Tsiviilasi nr.2-07-14748/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 22.veebruar 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi SP ja OÜA hagi EKAS vastu kindlustushüvitise väljamaksmises
kindlustusjuhtumi tuvastamises kohtuistungi aeg 30.jaanuar 2008 hageja SP, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales koos volitatud esindaja, Owe Ladva’ga OÜA, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, Owe Ladva kostja ASEK, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, Ivo Viires asjaolud Pooled sõlmisid 19.jaanuaril 2006 kindlustuslepingu XXX XXXX maaüksusel asuva individuaalelamu kindlustamiseks kindlustussummaga 1 500 000 krooni, omavastutusega 3 000 krooni. Hageja, OÜ A on lepingus märgitud soodustatud isikuna. 24.veebruaril 2006 toimus märgitud kinnistul tulekahju, mille tagajärjel hävis üks krundil asunud hoonetest. Hageja, S.P esitas 20.märtsil 2006 kostjale taotluse kindlustushüvitise saamiseks. Kostja on 19.aprillil 2006 kirjaga nr. 4827 teatanud kindlustusvõtjale kindlustushüvitise maksmisest keeldumisest põhjusel, et põlengus sai kahjustada kindlustusvõtja majavalduse koosseisus olev kindlustamata hoone; kindlustatud hoone jäi põlengus kahjustamata. hageja nõue Hageja esitas 19.aprillil 2007 Harju Maakohtule hagi kostjalt 1 176 808.00 krooni väljamõistmises.
Hageja väidab, et kostja on alusetult keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest. Hageja väidab, et - kindlustusleping sõlmiti üksnes S.P avalduse alusel; keegi kostja esindajatest asjaolude selgitamiseks kohal ei käinud. - kindlustatud oli ainsa valmisehitatud individuaalelamuna krundil asunud hoone, mis on ehitisregistris koodiga XXX, teine krundil asunud hoone on ehitusjärgus saun-majutushoone (reg. kood XXXX). Kindlustuslepingu esemeks oli krundil asunud ehitistest suurem hoone, milles on elamispinda 177,4m2. Ehitusregistri andmetes kajastub peale elamispinna ka abiruumide pind. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hageja krundil asus kindlustuslepingu sõlmimise ajal kaks hoonet, millest vaid üks oli kindlustatud. Hageja ei teavitanud sooviavalduses kostjat sellest, et krundil asus kaks kõrvuti asetsevat hoonet, üks ehitusaastaga 1935 ja teine ehitusaastaga 2005. Tules hävis vanem ja suurem hoone; kindlustatud oli aga uuem ja väiksem hoone. Kostja väidab, et hageja teatas kostjale soovist kindlustada 2005 aastal ehitatud hoone kasuliku pinnaga 177,4 m2, millele vastab ka kokkulepitud kindlustussumma 1 500 000 (ehitusmaksumusega ca 8000 – 9000 krooni m2). Sellele hoonele on 23.veebruari 2006 taotluse alusel antud kasutusluba ning ehitis on ehitisregistris registreeritud koodiga XXX. Ehitist koodiga XXX kostja kindlustanud ei ole. Kostja väidab ka, et hageja, S.P on andnud nii kindlustusandjale kui ka eksperdile teadvalt valeandmeid. Kindlustushüvitise saamise avaldusele on kindlustusvõtja lisanud väidetavalt tules kahjustatud hoone asendiplaani ja inventariseerimisjoonised, mis olid võltsitud. Dokumentide kontrollimisel selgus, et hageja on kopeerinud joonistele ebaõige kirjanurga ja püüdnud teadlikult eksperti eksitada. Hageja võttis dokumentide võltsimise sisuliselt kohtuistungil omaks. Võltsitud dokumentide lisamine sooviavaldusele kinnitab, et hageja oli ka ise veendunud selles, et kindlustatud oli tegelikult uus, põlengust kahjustamata hoone. kohtu hinnang Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte kindlustusjuhtumi olemasolu tuvastamisega seotud väidete piirides.
väiteid
üksnes
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 järgi kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Eelnevast tuleneb üheselt, et kindlustuslepingu sõlmimisega võtavad pooled teineteise suhtes kindla sisuga kohustusi, millele vastavad kohased nõudeõigused. Vaidlust ei ole selles, et pooled on kindlustuslepingu sõlminud sooviavalduse (tl. 8) esitamise ja kindlustuspoliisi väljaandmisega (tl. 9). Pooled on kokku leppinud, et lepingu osaks on kindlustusvõtja sooviavaldus, kindlustuspoliis ja koguriskikindlustuse tingimused KT.0039.05.
