Teva Pharmaceutical Industries Ltd hagi Alvogen IPCo S.àr.l vastu patendist EP 2 949 335 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Alvogen IPCo S.àr.l-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Teva Pharmaceutical Industries Ltd (Iisraeli registrikood 520013954), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter Kostja Alvogen IPCo S.àr.l (Luksemburgi registrikood B149131), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Priit Lätt ja Indrek Kukk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus osas, milles maakohus jättis Teva Pharmaceutical Industries Ltd-lt Alvogen IPCo S.àr.l-i kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 1965 euro ulatuses. Teha selles osas uus määrus, millega mõista Teva Pharmaceutical Industries Ltd-lt Alvogen IPCo S.àr.l-i kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitis 1965 eurot. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
3.7.Välja mõista Teva Pharmaceutical Industries Ltd-lt Alvogen IPCo S.àr.l-i kasuks menetluskulud 13 907,57 eurot.
3.8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Teva Pharmaceutical Industries Ltd (hageja) hagi Alvogen IPCo S.àr.l (kostja) vastu patendist EP 2 949 335 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumiseks. Hageja palus kostjal keelata patendi EP 2 949 335 kehtivuse lõppemiseni hageja kui patendi ainulitsentsisaaja õiguste rikkumine, sh keelata kostjal ise või kolmandate isikute kaudu Eestisse importida, Eestis kasutada, levitada, müügiks pakkuda ja müüa 40mg jätkuglatirameeratsetaadi ravimit Remurel 40 mg/ml või muud 40mg jätku-glatirameeratsetaadi ravimit.
2.Maakohus võttis hagi 21. novembri 2018. a määrusega menetlusse.
3.Maakohus rahuldas 18. septembri 2019. a määrusega kostja taotluse ning peatas asja menetluse kuni Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse § 13 lg-s 3 nimetatud Eesti Patendiameti teate avaldamiseni patendi EP 2 949 335 kohta.
4.Kostja palus 11. novembri 2020. a taotlusega uuendada asja menetlus ning teha hagejale ettepanek hagist loobuda. Kuna patent on tühistatud, tuleb praegune kohtumenetlus lõpetada.
5.Hageja esitas 23. novembril 2020 kohtule hagist loobumise avalduse ja taotluse poole kohtumenetluses tasutud riigilõivust tagastamiseks.
6.Kostja esitas 29. novembril 2020 seisukoha, milles palus võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada asja menetlus. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostjale hüvitatav menetluskulu on 25 373,20 eurot, s.o tõlkekulu 5039,15 eurot ja lepingulise esindaja kulu 20 334,05 eurot. Kostjale osutati õigusabi 102,5 t ulatuses tunnitasuga 200 eurot 2 (6)
2-18-11536 vandeadvokaadi ja 80 eurot assistendi kohta. Kostjal oli praeguses menetluses kaks vandeadvokaadist esindajat, sest vaidlus oli tavapärasest keerukam. Teineteise tööd esindajad ei dubleerinud, vaid olid tööülesanded omavahel ära jaganud. Vandeadvokaat Priit Lätil on eriteadmised patendiõigusest ja intellektuaalomandi asjadest, mis olid kostja huvide kaitsmiseks vajalikud. Patendivaidlused on õiguslikult ja tõendamisesemelt keerulised vaidlused, mille puhul on õigustatud tavapärasest suuremate õigusabikulude väljamõistmine ja mitme esindaja kasutamine. Vaidlus oli mahukas, mida tõendab ainuüksi hagi pikkus ja kohtule esitatud tõendite arv. Riigikohus on keskmisest keerukamas vaidluses pidanud põhjendatud tunnitasuks 190 eurot. Patendivaidlus on keskmisest vaidlusest oluliselt keerulisem, mistõttu kostja esindajate tunnitasu 200 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palus ta menetluskulu hüvitamist käibemaksuta. Kostja esitas 30. detsembril 2020 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täpsustuse, selgitused ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Kostja vähendas nõuet ja taotles tõlkekulu hüvitamist 1983,52 eurot. 30. detsembri 2020. a menetlusdokumendi koostamise ning tõlkekulude arvete kogumise ja ülevaatuse ajakulu oli 2,5 t. Seega on kostjale hüvitatavad menetluskulud 22 817,57 eurot, s.o tõlkekulu 1983,52 eurot ja lepingulise esindaja kulu 20 834,05 eurot.
