Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Urmas Volens
Kohtuasi
Exeltis Baltics UAB hagi Bayer Pharma AG vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bayer Pharma AG kassatsioonkaebus Exeltis Baltics UAB vastukassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 561 211 eurot 62 senti Vastukassatsioonkaebuse hind 99 476 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Exeltis Baltics UAB, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson Kostja Bayer Pharma AG, lepingulised esindajad vandeadvokaat Mari Must ja vandeadvokaat Ants Nõmper
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2024. a otsus nr 2-18-11694. Saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Rahuldada Exeltis Baltics UAB vastukassatsioonkaebus osaliselt.
tsiviilasjas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Exeltis Baltics UAB (hageja) esitas 3. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi Bayer Pharma AG (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 611 755 eurot ja viivise.
2-18-11694 Hagiavalduses välja toodud asjaolude kohaselt sai hageja 2. novembril 2009 Ravimiametilt müügiloa soovimatu raseduse vältimiseks mõeldud ravimile JANGEE, mis sisaldab drospirenooni ja etinüülöstradiooli kombinatsiooni. 1. oktoobril 2011 lisas Sotsiaalministeerium JANGEE soodusravimite loetellu. Kostja turustas samaks otstarbeks mõeldud ja samu toimeaineid sisaldavaid ravimeid Yarina, Yasminelle ja Yaz.
16.septembril 2011 esitas kostja hageja vastu hagi, milles palus kohustada hagejat lõpetama kostjale 2009. ja 2010. a välja antud patentidest tulenevate õiguste rikkumine (tsiviilasi nr 2-11-43883). Koos hagiga esitas kostja ka hagi tagamise avalduse. 20. septembri 2011. a määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja hagi tagamise avalduse ja keelas hagejal ravimi JANGEE impordi Eestisse, selle valmistamise, ladustamise, levitamise, müügiks pakkumise ja müümise Eestis ise ja kolmandate isikute vahendusel kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kohus keelas hagejal kuni kohtulahendi jõustumiseni ravimit reklaamida ja selle kohta reklaami tellida, samuti volitada mistahes isikut ravimit reklaamima ja selle kohta reklaami tellima.
2.detsembri 2011. a määrusega peatas maakohus tsiviilasjas nr 2-11-43883 menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjades, mille hageja oli algatanud kostja patentide tühistamiseks. Riigikohtu 13. juuni 2016. a määruse ja 29. märtsi 2017. a määrusega jõustusid lahendid, millega kostja patendid tühistati. Peale tsiviilasja nr 2-11-43883 menetluse uuendamist esitas kostja 18. aprillil 2017 kohtule hagist loobumise taotluse patentide tühistamise tõttu. 3. juunil 2017 jõustus maakohtu määrus, millega kohus võttis hagist loobumise vastu, lõpetas menetluse ja tühistas 20. septembri 2011. a hagi tagamise määruse. Hagi tagamise tõttu oli hagejal keelatud ravimit Eestis turustada ligi kuue aasta jooksul, mis tekitas hagejale olulist varalist kahju, sh jäi saamata tulu. Hagejale tekkis kahju mitmel erineval põhjusel. Esiteks tekkis hagejale 16 464 euro 12 sendi suurune kahju Eesti turu jaoks toodetud ja müümata jäänud ravimitest, nende ladustamisest ja hävimisest. Teiseks tekkis hagejale 18 278 eurot 40 senti kahju ravimi Eestis turule toomisega tegeleva töötaja palgakulude tõttu. Kolmandaks tekkis hagejale 1360 euro suurune kahju hagi tagamisest tingitud õigusabikulude tõttu, mis ei olnud hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-43883. Viimaks jäi hagejal saamata 575 653 euro suurune tulu. Tõenäoliselt oleks hageja suutnud 2011–2017 Eestis JANGEE müügist teenida 734 193 eurot. Tootmiskulud oleks olnud 158 540 eurot, mistõttu jäi hagejal kokku saamata 575 653 eurot. See hõlmab ka JANGEE tootja Laboratorios Leon Farma S.A-l (edaspidi Leon Farma) saamata jäänud tulu 110 724 eurot. Selle nõude loovutas Leon Farma hagejale. Kostjale pidi olema tsiviilasjas nr 2-11-43883 hagi tagamist taotledes arusaadav ja ettenähtav see, et JANGEE valmistamise ning turustamise keelamisel tekib hagejale kahju. Leon Farmale tekitatud kahju eest vastutab kostja alternatiivselt delikti üldkoosseisu alusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on hagejale tekkinud kahju osaliselt tema enda tegevusetuse tõttu. Kuni hagi tagamiseni 20. septembril 2011 oleks hageja saanud neid ravimeid müüa. Seega ei ole selle kahju tekkimine põhjuslikus seoses hagi tagamisega. Hageja ei ole tõendanud, et palkas töötaja just ravimi Eesti turule toomiseks ja maksis talle selle eest palka. Hageja ei saa nõuda siin tsiviilasjas selle õigusabikulu hüvitamist, mis tekkis teise tsiviilasja tõttu. Saamata jäänud tulu nõue on puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue, mis ei ole Riigikohtu praktika järgi lubatav hagis, milles nõutakse hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Leon Farmale tekkinud kahju ei ole mingil juhul hõlmatud, sest tema ei olnud hagi tagamise adressaat. Kuna miski ei takistanud Leon Farmal ravimit toota, siis ei ole see kahju hüvitatav. Samuti ei ole tootmiskulude suurus tõendatud. Lisaks on hageja 2(11)
2-18-11694 kahju suuruse nõude puhul tuginenud teoreetilisele turuosale, mille ta oleks Eestis JANGEE ravimiga saavutanud. Samas ei ole hageja arvestanud teiste konkureerivate geneeriliste ravimite turule tulemisega ega teiste turu käitumist mõjutavate asjaoludega.
