Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
Bayer Pharma AG hagi Exeltis Baltics UAB (endine Ladee Pharma Baltics UAB) vastu patendi nr 05128 ja nr 05317 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumise nõudes Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Exeltis Baltics UAB määruskaebus Hageja/vastustaja: Bayer Pharma AG (Saksamaa registrikood 2541062), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja patendivolinik Mari Must Kostja/määruskaebuse esitaja: Exeltis Baltics UAB (endise nimega Ladee Pharma Baltics UAB, Leedu registrikood 302521859), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maarja Kärson ja patendivolinik Reet Maasikamäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus tühistada osaliselt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas (määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4).
2.Jõustunud on Harju Maakohtu 17.05.2017 määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 5, 6,
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Kohtumääruse kehtiv resolutsioon:
4.1.
Võtta vastu hageja hagist loobumine.
4.2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-43883.
4.3.Välja mõista Bayer Pharma AG-lt Exeltis Baltics UAB kasuks menetluskulud 4441,56 eurot.
4.4.Välja mõista Bayer Pharma AG-lt Exeltis Baltics UAB kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1(7)
Jätta rahuldamata Exeltis Baltics UAB taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 4952 eurot.
4.6.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist hagejale Bayer Pharma AG-le (Saksamaa registrikood 2541062) riigilõiv summas 8875,86 (kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend viis eurot ja 86 senti) eurot ja kanda see Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (registrikood 10344152) arveldusarvele nr EE502200221001145400 Swedbank AS-s, selgitusega „Riigilõivu tagastamine asjas 2-11-43883“. Advokaadibüroo RAIDLA LEJINS & NORCOUS ADVOKAADIBÜROO OÜ tasus hageja eest 16.09.2011 hagiavalduselt riigilõivu summas 10 225,86 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv Bayer Pharma AG hagiavalduselt Ladee Pharma Baltics UAB vastu“.
4.7.Tühistada Harju Maakohtu 20.09.2011 määrus, millega kohus tagas hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-11-43883 ja määras, et hagi tagamiseks tuleb keelata Ladee Pharma Baltics UAB-l (registrikood 302521859) ravimipreparaadi JANGEE import Eestisse, selle valmistamine, ladustamine, kasutamine, levitamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ja läbi kolmandate isikute kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas; ravimipreparaati JANGEE reklaamida ja selle kohta reklaami tellida; ning volitada mistahes isikut ravimipreparaati JANGEE reklaamima ja selle kohta reklaami tellima.
4.8.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Bayer Pharma AG esitas 16.09.2011 hagi Exeltis Baltics UAB (endine Ladee Pharma Baltics UAB) vastu patentidest nr 05128 ja nr 05317 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumise nõudes.
2.Hageja loobus 18.04.2017 hagist ning palus tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 8875,86 eurot.
3.Kostja esitas 03.05.2017 seisukoha menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga. Kostja palus tühistada täielikult Harju Maakohtu 20.09.2011 määruse hagi tagamise kohta, mitte tagastada hagejale kohtu deposiiti tasutud hagi tagamise tagatist, lõpetada menetlus, jätta kõik menetluskulud hageja kanda, määrata rahaliselt kindlaks ning mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 9393,56 eurot (lepingulise esindaja kulud 9368,00 eurot ja tasutud riigilõiv 25,56 eurot), kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja oli seisukohal, et võttes arvesse menetlusdokumentide keerukust ja mahtu ei olnud kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Hagejalt ei tohiks välja mõista rahuldamata jäetud korduvate taotlustega seotud menetluskulusid ega menetluskulusid, mille põhjendatust ei ole võimalik hinnata. 2(7)
5.Hageja märkis, et kostja taotles hagiavaldusele vastuse koostamisega seoses lepingulise esindaja kulude väljamõistmist summas 2128 eurot (nimekirja kuupäevad 4.10.2011–05.10.2011; 14.10.2011-17.10.2011). Arvestades hagiavalduse vastuse mahtu ja selle sisu, ei olnud ajakulu 13,3 tundi põhjendatud. Kostja oli hagi materjalid läbi töötanud juba varem, hagi tagamise tühistamise avalduse koostamisel. Hagiavalduse vastuse lisad kattusid osaliselt hagi tagamise tühistamise avalduse lisadega. Seetõttu ei olnud hagiavaldusele vastuse koostamisega seotud ajakulu põhjendatud suuremas ulatuses kui 5,5 tundi, s.o summas 880 eurot. Arvestades kostja hagi tagamise määruse vaidlustamisega seotud dokumendi mahtu ja sisu ning asjaolu, et kostjat esindas kogenud vandeadvokaat tunnihinnaga 160 eurot, ei olnud hagi tagamise määruse vaidlustamisega seotud menetluskulu väljamõistmine põhjendatud suuremas ulatuses kui 1040 eurot, millele vastab ajakulu 6,5 tundi.
