Nordon Õunapuu hagi Juhan Raudsepa vastu võla nõudes ja Juhan Raudsepa vastuhagi Nordon Õunapuu vastu kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 02.02.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordon Õunapuu ja Juhan Raudsepa apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Nordon Õunapuu, esindajad Malle Õunapuu ja adv Imbi Seimar kostja Juhan Raudsepp
Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 02.02.2007 otsus hagi osalise rahuldamise ja kohtukulude väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus hagi osaliseks rahuldamiseks: Välja mõista Juhan Raudsepalt (IK xxxxxxxxxxx, x) Nordon Õunapuu (IK xxxxxxxxxxx, x) kasuks: 1) võlgnevus 64 133 (kuuskümmend neli tuhat ükssada kolmkümend kolm) krooni ja 52 senti, sellest põhivõlga 45 875 (nelikümmend viis tuhat kaheksasada seitsekümend viis) krooni ja 02 senti ning viivist 18 258 (kaheksateist tuhat kakssada viiskümmend kaheksa) krooni ja 25 senti ja alates 03.02.2007 võlgnevuse täieliku tasumiseni viivist 0,2% päevas tasumata summalt; 2) menetluskulusid 14 540 (neliteist tuhat viissada nelikümmend) krooni ja 66 senti. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas jätta maakohtu otsus muutmata. Poolte apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt ja apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
1.Nordon Õunapuu müüs Juhan Raudsepale vastavalt 28.12.2001 sõlmitud notariaalsele ostumüügilepingule Tallinnas, x asuvad korteriomandid nr xxxx ja nr xxxx hinnaga 230 000 krooni. Kostja ei maksnud lepingus kokkulepitud tasu. Ta tegi viimase makse 01.10.2004 ja
kuna ta oli võlgu 16 kuu maksed, esitas Nordon Õunapuu 21.07.2005 Tallinna Linnakohtule hagiavalduse võla tasumiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista 126 575 krooni, millest oli põhivõlgnevus 65 373,83 krooni, viivis 38 20,17 krooni ja leppetrahv 23 000 krooni seisuga 20.07.2005. 10.03.2006 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt lepingujärgse põhivõlgnevuse ja intressi seisuga 206 143,87 krooni, viivise kuni põhinõude täitmiseni, leppetrahvi kokku 27 600 krooni.
2.Kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista vastavalt lepingu p-le 2.7 põhivõlgnevuse 73 475,02 krooni, arvestades asjaolu, et 18.07.2006 on laekunud lepingujärgne summa 230 000 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise kuni põhinõude täitmiseni, leppetrahvi 10% ostuhinnast 23 000 krooni ja vastavalt lepingu p-le 8.5 leppetrahvi 2% tagatava nõude väärtusest 4 600 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 132 668,85 krooni kohustuse täitmiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei esitanud talle konkreetset nõuet, vaid alustas 2004. aasta alguses viivise ja leppetrahvi nõudmist kohtutäituri kaudu. Kostja tegi ettepaneku leping lõpetada, kuid hageja ei vastanud. Kostja ei ole keeldunud hagejale nimetatud lepingust tulenevat tasu maksmast ja ta väljendas nimetatud soovi uuesti 22.10.2005 saadetud tähitud kirjas, ühtlasi oli kokku leppinud notari aja korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimiseks 01.11.2005. Kostja palub TsK § 194 ja TsMS § 91 alusel kohtul viivist vähendada, võttes arvesse, et alates septembrist 2004 on hageja keeldunud kostja poolt korduvalt pakutud täitmist vastu võtmast. Hageja ei ole kahju olemasolu tõendanud ega esile toonud asjaolusid, millistel alustel võiks teha järeldusi hageja muu tähelepanu vääriva huvi rikkumise kohta. Hageja käitumine ei ole kooskõlas heausksuse põhimõttega ja on kantud soovist viivist suurendada. Kostja palub leppetrahvi mitte välja mõista, kuna lepingu rikkumisega alustas hageja, kes ei vabastanud ühte kostja poolt ostetud korteriomanditest. Juhul kui kohus asub seisukohale, et leppetrahv tuleb siiski tasuda, palub kostja kohtul leppetrahvi alandada. Kostja vastuhagi