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 49 995 eurot 16 senti ja viivise. Muus osas jäi hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotles kostja põhjendatult hagi tagamist. Ravimi JANGEE turule jõudmisel oleks kostja pidanud rikkumise lõpetamiseks ja osaliselt ka kahju hüvitamiseks pöörduma nõuetega suure hulga kolmandate isikute poole. Hagi tagamiseta oleks kostja kaotanud efektiivse õiguste kaitse võimaluse. Kostja võis eeldada, et tema patendid jäävad kehtima ja hagi tagamine sellises olukorras oli põhjendatud, ootamata ära kohtuasja sisulist lahendamist. Esines korvamatu kahju tekkimise oht. Seega ei ole kostja hagi tagamist kuritarvitanud. Nii kostjal kui hagejal oli kõrgendatud hoolsuskohustus ja nad pidid võtma kasutusele abinõud kulutuste vähendamiseks. Hageja pidi arvestama, et kostjal olid kehtivad patendid, millest tulenes õigus võtta kasutusele meetmeid hageja tegevuse peatamiseks. Tekkinud olukorras realiseerus hagejal lasuv äririsk, mille maandamise võimalused jättis hageja teadlikult kasutamata. Kostja teavitas hagejat oma kavatsusest esitada hagi. Siiski võib olla hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Maakohus leidis, et hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. On tõendamata, et hageja oli tootnud 16 464 euro 12 sendi väärtuses ravimeid just Eesti turule ja et neid ei olnud võimalik müüa teistes riikides. On tõendamata, et hageja sõlmis töölepingu töötajaga just ravimi Eesti turule toomiseks. Samuti on tõendamata talle töötasu maksmine. Hageja jättis vähendamata töötaja palgakulu olukorras, kus ta töötajat ei vajanud. Ei ole aru saada, millest tekkisid hagejal õigusabikulud, kui need ei olnud seotud tsiviilasjaga nr 2-11-43883. Selles tsiviilasjas on aga menetluskulud välja mõistetud ja neid ei saa enam hüvitada. Samuti on põhjendamatu Leon Farmale tekkinud kahju hüvitamise nõue. Kuni 16. detsembrini 2018 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 391 lg 1 ei andnud kolmandale isikule õigust nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagi tagamise määrusest ei tulenenud Leon Farmale mingeid kohustusi, mille tõttu võinuks tal jääda tulu saamata. Hageja saamata jäänud tulu nõuet pidas maakohus osaliselt põhjendatuks. Hageja põhistas kohtu hinnangul usutavalt, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Nõue põhineb teoreetilise turuosa arvestusel ja prognoosil, kui palju oleks õnnestunud 2011–2017 JANGEE ravimit Eestis müüa. Siiski on hageja valesti jätnud arvestamata selle, et ka teised geneeriliste ravimite müüjad oleksid tulnud analoogsete ravimitega turule. See oleks hageja turuosa vähendanud. Hageja ei ole tõendanud oma toomiskulude suurust. Kuna hageja esitatud arvestus ei ole kontrollitav ja on ebaselge, siis tuleb saamata jäänud tulu suuruse väljaselgitamisel lähtuda kostja arvutustega kattuvast suurusest. Kostja selgituste kohaselt võis hageja saamata jäänud tulu olla maksimaalselt 49 995 eurot 16 senti. Selle summa väljamõistmist kostjalt pidas maakohus põhjendatuks.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud olulised hageja tõendid ilma sisulise põhjenduseta ja analüüsita tähelepanuta. Sellises olukorras on põhjendamatu heita hagejale ette oma väidete puudulikku tõendamist. Euroopa Kohtu praktikas on sarnases olukorras kahju hüvitamise nõue loetud põhjendatuks. Hageja täitis enne turule tulekut oma hoolsuskohustuse ja ootas, 3(11)
2-18-11694 kuni kostja patentide tühistamine on ilmselge. Samuti tõendas hageja, et hävinud ravimid olid mõeldud spetsiaalselt Eesti turule ja neid ei oleks saanud müüa mujal. Hageja tõendas ka ravimi Eestis turustamiseks niisuguse töötaja palkamist, kelle töötasu ei saanud vähendada. Õigusabikulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on selle kohtuasja kohtueelsed õigusabikulud. Kui kohus leidis, et Leon Farma nõude rahuldamiseks ei anna alust TsMS § 391 lg 1, siis oleks kohus pidanud selle kahjuhüvitise välja mõistma deliktiõiguse alusel. Saamata jäänud tulu ei saanud olla kõigest 49 995 eurot 16 senti. Kui ravimi müügiga oleks olnud võimalik teenida kuue aastaga selline summa, siis ei oleks ükski ravimifirma turule sisenenud. Kohus on selles osas tõendeid valikuliselt ja valesti hinnanud.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Kostja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline, sest maakohus leidis, et kostjat ähvardas korvamatu kahju tekkimise oht ja et ta ei kuritarvitanud kahju hüvitamise abinõu, kuid sellegipoolest pidas kohus kahju hüvitamise nõuet osaliselt põhjendatuks. Samuti on maakohus valesti tõendeid hinnates tuvastanud hagejale tekkinud kahju suuruse. Miski ei tõenda seda, et hagejal jäi saamata 49 995 euro 16 sendi suurune tulu. Põhjendamatu on seda järeldada asjaolust, et kostja arvutuse kohaselt võiks see olla maksimaalselt 49 995 eurot 16 senti. Hüvitist oleks tulnud vähendada vähemalt poole võrra.
