Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Hagi ese
nr 2-07-6451 Heino Rääts versus Erna Võrno võla 10 716.13 krooni väljamõistmiseks
Määruse tegemine
kirjalikus menetluses
Määruse tegija
kohtunik Toomas Lillsaar
Hageja
Heino Rääts (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx) vandeadvokaat Mart Sikut
Hageja esindaja Kostja
Erna Võrno (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xxxx x, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx)
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused
Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Kompromissi tingimusteks on: 1. Hageja Heino Rääts vähendab esitatud nõuet 10 716.13 kroonilt 8 000 kroonini; 2. kostja Erna Võrno kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 8 000 krooni igakuiste maksetena; 3. kostja kohustub 8 000 krooni kandma Heino Räätsa kontole nr 10 3020 0064 1005 SEB Eesti Ühispangas igakuiste maksetena 500 krooni kuus hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks (esimene makse 2008. a märtsikuus), kuni võlgnevuse täieliku likvideerimiseni; 4. tasumine loetakse nõuetekohaselt teostatuks kokkulepitud rahasummade laekumisega hageja pangakontole; 5. maksetega viivitamisel kohustub Erna Võrno tasuma viivist iga maksega viivitatud päeva eest 0,5% makstavalt summalt; 6. käesolevas kokkuleppes sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kokkuleppest tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks; 7. hageja ja kostja on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest; 8. kokkuleppes käsitlemata menetluskulud jätavad pooled endi kanda; 9. hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega 50% tasutud riigilõivu tagastamist ülalnäidatud arveldusarvele. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastualus TsMS § 430 lgs 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 12. oktoobril 2006 tasutud riigilõivust 1 000 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada hagejale pooles ulatuses, s. o 500 krooni. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.