6.Hageja oli seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud seoses korduvate hagi tagamise tühistamise taotluste koostamisega olid kogu ulatuses põhjendamatud ning tuli jätta hagejalt välja mõistmata. Kostja taotles 30.03.2017 taotluste koostamisega seoses lepingulise esindaja kulude 680 eurot hüvitamist, mis vastas ajakulule 4,25 tundi. Nimetatud taotlused koosnesid lühikesest menetlusliku käigu ülevaatest, menetlusseadustiku normide väljatoomisest ja ei sisaldanud õiguslikku analüüsi. Hageja arvates põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu seoses 30.03.2017 taotlustega ei saanud olla suurem kui 2 tundi, s.o 320 eurot. Hageja märkis, et menetluskulude nimekirja 22.01.2014 kulust („materjalide analüüs“) ei nähtunud menetlustoimingu tegemine ega menetlusdokumendi koostamine. 21.01.2014 tehtud analüüs ei olnud seotud konkreetse menetlustoiminguga ega menetlusdokumendi koostamisega. Peatunud menetluse ajal toimunud kostja esindajate omavahelise arutelu tõttu tekkinud kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. 23.03.2015 menetlustoimingu puhul oli tegemist põhjendamatu ajakuluga, kuna arusaamatuks jäi, kellega esindaja nõu pidas ja kas see oli vajalik. Põhjendatud ei ole hagejalt välja mõista menetluskulu nimekirja 24.01.2014 kulu („toimikuga tutvumine“) summas 160 eurot, mis vastas lepingulise esindaja ühele töötunnile. Õhukese kohtutoimikuga tutvumise põhjendatud ajakulu ei saanud olla suurem kui 0,5 tundi.
7.Kokkuvõtvalt vaidlustas hageja kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulu 5776 euro ulatuses. Hageja lisas, et ülejäänud kulude põhjendatuse, sealhulgas tunnihinna, jätab ta kohtu hinnata. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus võttis 17.05.2017 määrusega vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3641,56 eurot ning viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus kohustas Riigi Tugiteenuste Keskust tagastama pärast määruse jõustumist hagejale riigilõivu 8875,86 Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole ning tühistas 20.09.2011 hagi tagamise määruse.
9.Maakohus leidis, et kostja lepinguliste esindajate teenuse tunnihind 160 eurot oli kooskõlas asja keerukuse ja mahuga, kuid kõik kostja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud ei olnud täies ulatuses vajalikud ning kõigile toimingutele vastav ajakulu ei olnud täies ulatuses põhjendatud.