6.Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse osas ja tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 527 753 eurot 63 senti. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldas ringkonnakohus osaliselt ja jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Euroopa Kohtu praktika järgi kostja vastutuse seisukohalt oluline, kas kostjat ähvardas hagi tagamist taotledes korvamatu kahju oht, miks tema patent tühistati ja kas ta sai selle asjaoluga hagi tagamise taotluse esitamisel arvestada. Isegi kui korvamatu kahju tekkimise oht oleks kostja vastutuse eelduseks, siis praegu seda ei esinenud. Korvamatu oleks kahju siis, kui hagi tagamise abinõusid tarvitusele võtmata oleks kostja sattunud olukorda, mis võiks ohustada tema olemasolu või muuta pöördumatult tema seisundit turul. Selliseid asjaolusid praegu ei esinenud. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et põhjendatud on hageja nõue Eesti turule toodetud ravimipakendite maksumuse hüvitamiseks 15 402 euro ulatuses. Ravimid olid toodetud Eesti turu jaoks ja neid ei saanud mujal müüa. Hagejal ei olnud võimalik neid ravimeid enne hagi tagamist ka Eestis müüa. On ilmne, et kui hageja oleks ravimi ümber pakendanud ja hakanud seda turustama teistes riikides, oleks kostja ka selle keelustamiseks abinõud tarvitusele võtnud. Ei ole põhjendatud heita hagejale ette seda, et ta ei pakkinud ravimit teise pakendisse ümber ega turustanud seda mujal. Küll aga ei ole põhjendatud hageja 784 euro 8 sendi suurune nõue ravimi ladustamise kulude hüvitamiseks. See kulu ei ole tõendatud. Põhjendatud on hageja 278 euro 4 sendi suurune nõue ravimi hävitamise kulu hüvitamiseks. Hageja on tõendanud selle kulu tekkimist.
4(11)
2-18-11694 Ringkonnakohus pidas 12 914 euro 12 sendi ulatuses põhjendatuks hageja nõuet töötaja palgakulu hüvitamiseks. Tõenditest nähtuvalt võeti töötaja tööle, et turustada JANGEED Eestis, ja temale maksti töötasu. Küll aga oleks hageja saanud kahju vähendada, öeldes töölepingu seaduses sätestatud etteteatamisajaga üles. Samuti on põhjendatud hageja õigusabikulude hüvitamise nõue. Need kulud on tekkinud pärast asja nr 2-11-43883 menetlust ja on käsitatavad praeguse asja kohtueelsete kuludena. Sellised kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kostja ei ole esindaja tunnihinna suurusele vastu vaielnud. Seega on see nõue põhjendatud 1360 euro ulatuses. Hageja enda saamata jäänud tulu nõue on põhjendatud 378 969 euro 45 sendi ulatuses. Usutavad on hageja seisukohad turuosa hõivamise kohta, sest kostja ise kajastas asjas nr 2-11-43883 esitatud hagi tagamise avalduses sarnases ulatuses enda ravimite läbimüügi vähenemist, mis oli seotud hageja turule sisenemisega. Tõenditest saab järeldada, et kostja arvutuskäik ei ole realistlik ja hageja oma on pigem konservatiivne. Küll aga on hageja oma saamata jäänud tulust valesti jätnud maha arvamata raha, mille ta oleks pidanud ravimite eest maksma Leon Farmale. Seetõttu on hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue põhjendatud osaliselt. Maakohus on õigesti leidnud, et Leon Farmale tekkinud kahju hüvitamist ei saa nõuda TsMS § 391 lg 1 alusel. Siiski on kostja vastutus Leon Farma ees võimalik deliktiõiguse alusel. Kuna kostja takistas Leon Farma toodetud ravimi Eesti turule pääsemist ja võttis sellega võimaluse tema toodetud ravimit müüa, siis sellega tekitas kostja kahju Leon Farma majandus- või kutsetegevusse sekkumisega, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 6 järgi õigusvastane. Kostja pidi arvestama, et tema patendid võidakse Eestis tühistada, ja aru saama, et ravimi turule pääsemise keelamisega tekib ravimi tootjale kahju tekkimise oht. Seejuures ei pidanud kostja teadma, kes on konkreetne