7.Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Vaidlus ei jõudnud sisulisse faasi, vaid jäi menetlusõiguslikule tasandile. Kostja esitas valdavalt dokumente, mille koostamiseks ei olnud vaja patendialaseid eriteadmisi, s.o hagi läbi vaatamata jätmise taotlus, vastus hagi tagamise taotlusele, taotlused menetluskulude katteks tagatise määramiseks, menetluse peatamiseks ja menetluse uuendamiseks ning taotlus hagejale hagist loobumiseks tähtaja andmiseks. Riigikohus on leidnud, et teise esindaja kulude väljamõistmine võib tulla kõne alla juhul, kui teisel esindajal on eriteadmised, mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Praeguses asjas ei hinnanud kohus tõendeid ega asjaolusid. Kuna vaidlus ei jõudnud asja sisulise lahendamiseni, palub hageja hinnata, kas kostja esindajate tunnitasu 200 eurot on põhjendatud ja vajalik. Hageja vaidles vastu ka kostja esindajate menetlustoimingute ja nende ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus uuendas 8. jaanuari 2021. a määrusega asja menetluse, võttis vastu hagist loobumise, lõpetas hagi menetluse ning tagastas hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1350 eurot. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 942,57 eurot. Maakohus kohustas hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus luges vajalikuks ja põhjendatud kuluks tõlkekulu 1983,52 eurot ja kommunikatsiooni kulu 14,05 eurot. Kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik õigusabiteenuse osutamise ajakulu on 65,5 t. Tunnitasu 200 eurot ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepinguliste esindajate mõistlik tunnitasu on 150 eurot. Kostja mõlema lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik kokku 9825 euro ulatuses (65,5 t × 150 eurot), millele lisandub assistendi kulu 120 eurot (1,5 t × 80 eurot) menetluskulude nimekirja koostamise eest. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 942,57 eurot, sh tõlkekulu 1983,52 eurot, kommunikatsioonikulu 14,05 eurot ja õigusabikulu 9945 eurot.
3 (6)
2-18-11536 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 11 942,57 eurot ületavas osas. Kostja palub teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 3275 eurot.
9.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-t 1 ning luges põhjendamatult kostja lepinguliste esindajate põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks 150 eurot. Kohus eiras sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta art 3 lg 2 ja art 14 põhimõtteid, mis viis riigisisese menetlusõiguse (s.o TsMS § 175 lg 1) Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevale kohaldamisele. Lisaks ei põhjendanud kohus tunnitasu vähendamist.
9.2.Intellektuaalomandialased kohtuvaidlused on õiguslikult ja tõendamisesemelt reeglina keerulised ja mahukad. Patendivaidlused on eriliselt keerukad, kuna kätkevad endas nii õiguslikke kui ka tehnilisi teemasid ning eeldavad poolte ärivaldkonna (praegusel juhul ravimitööstuse) head tundmist. Selliste vaidluste puhul on põhjendatud aktsepteerida lepingulise esindaja keskmisest oluliselt kõrgemat tunnitasu. Praegune vaidlus nõudis kliendi huvide kaitsmiseks keskmisest suuremaid eriteadmisi nii patendiõiguse kui ka spetsiifilistes kohtumenetlusõiguse küsimustes. Sellistes kohtuasjades on advokaadi tunnitasu 200 eurot mõistlik ja isegi pigem tagasihoidlik. Tegemist pole tavatult kõrge tunnitasuga.
9.3.Lisaks eeltoodule ei ole hageja väga head majanduslikku seisu ja turupositsiooni arvestades mingit põhjust hüvitatavate menetluskulude suurust vähendada. Kostja õigusabikulude väljamõistmine tunnitasu määraga 200 eurot ei ole hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on maailma suurim geneeriliste ravimite tootja, kelle 2020. a III kvartali müügitulu oli 4 miljardit USA dollarit. 2020. majandusaasta eeldatav müügitulu on kokku 16,5–16,8 miljardit USA dollarit. Hageja võttis hagi esitamisega ja hiljem sellest loobumisega teadliku riski, et tema kanda jäävad kostja professionaalsete esindajate kulud, kusjuures esindajate tunnitasu määr ja nende kulude orienteeruv suurus pidi olema hagejale kui üleilmselt kogenud kohtuvaidlejale ettenähtav.
10.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu.
11.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 1965 euro ulatuses. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja täiendava menetluskulude hüvitise 1965 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas, mille peale edasi on kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 11 942,57 eurot ületavas osas. Kostja palub teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 3275 eurot. Seega vaidlustab kostja maakohtu määruse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus 4 (6)
2-18-11536 osas ei ole kostja maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
14.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
15.Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses sisuliselt selle üle, kas maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi kostja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Kostja vandeadvokaatidest lepingulised esindajad osutasid kostjale õigusabiteenust tunnitasuga 200 eurot. Maakohus leidis, et kostja esindajate põhjendatud ja vajalik tunnitasu on 150 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on kostja esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et tunnitasu 200 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks põhjendatud tunnitasu on just 150 eurot. Kohtulahendi põhjendamiskohustus tähendab seda, et kohus peab põhjendama, miks ta mingile järeldusele jõuab. Ringkonnakohus nõustub kaebuse väidetega, et maakohus on lugenud põhjendatuks ja vajalikuks liialt madala vandeadvokaatidest esindajate tunnitasu, mis ei arvesta patendi (eriti ravimivaldkonna patendi) rikkumise vaidluste keerukusega ega ole kooskõlas senise kohtupraktikaga sarnase õigusteenuse eest põhjendatuks peetud tasu kohta.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on patendivaidlused keskmisest keerukamad vaidlused, kuna eeldavad nii spetsiifilisi õigusalaseid teadmisi kui ka tehnilisi teadmisi. Patendivaidluse võib sõltuvalt asjaoludest keerukamaks muuta ka vajadus kohaldada või tunda rahvusvahelisi lepinguid, eelkõige Euroopa patendikonventsiooni, ja Euroopa Liidu õigust, samuti asjassepuutuvate õigusaktide kohaldamise praktikat. Kostja tõi esile, et kohtud on aktsepteerinud patendivaidluses, mis algas 2011. a-l, vandeadvokaadi tunnitasu 160 eurot (Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-43883, p 31). Ka patendivaidluses, mis algas 2014. a-l, on Tallinna Ringkonnakohus 2017. a-l pidanud põhjendatud ja vajalikuks vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks 160 eurot (19. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-62149, p 40).