Vaidlust ei ole selles, et RP’le kuuluval kinnistul asus tulekahju toimumise ajal mitu hoonet ning, et kindlustatud oli neist vaid üks hoone. Vaidlust ei ole ka selles, et tules hävis hoone, mis on kantud ehitisregistrisse koodiga XXX. Pooled vaidlevad selle üle, kumb kinnistul asunud ehitistest oli kindlustatud. Koguriskikindlustuse sõlmimise sooviavalduses on S.P esitanud taotluse kindlustada XXX asuv hoone (eramu) kindlustusperioodiga 20.jaanuarist 2006 kuni 19.jaanuarini 2007. Kindlustusobjekti kirjeldusena ja riski asjaoludena on S.P avalduses kinnitanud, et - hoone ehitusaasta on 2005 - hoone üldpind on 177,4m2 - ehitises puudub tulekahju- ja valvesignalisatsioon - ehitises on küttekolle - ehitus ja remonttööd on lõpetatud. Kostja on vastanud hageja avaldusele kindlustuspoliisi väljaandmisega kaldumata kõrvale kindlustusvõtja sooviavaldusest. S.P on allkirjaga kinnitanud, et sooviavalduses esitatud andmed on õiged; vastutus kindlustusobjekti kohta antud andmete õigsuse eest lasub kindlustusvõtjal. Seadusest ei tulene kindlustusandja kohustust kahelda kindlustusvõtja sooviavalduses märgitud andmete õigsuses ja neid objekti asukohas kontrollida. Kodu koguriskikindlustuse tingimuste p. 4 järgi on kindlustusobjekt kindlustuslepingus märgitud ehitis - hoone, hoone osa, korter, korteriomand, rajatis ja/või kodune vara. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja, S.P kindlustusavalduses märgitud andmed kirjeldavad ehitist, mis on ehitusregistris kajastatud registrikoodiga 102036690. Ehitis on projekteeritud OÜLP poolt. LP OÜ dokumentatsioonist nähtub, et 2004 projekteeriti saunmajutushoone kasuliku pinnaga 177,4 m2; ehitusprojekt kannab numbrit AP-59. OÜ A 23.veebruari 2006 ja 10.märtsi 2006 taotlustega (tl. 58, 66) Lohusuu vallavalitsusele ja on tõendatud, et saun-majutushoone tules ei hävinud. Saun-majutushoone nr. XXX on ehitisregistri andmetel kasutusse võetud 2006 aastal (tl. 72). Tules hävinud hoone on ehitisregistris koodiga XXX. Selle ehitise rekonstrueerimiseks on OÜ LP koostanud 2006 aastal projekti AP-92 (tl. 22-26). Selle projekti alusel on kinnistu omanik, RP esitanud 26.mail 2006 Lohusuu Vallavalitsusele ehitise rekonstrueerimise loa taotluse (tl. 63), milles on osundatud ehitisele, mis on ehitisregistris koodiga XXX. Märgitud registrikoodiga ehitise ehitusalune pind on 185m2, eluruumide pind 196,4m2 ja suletud netopind 252,5m2 (tl. 57). Taotlusele on lisatud rekonstrueerimise projektina LP OÜ projekt AP-92. 5.aprillil 2006 on ekspert LR hinnanud XXX majutushoones toimunud tulekahju kahjustuste määra. Kohus hindab eksperdi koostatud akti (tl. 11-12) dokumentaalse tõendina. Osundatud dokumendiga on tõendatud, et tules sai kahjustada kahekorruseline, endise (20.sajandi algusest pärit) taluhoone baasil ümberehitatud majutus-olmehoone kubatuuriga 235m3, ehitise aluse pinnaga 185,1m2. Ekspert L.R 7.aprilli 2006 kirjaga (tl. 47) on tõendatud, et 2004 aastal projekteeritud hoone kahjustusi ei saanud. Selle hoone projekti kirjanurgad on koopeeritud endise peahoone inventariseerimisjoonistele. See asjaolu on tõendatud ka tsiviilasjas esitatud joonistega. Hageja on kindlustusvõtjale esitanud põlengus kahjustada saanud hoone dokumentatsioonist korruste lõike A-A (tl. 43) ja katuse korruse plaani (tl. 44), millistele on koopeeritud teise hoone (saun-majutushoone) projektist lõike 1-1 kirjanurk (tl. 51). Hageja on ka ise kinnitanud, et koopeeris nimetatud projekti (AP -59) kirjanurgad tules hävinud hoone joonistele, kinnitades seejuures, et tules hävinud hoone projekti tal ei olnudki.
Elamu rekonstrueerimise projektiga ja eksperdi koostatud dokumentidega ning asendiplaanidega on tõendatud, et kahest krundil asuvast hoonest sai tules kahjustada hoone, mis jäi Peipsi järvega seotud kuivenduskraavi kaldal asuvast hoonest loodesse. Tules kahjustada saanud hoone oli kahekorruseline. Hoonete asendiplaanidest (tl. 42 ja 52) nähtub, et põlengus sai kahjustada vanem ja suurem hoone. Selle hoone asendiplaan ei kajasta 2005 aastal rekonstrueeritud kujul uuemat hoonet. Hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et õige on kostja väide selles, et hoone, mis sai kahjustusi 24.veebruaril 2006, ei olnud kindlustuslepinguga XXX kindlustatud. Seega ei lasu kostjal võlaõigusseaduse §-st 450 tulenevat kindlustuslepingu täitmise kohustust. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja poolt kindlustuslepingu ülesütlemise õiguspärase hindamine väljub käesoleva asja raamidest. Kostja 1.märtsi 2006 teade nr. 155 lepingu ülesütlemisest ei kummuta kõiki eelnimetatud tõendeid. menetluskulud Hageja on 18.aprilli 2007 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 41 250 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 162 tuleb kohtukulud jätta hagejate kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 436; 441-442; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 3, 422; 450 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata tuvastamises.
SP ja
OÜA hagi
ASEK
vastu kindlustusjuhtumi
toimumise
Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Selgitada, et vaheotsus on pärast jõustumist käesolevas tsiviilasjas lõppotsuseks. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada et, juhul kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.