10.Maakohtu hinnangul oli põhjendamatu menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindajate ajakulu kliendiga suhtlemiseks (sh e-kirjade saatmine kliendile), kuna kohtul ei olnud võimalik kindlaks teha, kas vastav suhtlus toimus, mis oli suhtluse sisu ning milleks see menetluse seisukohalt tingimata vajalik oli. Toimikust suhtlust ei
3(7)
nähtunud ning selline kulu ei olnud hagejale ettenähtav. Samuti oli põhjendamatu kostjate esindajate ajakulu omavaheliseks suhtlemiseks, kuna vastav tegevus ei olnud suunatud ühegi vajaliku menetlustoimingu tegemisele ega konkreetselt õigusabi osutamisele kostjale. Eelnev ei nähtunud samuti toimikust ning selline kulu ei olnud hagejale ettenähtav. Maakohtu hinnangul oli täies ulatuse põhjendamatu kostja esindajate 03.10.2011 ajakulu 2 tundi, 07.10.2011 ajakulu 0,3 tundi, 10.10.2011 ajakulu 0,3 tundi, 23.03.2015 ajakulu 1 tund, 30.06.2016 ajakulu 0,5 tundi, 11.08.2016 ajakulu 0,5 tundi, 23.08.2016 ajakulu 0,5 tundi, 26.08.2016 ajakulu 0,75 tundi, 29.08.2016 ajakulu 0,5 tundi ja 31.03.2017 ajakulu 0,25 tundi.
11.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajatel hagiavaldusele vastuse koostamiseks kokku 13,3 tundi. Maakohtu hinnangul oli vastav ajakulu ülepaisutatud, kuna kostja esindajad olid juba varem hagiavaldust analüüsinud 29.09.2011. Maakohus leidis, et arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu (sh lisasid), oli vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku 10 tundi.
12.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajatel 21.09.2011 ja 29.09.2011 hagi tagamise määruse vaidlustamiseks kokku 11,25 tundi. Maakohus leidis, et arvestades kostja 05.10.2011 määruskaebuse sisu ja mahtu, oli kostja esindajate 21.09.2011 ja 29.09.2011 ajakulu kokku põhjendatud 6,5 tunni ulatuses. Põhjendamatu oli kostja esindajate ajakulu seoses hagi tagamise tühistamise võimaluste täiendava analüüsi ja 10.08.2016 ja 05.09.2016 taotluste esitamisega, kuna kohus jättis oma 09.09.2016 määrusega kostja 10.08.2016 ja 05.09.2016 hagi tagamise tühistamise taotlused rahuldamata. Kostja esitas põhjendatud menetluse uuendamise avalduse 30.03.2017. Põhjendamatu oli kostja esindajate ajakulu toimingute osas, mis eelnesid menetluse uuendamise avaldusele.
13.Maakohus nõustus hagejaga, et kostja 22.01.2014 toimingust „Materjalide analüüs“ ei saanud järeldada menetlustoimingu tegemist, mistõttu oli vastav kulu põhjendamatu. Kostja esindaja 24.01.2014 toimikuga tutvumise põhjendatud ajakuluks oli 0,5 tundi. Kostja esindajate 09.02.2017 ajakulu ja 30.03.2017 ajakulu 4,25 tundi oli kostja 30.03.2017 taotluste sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 2 tunni ulatuses. Toimingute osas, mida maakohus eelnevalt eraldi välja ei toonud, olid menetlustoimingud vajalikud ning toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud toimingutele ja oli kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega.
14.Eelnevast tulenevalt luges maakohus kostja esindajate põhjendatud ajakuluks 0,6+6,5+10+1,7+0,3+0,5+0,25+0,75+2=22,6 tundi, millele vastas kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik kulu summas 22,6 X 160=3616 eurot. Kuna kostja 05.10.2011 määruskaebuse esitamise ajal tuli riigilõivuseaduse § 57 lg 23 kohaselt määruskaebuselt tasuda riigilõivu summas 25,56 eurot, siis oli viidatud riigilõiv samuti kostja põhjendatud menetluskulu. Määruskaebus ja selle põhjendused
15.06.06.2017 esitas Exeltis Baltics UAB määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.05.2017 määruse osas, millega maakohus jättis välja mõistmata hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise 3641,56 eurot ületavas osas ja teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitis 5752 eurot. Kostja leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud TsMS § 174 lg-st 1 tulenevat nõuet määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
16.Kostja, ei nõustu maakohtu seisukohaga, et põhjendamatu on menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindajate ajakulu kliendiga suhtlemiseks, kuna kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kas suhtlus toimus, mis oli suhtluse sisu ja milleks see
4(7)
menetluse seisukohast vajalik oli. Kliendiga suhtlemata ei ole esindajal võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Maakohus luges põhjendamatuks kliendisuhtluse kulu ka perioodil 2014–2017, mil menetlus oli peatatud. Sel ajal kehtisid edasi hagi tagamise abinõud ning lepinguline esindaja nõustas klienti seoses hagi tagamise abinõude tühistamise võimalustega. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja esindajate ajakulu omavaheliseks suhtluseks oli põhjendamatu ja ei kuulu hüvitamisele, kuna vastav tegevus ei olnud suunatud ühegi vajaliku menetlustoimingu tegemisele ega konkreetselt õigusabi osutamisele. Kahe esindaja omavahelised nõupidamised on osa kliendile teenuse osutamisest ja esindajad peavad omavahel arutama tööjaotust, taktikat ja muud teenuse osutamiseks vajalikku.