17.Praeguses asjas algas menetlus 2018. a-l ning kostja on palunud hagejalt välja mõista lepinguliste esindajate kulude hüvitise tunnitasu määraga 200 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et võrreldes 2017. a-ga on turuolukord muutunud ning ei ole välistatud, et eriliselt keeruka patendivaidluse puhul võib põhjendatud ja vajalik tunnitasu ulatuda ka 200 euroni. Praegusel juhul ei olnud aga tegemist väga keeruka ja mahuka patendivaidlusega, mh kuna hagist loobumise tõttu sisulise vaidluseni sisuliselt ei jõutud. Lisaks on menetluses suur osa toimingutest tehtud aastatel 2018 ja 2019. Seega on tunnitasu 200 eurot ülemäära kõrge. Kolleegium leiab, et arvestades praeguse vaidluse algusaega (2018. a) ning selle mahtu ja keerukust, on kostja vandeadvokaatidest esindajate põhjendatud ja vajalik tunnitasu 180 eurot. 5 (6)
2-18-11536
18.Kostja vandeadvokaatidest esindajate põhjendatud tunnitasu vähendamiseks alla 180 euro ei anna alust hageja viidatud asjaolu, et praegune vaidlus lõppes hagist loobumisega, mistõttu asja sisulise arutamiseni ei jõutud. Esiteks võttis kolleegium seda põhjendatud tunnitasu kindlaksmääramisel juba arvesse, kuivõrd see seondub vaidluse mahu ja keerukusega. Teiseks, omale patendi rikkumisest tulenevaks vaidluseks esindajat valides ja esindamiseks kokkuleppeid sõlmides saab pool lähtuda vaidluse eeldatavast sisust ja keerukusest. Pool ei saa ette näha ega arvestada sellega, milliseid toiminguid konkreetses menetluses on vaja teha. Lisaks esitas kostja praeguses asjas hagi tagamise taotluse kohta esitatud seisukohas ka juba sisulisi patendiõigusest tulenevaid vastuväiteid hagi perspektiivikusele ja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Nende seisukohtade esitamine eeldas kostja esindajatelt asja faktiliste asjaoludega tutvumist ning hageja õiguslikule käsitusele vastuväidete esitamist. Hagi õiguslikule perspektiivikusele vastu vaidlemine nõudis kostja esindajatelt mingil määral ka Euroopa patendikonventsiooni ja teiste riikide asjakohase kohtupraktika tundmist ning esile toomist.
19.Kostja ei vaidle vastu maakohtu kindlaks määratud kostja esindajate põhjendatud ja vajalikule ajakulule 65,5 t. Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja lisaks maakohtu välja mõistetud menetluskulude hüvitisele täiendav hüvitis 1965 eurot (= (180 – 150) eurot × 65,5 t).
20.Kolleegium on seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate kulude eeltoodud ulatuses hüvitamine vastab ka kostja viidatud direktiivi 2004/48/EÜ art 3 lg 2 ja art 14 sisule ning mõttele. Direktiivi 2004/48/EÜ art 3 lg 2 näeb ette, et liikmesriikide kehtestatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid direktiivis kirjeldatud intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu. Artikli 14 kohaselt aga peavad liikmesriigid tagama, et mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ja muud kulud kannab üldiselt kaotaja pool, välja arvatud siis, kui see oleks ebaõiglane. Need sätted ei kohusta liikmesriike tagama, et kaotaja pool kannab kulud täies ulatuses, vaid üksnes mõistlikud ja proportsionaalsed kulud. Seda eesmärki täidab Eesti õiguses mh praeguses asjas kohaldatud TsMS § 175 lg 1, mille kohaselt kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ka praeguses asjas lähtus ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu suuruse kindlaksmääramisel selle mõistlikkusest ja proportsionaalsusest, arvestades nii konkreetset vaidlust kui ka senises kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasu määrasid.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
22.Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
23.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.