ravimi tootja. Kostjal ei olnud alust eeldada, et tema patendid jäävad kehtima. Seega vastutab kostja Leon Farmale tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus leidis, et Leon Farmale tekitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Leon Farmal kui ravimi tootjal oli kavatsus ja võimalus saada tulu. Ta loovutas oma nõude hagejale. Kuivõrd Leon Farma oleks tootnud sama koguse ravimit, mille hageja oleks Eesti turul müünud, siis tõenditest nähtuvalt oleks Leon Farma teeninud nende ravimite tootmisest ja müümisest hagejale 110 724 eurot 19 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Riigikohtu seisukohtadega vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et Euroopa Kohtu uuemast praktikast tulenevalt ei pea enam hindama korvamatu kahju esinemist. Ringkonnakohus sisustas korvamatu kahju ohtu ka liiga kitsalt ja see lähenemine läheb vastuollu intellektuaalomandi õiguste tugeva kaitse põhimõttega. Ei ole põhjendatud lähenemine, et kostja oleks pidanud arvestama tema patentide tühistamisega. Samamoodi ei saa kostjale ette heita seda, et ta ei loobunud enda esitatud hagist enne tema patentide tühistamist. Kostja hinnangul on ringkonnakohus arvutanud saamata jäänud tulu suurust valesti. Selles osas on ringkonnakohus valesti tõendeid hinnanud ja jätnud mitmed kostja tõendid vajaliku tähelepanuta. Hageja ravimit ei oleks saanud müüa aastatel 2011–2017 kogu aeg sama kõrge hinnaga. Arvestamata on jäetud sellega, et ka muud ravimitoojad oleks sama toimeainega ravimid turule toonud. Kõik ei saa olla esimesed turuosalised, kes hõivavad suurema turuosa. Saamata jäänud tulu arvutamisel on jäetud 5(11)
2-18-11694 tähelepanuta see, et hagejale oleks tekkinud kulusid ka transpordi, ladustamise, turustamise ja tööjõu tõttu. Maha oleks pidanud arvama tööjõukulud, mis mõisteti kostjalt välja otsese varalise kahjuna. Kostja ei pea vastutama kolmandale isikule tekitatud varalise kahju eest. Hagi tagamise ajal kehtinud TsMS § 391 lg 1 ei näinud seda ette. Nõue pole põhjendatud ka deliktiõiguslikul alusel. Selles osas on ringkonnakohtu otsus ka üllatuslik, sest istungil seda ei arutatud. Leon Farmale tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud kostja kohustus ja kostja tegevus seda kahju ei põhjustanud. Lisaks on kahjusummast valesti jäetud maha arvamata hageja säästetud kulud. Leon Farma seletused temale tekkinud kahju suuruse kohta ei ole tõend. Kahjuhüvitise suurust tulnuks vähendada.
9.Hageja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna. Vastukassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus valesti arvutanud hageja saamata jäänud tulu suuruse. Ringkonnakohtu enda arvutuse tulemusel oleks tulnud hageja nõue rahuldada täies ulatuses. Kohus selgitas, et lähtub arvutust tehes ühe pakendi soetamiskulust (2,1 eurot/ühik), mis läheb vastuollu kohtu tuvastatud õige ühe pakendi soetamiskuluga (1,5 eurot/ühik). Sellist summat, mille kohus välja arvutas, ei ole kohtu valemi järgi üldse võimalik saada ja ilmselt on tegemist kohtu arvutusliku eksitusega. Õige arvutuse korral tulnuks saamata jäänud tulu nõue tervikuna rahuldada. Samuti jättis ringkonnakohus valesti osaliselt rahuldamata hageja tööjõukulude hüvitamise nõude. Ringkonnakohus on jätnud arvestamata, et lisaks töölepingu ülesütlemise tähtaja järgimisele on tööandjal kohustus maksta koondamisel ka ühe kuu töötasu suurune hüvitis, milleks oleks olnud 4569 eurot 60 senti. Vähemalt selle hüvitise suuruse võrra oleks ringkonnakohus pidanud nõude rahuldatavat osa suurendama. Olukorras, kus ringkonnakohus tuvastas, et hageja pidi kandma laokulud, kuid nende suurus on tõendamata, oleks kohus pidanud need kulud välja mõistma diskretsiooni järgi, mitte jätma nõuet rahuldamata.