17.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja esindajate ajakulu seoses hagi tagamise võimaluste täiendava analüüsi ja vastavate taotluste esitamisega oli põhjendamatu, kuna maakohus jättis need taotlused rahuldamata. Kostjal oli TsMS § 386 järgi õigus taotleda tema suhtes kehtivate ja väga koormavate hagi tagamise abinõude tühistamist ka menetluse kestel. Hagi tagamise abinõud takistasid kostja majandustegevust ja tekitasid kostjale olulist majanduslikku kahju, mistõttu kostja esindajate ülesanne oli taotleda piirangute tühistamist esimesel võimalusel. Seega oli vastavate taotluste koostamine ja esitamine lepingulise esindaja poolt põhjendatud ja vajalik kostja õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Kostja esindaja hindas menetluse kestel hagi tagamise tühistamise võimalusi ja esitas vastavad taotlused pärast seda, kui hageja ja kostja vahel toimunud paralleelsetes kohtuasjades olid tehtud kostja kasuks positiivsed kohtuotsused ja tühistatud hageja patendid, mille väidetava rikkumise tõttu oli hagi tagamise abinõusid kohaldatud. Seetõttu esines TsMS § 386 sätestatud alus hagi tagamise tühistamiseks juba menetluse kestel ning vastavat analüüsi, taotluste koostamist ja esitamist ei saa pidada põhjendamatuks.
18.Eeltoodud alustel leiab kostja, et hagejalt tuleb täiendavalt välja mõista ka advokaadi ja kliendi vahelisele suhtlusele ning lepinguliste esindajate omavahelisele suhtlusele kulunud aja eest tasutu (kokku 6,6 h) ning hagi tagamise tühistamise võimaluste analüüsile ja vastavate taotluste koostamisele ja esitamisele kulunud aja eest tasu (kokku 16,55 h). Ka ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja ajakulu olnud täies mahus põhjendatud ja vajalik, mistõttu kostja palub hagejalt menetluskulud välja mõista täies ulatuses vastavalt kostja esitatud menetluskulude nimekirjale. Menetluse edasine käik
19.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
20.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Kolleegium peab vajalikuks anda mõnede kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatusele ja vajalikkusele maakohtust erinev hinnang.
22.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
23.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme
5(7)
kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 32-1-119-14, p 19), mida kolleegiumi arvates on maakohus vaidlustatud määruses osaliselt teinud ja mille tulemusel on jäänud osa vajalikest kuludest hüvitamata.
24.Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on rõhutanud, et vastaspoolele menetluskulude täielik hüvitamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt piiratud ning kohtutele on antud võrdlemisi lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. TsMS § 175 lg 1 piirab menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku hüvitamispõhiõigust, olles samal ajal vajalik, et kaitsta teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse võib kohus jätta kontrollimata vaid siis, kui avaldus on õigeks võetud.
25.Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku teenuse tunnitasu osas õigeks, kuid ajakulu hindamisel on maakohus osa toiminguid jätnud arvestamata või on vähendanud ajakulu viisil, kus diskretsiooni teostamine ei ole kontrollitav.
