud, et ta märkas töö mittevastavust lepingule juba töö teostamise ajal, see on 2005.a märtsis-aprillis. Kostja väitis, et ta on esitanud pretensioonid suuliselt. VHS kassetilt nähtub, et kostja on olnud kursis ehitustööde käiguga, kuid töö üleandmisel on poolte vahel tekkinud vaidlus. Pooled on vaielnud kulunud materjalide mahtude ja koguste osas. Mais 2005 tehtud salvestusest nähtub, et kostja on töövõtjale heitnud ette ka puudusi teostatud töö kvaliteedis, kuid kostja etteheited olid üldsõnalised ja videosalvestusest ei nähtu, millised need puudused täpselt olid. Viis kuud hiljem on kostja kutsunud remonditud korterit üle vaatama Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialisti, kusjuures kohale ei olnud kutsutud hageja esindajat. Kostja on väitnud, et puudustest töös teatas ta hagejale Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusega. Millal kostja selle hagejale esitas, asja materjalidest ei selgu. Esmakordselt on kirjalikult teatanud kostja puudustest hageja poolt teostatud remonditöödes ja esitanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse 15.11.2005 vastuhagi esitamisel. Seega on esimene kirjalik pretensioon esitatud pool aastat pärast hageja poolt töö lõpetamist. Kolleegiumi arvates ei saa tehtud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamist pool aastat pärast tööde lõpetamist pidada mõistlikuks. Võimalikult kiire teatamise eesmärgiks on võimaldada töövõtjal töös olevad vead parandada ja viia töö vastavusse lepinguga. Pool aastat pärast töövõtja poolt tööde lõpetamist ei ole võimalik objektiivselt hinnata just hageja poolt teostatud tööde kvaliteeti, kuna töö on lõpetanud teised töövõtjad. Teiste töövõtjate kasutamist on kinnitanud ka kostja L. S (lk 14) ja kohtule eelistungil (lk 121). VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, väljaarvatud saamata jäänud tulu. Kolleegiumi arvates ei ole kostja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mitteteatamine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Kuna kostja ei ole teatanud töös olevatest puudustest mõistliku aja jooksul, tuleb lugeda, et ta ei saa tuginedes töö lepingutingimustele mittevastavusele nõuda kahju hüvitamist ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei ole vajalik tuvastada, kas hageja poolt tehtud töö vastas lepingutingimustele või mitte. Kolleegium märgib, et töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused tulenevad ka VÕS § 645 lg-st 1, kuid kolleegiumi arvates ei ole kostja VÕS § 645 lg 1 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see oli töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei ole kokku leppinud, kuidas toimub töö vastuvõtmine, kuid arvestades, et tegemist oli korteri remonttööde teostamise lepinguga, mille alusel tehtavate tööde maht oli üle 80 000 krooni, siis tavapäraselt sellise lepingu alusel tehtavad tööd võetakse tellija poolt vastu ja vaadatakse tema poolt üle. Kostja seletuse kohaselt ringkonnakohtu istungil lõpetas hageja remonttööd 2005 aprillis. Kostja elas remonditavas korteris