10.Pooled vaidlevad teineteise kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse. Hageja vastukassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 kohaselt kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus hagi rahuldas, ja hageja osas, milles hagi jäi rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu otsus tervikuna vaidlustatud.
13.Järgnevalt võtab kolleegium kõigepealt seisukoha küsimuses, kas hageja nõude rahuldamise eelduseks on kostja süü tuvastamine hagi tagamise abinõude kohaldamise taotlemisel (I). Teiseks analüüsitakse, missugusel alusel saab Leon Farmal olla kahju hüvitamise nõudeõigus kostja vastu (II). Kolmandaks käsitletakse tõendamiskoormise jagunemist saamata jäänud tulu suuruse
6(11)
2-18-11694 tõendamisel (III). Seejärel käsitleb kolleegium muid kassatsioonkaebustes esitatud väiteid ja asja lahendamist puudutavaid menetluslikke küsimusi (IV). I
14.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hageja nõude rahuldamise eelduseks ei ole kostja süü tuvastamine hagi tagamise abinõude kohaldamise taotlemisel. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, nagu oleks sellekohane ringkonnakohtu seisukoht vastuolus Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-17-2152/74. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on TsMS § 693 lg 2 järgi kohustuslikud sama asja uuesti läbivaatavale kohtule. Lisaks on Riigikohus nimetatud lahendis viidanud Euroopa Kohtu 12. septembri 2019. a otsusele asjas nr C-688/17, milles Euroopa Kohus selgitas, et hagi tagamise taotluse õigustamatuse tuvastamine eeldab ennekõike seda, et puudub oht, et intellektuaalomandi õiguse omajale põhjustatakse korvamatut kahju viivitusega tema taotletud meetmete võtmisel (p-d 52 ja 60–62), ja tuleb tuvastada, kas hagi tagamise meedet on kuritarvitatud (p-d 63–65 ja 70). Need asjaolud seostuvad kostja süü hindamisega.
15.Nagu ringkonnakohus asjakohaselt märkis, on pärast eelviidatud Riigikohtu otsuse tegemist Euroopa Kohus 11. jaanuaril 2024 kohtuasjas nr C-473/22 langetatud otsuses selgitanud, et Euroopa Kohtu varasemast praktikast ei saa järeldada, et direktiivi 2004/48 artikli 9 lõikes 7 on nähtud kostjale hüvitise maksmine ette üksnes juhul, kui ajutiste meetmete taotlejal on tuvastatud süü (viidatud otsuse p 38). Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb direktiivi tõlgendada selliselt, et iga isik, kes taotleb ajutist meedet, on kohustatud maksma selle meetmega tekitatud kahju hüvitamiseks hüvitist, kui intellektuaalomandi õigus, mille alusel see meede võeti, tunnistatakse hiljem tühiseks (viidatud otsuse p-d 43 ja 51). Küll aga on kohtul õigus kohandada kahjutasu summat, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, sealhulgas kostja võimalikku osalemist kahju tekkimises (p 51). Seega tuleneb viidatud Euroopa Kohtu lahendist, et Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas TsMS § 391 lg-s 1 sätestatuga sarnane süüst sõltumatu vastutus. Nende hilisemate Euroopa Kohtu seisukohtadega ei olnud Riigikohtul võimalik tsiviilasja nr 2-17-2152/74 lahendamisel arvestada. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst, kuid juhtumi asjaolusid saab kohus arvestada kahjuhüvitise summa hindamisel. Sisuliselt vastab see VÕS §-des 139 ja 140 sätestatud võimalusele vähendada kahjuhüvitise suurust kahjustatud isikust või muudest asjaoludest tingituna. Ringkonnakohus on jõudnud järeldusele, et praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise (sh saamata jäänud tulu) vähendamiseks. II
16.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et Leon Farmal ei saa olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet TsMS § 391 lg 1 alusel (ringkonnakohus on ekslikult märkinud VÕS § 391). Kuni
16.detsembrini 2018 kehtinud TsMS § 391 lg 1 nägi hagi tagamist taotlenud poolele ette teisele poolele tekitatud kahju hüvitamise kohustuse. Leon Farma ei olnud tsiviilasja nr 2-11-43883 menetlusosaline, mistõttu ei olnud ta „teine pool“, kellel saaks kostja vastu tekkida kahju hüvitamise nõue. Sellist võimalust ei tulene menetlusvälisele isikule ka TsMS § 391 lg 1 alates 17. detsembrist 2018 kehtivast redaktsioonist, mis paneb hagi tagamist taotlenud poolele kohustuse hüvitada ka kolmandale isikule tekitatud kahju. Viidatud säte võimaldab kahju hüvitamist nõuda üksnes kolmandal isikul menetlusosalisena (RKTKo 19.02.2020, 2-15-7163/191, p 13). Menetlusvälisel isikul (Leon Farma) võib olla õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 jj alusel. Seetõttu kontrollis ringkonnakohus põhjendatult seda, kas kostja on tekitanud Leon Farmale õigusvastaselt kahju.