26.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendamatult on osaliselt välja mõistmata jäetud kostja esindaja kliendisuhtlusega seotud kulud, põhjusel, et kliendisuhtlusest tulenev ei kajastu toimikus. Kolleegium leiab, et igas kohtumenetluses on lepingulisel esindajal vajalik suhelda kliendiga. Kliendisuhtlusega seotud kulu põhjendatuse osas tuleb lisaks vaidluse asjaoludele, tõendite hulgale ja muule taolisele arvestada ka sellega, et samade patentidega seotud vaidlused toimusid lisaks Eesti kohtutele ka teiste riikide kohtutes ja vastavat informatsiooni sai esindaja ennekõike oma kliendilt. Kuna klient ei asu Eesti Vabariigis, siis temaga suhtlemisel on tavapärane e-kirjavahetus. Sellise suhtlemise toimumist saab menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline eeldada, kuid alati ei järgne kliendisuhtlusele kohtule menetlusdokumendi esitamine.
27.Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjat lisaks vandeadvokaat Maarja Kärsonile (menetluse alguses vandeadvokaat Viive Näslund) esindanud ka patendivolinik Reet Maasikamäe. Menetluskulude hüvitamise taotlusele lisatud lepingulise esindaja kulude nimekirjast ei nähtu, et oleks nõutud mõlema lepingulise esindaja kulude hüvitamist seonduvalt menetlustoimingutega. Menetlusdokumendid on kohtule esitanud vandeadvokaadist esindaja. Kolleegium leiab, et kliendi esindamiseks oli esindajate omavaheline suhtlemine mõistlikus mahus vajalik ennekõike praeguse vaidluse eripära arvestades. Patendivolinik on kitsal erialal spetsialiseerunud ja vaidluse lahendamisel on tema eriteadmised olulised. Kuna patendivolinik oli menetluses lepinguline esindaja, siis oli hagejal võimalus patendivoliniku esindamisega seonduvaid kulusid ette näha. Lepingulise esindaja kulude tabelist nähtuvalt piirduvad patendivoliniku poolt kostja esindamisega seotud kulud ainult vandeadvokaadist esindaja ja patendivoliniku suhtlemise aja eest nõutuga.
28.Ajal, kui käesoleva tsiviilasja menetlus oli peatatud, tuli kolleegiumi arvates lepingulisel esindajal menetluse peatamiseks põhjust andnud menetluste käigust tulenevalt tegeleda vajalikus määras ka käesoleva menetlusega. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikus määras põhjendatud ajakuluks lisaks maakohtu poolt tuvastatule ka kliendisuhtlust ja suhtlust patendivolinikuga perioodil, kui menetlus oli peatatud.
29.Eeltoodu põhjal loeb kolleegium lepingulise esindaja teenuse osutamise vajalikuks ajakuluks lisaks maakohtu poolt tuvastatud ajale 03.10.2011 nõupidamist patendivolinikuga 1 tund, 05.10.2011 ja 10.10.2011 suhtlust kliendi ja patendivolinikuga 0,5 tundi, ajavahemikul menetluse peatamisest kuni menetluse
6(7)
uuendamise taotluse esitamiseni (02.12.2011- 30.03.2017) suhtlust patendivolinikuga ja kliendiga kokku 3,5 tunni ulatuses.
30.Kolleegium ei pea põhjendatuks ajakulu seonduvalt hagi tagamise tühistamise taotlemisega ajal, kui menetlus oli peatatud. Kohus kostja taotlusi ei rahuldanud. Maakohus on selles osas oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Samuti ülejäänud menetluskulude osas on kolleegiumi arvates maakohus määranud menetluskulud õigesti ja kaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt määratud ajakulu muuta.
31.Arvestades ringkonnakohtu poolt tuvastatut, on kostja esindajate vajalik ja põhjendatud ajakulu 27,6 tundi (22,6 + 5), millele vastab hüvitatav menetluskulu 4416 eurot (160 x 27,6). Kokku kuulub hüvitamisele 4416 + riigilõiv 25,56=4441,56 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Taotlus tuleb rahuldamata jätta 4952 euro osas. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.