7(11)
2-18-11694
17.Ringkonnakohtu hinnangul tekitas kostja Leon Farmale kahju tema majandus- või kutsetegevusse sekkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 6), mis on õigusvastane ja kostja on selles süüdi, sest võttis Leon Farmalt võimaluse enda toodetud ravimit edasi müüa. Õigusvastasuse jaatamisel on ringkonnakohus jätnud aga tähelepanuta VÕS § 1049, mille järgi teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. See säte konkretiseerib, millisel juhul on majandus- või kutsetegevusse sekkumine (VÕS § 1045 lg 1 p 6) õigusvastane. Seega ei ole õigusvastane mistahes äritegevuses ettevõetav samm, mis võib kahjustatud isiku majandustegevust ebasoodsalt mõjutada. Õigusvastasus eeldab üldjuhul tahtlikku tegevust, mille eesmärk on seisata majandus- või kutsetegevus. Et praegu lugeda kostja tegevus õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1049 mõttes, pidanuks kostja tegevuse vahetuks eesmärgiks olema seisata Leon Farma majandus- või kutsetegevus. Ringkonnakohus ei ole veenvalt põhjendanud, kuidas oli kostja tegevus suunatud Leon Farma majandus- või kutsetegevuse seiskamisele ja seeläbi õigusvastane.
17.1.Ringkonnakohtu otsusest (p 12) järeldub, et ringkonnakohus pidas kostja deliktiõigusliku tähendusega teoks Leon Farma suhtes seda, et kostja (kahju tekitaja) kasutas temale kättesaadavat menetluslikku abinõu viisil, mis tõi menetlusvälisele isikule kaasa õigusvastase tagajärje. Ringkonnakohus on sealjuures viidanud Riigikohtu 19. veebruaril 2020 tsiviilasjas nr 2-15-7163/191 tehtud otsuse p-le 15, jättes tähelepanuta, et viidatud asjas tulenes kostja teo õigusvastasus omandi rikkumisest (VÕS § 1045 lg 1 p 5), mis juhul saab aktiivse tegevuse puhul teo õigusvastasuse tuvastada juba omandi kahjustamise faktist. Erinevalt majandus- või kutsetegevusse sekkumisest ei sätesta seadus omandi rikkumise puhul lisanõuet, et kahju tekitaja tegevus peaks olema vahetult suunatud kannatanu omandi rikkumisele. Samuti märkis ringkonnakohus (otsuse p 12.4), et õigusvastaseks teoks sai pidada Leon Farma toodetud ravimi turule tuleku takistamist. Kolleegium leiab, et selliselt ei ole piisavalt kindlaks määratud ei kostjale etteheidetav konkreetne tegu (delikt) ega ka selle vahetu mõju Leon Farma majandustegevusele. Sellega on ringkonnakohus kohaldanud valesti materiaalõigust ning oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8, § 654 lg-d 1 ja 5), mis võib olla viinud ebaõige kohtulahendini.
17.2.Ringkonnakohtu eksimuse põhjustas eelkõige see, et hageja pidas VÕS § 1049 alternatiivseks (VÕS § 1045 lg 1 p 6 kõrval) õiguslikuks aluseks, mis võimaldaks käsitada kostja tegu õigusvastasena. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kostja tegu on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel, ei ole vaja hinnata, kas kostja tegu on õigusvastane VÕS § 1049 järgi, nagu on pakkunud hageja alternatiivina (otsuse p 12.8). Nii hageja kui ka ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, justkui oleks VÕS § 1049 iseseisev kahju tekitava tegevuse õigusvastasuse alus. Kolleegium selgitab, et VÕS § 1049 määrab kindlaks isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise juhud, mida saab pidada VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes õigusvastaseks. See tähendab, et isiku tegevuse VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes õigusvastaseks lugemiseks peavad ühtlasi olema täidetud ka VÕS § 1049 eeldused.
17.3.Kui hageja soovib tugineda sellele, et kostja sekkus Leon Farma majandustegevusse, peaks ta esile tooma ja tõendama, et kostja tahe hagi tagamist taotledes oli takistada Leon Farma majandustegevust. See ei tähenda, et kostja taotlus hagi tagada pidanuks olema suunatud Leon Farma majandustegevuse täielikule seiskamisele. Piisab sellest, kui kostja tahe oli suunatud sellele, et osa Leon Farma majandustegevusest seiskuks. Praegu on sellised asjaolud menetluses esile toomata ja tõendamata. Kuivõrd hageja on saanud materiaalõigusest valesti aru ja maa- ega ringkonnakohus ei ole seda talle selgitanud, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hagejale selgitada, et kui ta soovib tugineda sellele, et kostja eesmärgiks hagi tagamise taotlemisel oli vahetult sekkuda Leon Farma majandustegevusse, peab ta seda tõendama. 8(11)
2-18-11694
18.Kuna menetluses ei ole kostja teo õigusvastasuse (eelkõige VÕS § 1049) eeldusi nõuetekohaselt kontrollitud ja kohus ei ole hagejale selgitanud vajadust tõendada, millega on täidetud selle sätte eeldused (TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 rikkumine), tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada pooltele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist ning võimaldada neil esitada seisukohti ja vajaduse korral tõendeid. III
19.Kohtute otsustest jääb osaliselt ebaselgeks, kuidas jaguneb tõendamiskoormis saamata jäänud tulu suuruse tõendamise osas. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna sageli on saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13.2). Küll aga peab hageja saamata jäänud tulu suuruse tõendamiseks esmalt välja tooma, millist tulu oleks ta tavapäraselt ilma rikkumiseta teeninud. Kostjal on võimalik seepeale tõendada, et konkreetsel juhul (tuues esile asjakohased põhjused) poleks hageja väidetud tulu siiski saanud. Hagejal on seejärel võimalik omalt poolt tõendada, et vaidlusalusel juhul oleks tema teenitud tulu olnud ilma kostja rikkumiseta isegi tavapärasest suurem. Saamata jäänud tulu suuruse kindlaksmääramisel tuleb hinnata asjaoludest lähtuvalt enne rikkumist teenitud kasu, alternatiivseid kasusaamisvõimalusi muude isikutega tehtud sarnaste tehingute alusel, poole investeeringuid kasu saamiseks jms (RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 20).
20.Saamata jäänud tulu suuruse väljaselgitamiseks tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi hageja võimalikust sissetulekust arvata maha tema säästetud kulud ehk vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks (RKTKo 09.10.2013, 3-2-1-100-13, p 13). Kuna kahjuhüvitise suuruse vähendamine on kostja huvides, peaks üldreeglist lähtudes hageja tehtavate kulutuste suurust tõendama kostja, kuid see tõendamiskoormis võib olla jagatud olukorras, kus hageja kulutuste suurust tõendavad tõendid on hageja käsutuses. Sel juhul piisab kostjal oma tõendamiskoormise täitmiseks sellest, kui ta muudab usutavaks, et hagejal pidi tekkima peale hageja väidetud kulutuste ka muid kulutusi. Selleks on kostjal võimalik tõendada nt seda, millised on tavapäraselt sarnases majandustegevuse valdkonnas sissetuleku teenimiseks tehtavad kulutused. Kui kostja oma tõendamiskoormise täidab, on hagejal võimalik omakorda tõendada, et tema tehtavad kulutused oleksid olnud tavapärasest väiksemad. Kui hageja seda ei tee, on põhjendatud lähtuda eeldusest, et hagejal tulnuks teha sarnases majandustegevuse valdkonnas tavapäraselt tehtavaid kulutusi, ja need hageja hüpoteetilisest tulust maha arvata.
21.On ootuspärane, et saamata jäänud tulu hindamisel ei saa poolte esitatud tõendite põhjal üheselt kindlaks teha, milline oleks olnud hageja saamata jäänud tulu suurus. See on üldjuhul seotud oletuste ja prognoosidega. Kui menetluses on kindlaks tehtud kahju tekkimine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega, võimaldavad TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 kohtul otsustada kahju suuruse siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 18). See ei tähenda aga, et kohus võiks kriitikavabalt kostjalt välja mõista hageja väidetud müügitulu, arvamata sealt maha vähemalt mingeid kulutusi, mis võiksid üldise elukogemuse kohaselt hagejale tekkida. Ringkonnakohus on küll selgitanud, et otsesed tootmiskulud ei saa olla hageja ainsad säästetud kulud, kuid on siiski hüvitisest maha arvanud üksnes ravimi soetamiskulud, mille on välja toonud kostja oma
16.märtsi 2021. a menetlusdokumendis. Pealegi on ringkonnakohus pidanud ühe ravimi ühiku hinnaks hageja saamata jäänud tulu hindamisel 2 eurot 10 senti, kuid on sama ravimi ühiku hinnaks 9(11)
2-18-11694 lugenud hageja otsese varalise kahju ja Leon Farmale tekitatud saamata jäänud tulu hindamisel 1 euro 50 senti (otsuse p-d 17.1 ja 30.3). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta ühene seisukoht, milline on ravimi ühe ühiku hind, mille põhjal kokku arvutada ravimi soetamiskulu, mis moodustab osa hageja kokkuhoitud kuludest.
22.Ringkonnakohus on hageja saamata jäänud tulust maha arvanud ravimite eest Leon Farmale tasutava raha, kuid ei ole usutav, et hagejal ei olekski Eestis oma ravimit turustades tekkinud peale ravimi eest Leon Farmale makstava raha mingeid muid kulusid. Kuivõrd hageja on ise esile toonud, et hagi tagamise tõttu tekkis tal otsene varaline kahju mh töötaja palgakulu (mille hüvitamist pidas ringkonnakohus osaliselt põhjendatuks) ja ravimi ladustamise tõttu, on usutav, et sellised kulud oleksid tekkinud ka edaspidi, kui hagi tagamise määrusega ei oleks hagejal ravimi turustamist keelatud. Põhjendatud on kostja väide, et hagejal pidid ravimi müümise tõttu tekkima ka transpordi-, ladustamis- ja turustuskulud ning ilmselt ka mõningased tööjõukulud. Hagejal on võimalik tõendada, et mingil põhjusel oleks ta saanud ravimit Eestis turustada ilma igasuguste kuludeta. Kostjal on võimalik seevastu esile tuua, kui suured on sellised kulud tavapäraselt. IV
23.Kui kumbki pool ei esita kohtule veenvaid selgitusi ja tõendeid selle kohta, millised oleksid olnud ravimi müügikulud (või sellise ravimi tavapärased müügikulud), siis saab alternatiivselt lähtuda hageja keskmisest kasumimarginaalist. Ka selle tõendamisel on pooltel jagatud tõendamiskoormis. Lähtepunktiks saab võtta hageja kogu majandustegevuse tavapärase puhaskasumi, kuid pooltel on võimalik tõendada, et konkreetse tegevuse (konkreetsete ravimite müügi) puhul oleks puhaskasum olnud väiksem või suurem.
24.Olukorras, kus mõlemad pooled on esitanud oma väidete tõendamiseks asjatundja arvamuse, mis lähevad teineteisest olulistes järeldustes lahku, on kohtul, kellel endal vastava valdkonna erialateadmised puuduvad, keeruline anda eelist ühele või teisele asjatundja arvamusele. TsMS § 293 lg 2 teine lause sätestab, et kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega on asjatundja arvamused üldiselt võrdse kaaluga tõendid ning kohus võib selgitada pooltele, et asjas selguse loomiseks on pooltel põhjendatud taotleda ekspertiisi korraldamist (TsMS § 293 lg 1 esimene lause). Kuigi ka eksperdiarvamus ei ole iseenesest muust tõendist suurema kaaluga (TsMS § 232 lg 2), võib see aidata kõrvaldada poolte esitatud eriteadmistega isikute arvamustes esinevad lahkarvamused või nende lahknevuse ulatust vähendada. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud heita ringkonnakohtule ette tõendite valikulist hindamist tulenevalt asjaolust, et ta on hinnanud kostja esitatud tõendeid teisiti, kui kostja seda soovinuks.
25.Ringkonnakohus on ka muid eksimusi arvestamata pidanud hageja saamata jäänud tulu suuruseks 378 969 eurot 45 senti, viidates sealjuures kostja esitatud arvutusele (ringkonnakohtu otsuse p 28). Kostja ja hageja on esile toonud, et selles kostja arvutuses on viimane pidanud hageja kulude suuruseks 376 969 eurot 45 senti. Kui ringkonnakohus pidas põhjendatuks nii hageja prognoositavat tulu 734 192 eurot 87 senti kui ka kostja esitatud arvutuses esile toodud hageja kulu, saanuks hageja saamata jäänud tulu olla 355 223 eurot 42 senti (734 192,87 - 378 969,45). TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. TsMS § 654 lg 1 teise lause alusel laieneb see nõue ka ringkonnakohtu otsusele (RKTKo 18.12.2019, 2-17-14925/50, p 10). Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus hageja saamata jäänud tulu suurust uuesti hinnates ühtlasi kõrvaldada selle eksimuse.
10(11)
2-18-11694
26.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja töötaja palgakulu on hüvitatav varalise kahjuna. Samuti on põhjendatud järeldus, et hagejal oli võimalik kahju vähendada, kui ta oleks töötaja
26.novembril 2011 koondanud, ja selle tegemata jätmine õigustab kahjuhüvitise vähendamist. Küll aga on ringkonnakohus tähelepanuta jätnud hageja apellatsioonkaebuses esitatud väite, et töölepingu seaduse § 100 lg 1 järgi peab tööandja tasuma töötajale koondamise korral ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kujundada selle kohta seisukoht. Ülejäänud hagejale tekkinud otsese varalise kahju suuruse tuvastamise osas on ringkonnakohtu otsus kolleegiumi hinnangul seaduslik ja põhjendatud.
27.Kokkuvõttes peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel hindama uuesti, kas ja millises ulatuses on Leon Farmale tekitatud kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Samuti peab ringkonnakohus hindama hageja saamata jäänud tulu suurust, arvestades sealjuures VÕS § 127 lg-t 5. Lisaks peab ringkonnakohus hindama, kas hageja otsese varalise kahju suuruse hindamisel on VÕS § 139 alusel kahjuhüvitise suuruse vähendamine õigustatud seetõttu, et ta ei koondanud oma töötajat. Viimaks peab ringkonnakohus võtma seisukoha kostja esitatud viivise vähendamise taotluse suhtes. VÕS § 162 lg 1 järgi tuleb selle taotluse lahendamisel arvestada eelkõige kohustuse täitmise ulatust, õigustatud huvi ja majanduslikku seisundit. Selline taotlus võib olla põhjendatud nt juhul, kui viivisenõue ületaks põhinõuet (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536/29, p 17).
28.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 järgi alama astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.