4.Kostja esitas 11.05.2006 vastuhagi kahju suuruses 61 750,80 krooni hüvitamiseks. Hageja oli lasknud kohtutäituri 11.06.2004 avalduse alusel 13.07.2004 kinnistusraamatusse sisse kanda keelumärke kostjale kuuluvate korteriomandite käsutamiseks hageja kasuks. Kuna kaebus kohtutäituri tegevusele jäeti rahuldamata, siis ei olnud nimetatud tegevuseks mingit alust ja keelumärge kustutati 15.11.2005 kinnistamisavalduse alusel. Selle asemel, et teatada kostjale nõutava summa suurus, esitas hageja kohtule kaks hagi tagamise avaldust ja kinnistusraamatusse kanti hageja kasuks taas sisse käsutamise keelumärge, lisaks veel kohtulik hüpoteek, mis kustutati 27.04.2006. Tänu kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärgetele ja hageja esindaja Malle Õunapuu aktiivsele tegevusele (korduvalt võttis ta kontakti x kuni 2004 septembrini elanud üürnikuga, mille tulemusel üürnik oli sunnitud lahkuma) on kostja korter seisnud sellest ajast tühjana ja ei teeni üüritulu. Samuti on puudunud võimalus korterit müüa, kasutada laenu tagatisena vms. Vastavalt lepingu p-le 8.3 oli kostja kohustatud taotlema kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks korteriomandiga, mis toob kaasa kolmandate isikute õigusi sellele, sh. üürilepingu sõlmimiseks. Ekslik on hageja väide, nagu ei oleks kostja taotlenud korteri väljaüürimiseks temalt nõusolekut. Seda tõendab hageja vastus kostjale 11.07.2002, kus hageja märgib, et ta „keeldub kirjaliku loa andmisest korter 4 väljaüürimiseks”. Samuti märgib hageja, et ta „nõuab korteri vabastamist üürnikest”. Hageja ei ole käitunud heas usus ja on takistanud kostjat oma omandit vabalt kasutamast. Korteri üürileandmine ei saa kahjustada hageja huve. Käsutamise keelumärke tõttu ei ole kostja saanud korterit käsutada ja kostja on kandnud kulusid ning ei ole saanud üüritulu 18 kuu eest arvestusega 3000 krooni kuus, seega kokku 54 000 krooni, millest
kostja palub hagejalt välja mõista 40 000 krooni. Vaatamata kostja korduvatele meeldetuletustele ei vabastanud hageja osaliselt kuni augustini 2004 ühte kostja poolt ostetud kahest korteriomandist ning jätkas selle kasutamist ilma tasu maksmata 31 kuud. Kostja hindab ühe kuu keldriosa kasutamise hinnaks 150 krooni, seega kokku 31 kuu eest 4650 krooni.
5.Kostja tasus hagejale x 1 katuse vahetuse eest ettemaksuna 21 500 krooni ning A. L poolt on Nordon Õunapuule tasutud 12 000 krooni kostja ja A.L vahel sõlmitud suulise laenulepingu alusel. Lepingujärgsed summad on A.L tagastatud. Katuse vahetamise asemel viis Nordon Õunapuu läbi aga hoopis katuse tõstmise ja katusekorrusele korteri väljaehitamise ebaseaduslikult. Juhul kui kostja oleks sellest teadlik olnud, siis ei oleks ta nõustunud finantseerima oma vahenditest hageja äriprojekti sellises mahus. Kuna vaieldamatult osa kulutusi kanti katusekatte (plekk) vahetamiseks, siis vähendab kostja oma nõuet poolele tema poolt hagejale tasutud summale – 16 750 kroonile. Kostja palub välja mõista hagi tagamisega tekitatud kahju, mis seisneb kahe erikaebuse ja pärast erikaebuste rahuldamist kinnistamisavalduse notariaalsele kinnitamisele ning riigilõivu tasumiseks kulutatud ajas ja rahas. Otsesed kulud on riigilõiv 2 x 60 krooni ja notaritasu 70,80 krooni, riigilõiv ühishüpoteegi kustutamise kande eest 85 krooni ja kulutus pangaväljavõtete eest 75 krooni – kokku 350,80 krooni. Hageja vastuväited vastuhagile
6.Hageja ei tunnista vastuhagi. Kostja jättis oma lepingujärgsed maksed tasumata ning müüja pöördus vastavalt kokkuleppele kohtutäituri poole avaldusega oma nõude sundtäitmiseks. Kostja esitas kohtutäiturile paljasõnalised ja asjakohatud vastuväited, millest piisas tollal kehtinud seaduse kohaselt täitemenetluse algatamisest keeldumiseks ning hageja oli sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Hageja avaldus täitemenetluse algatamiseks oli seaduslik ja põhjendatud. Vastuhagiavaldusest ei nähtu, milline ja millises suuruses kahju hagejale tekkis ning milles seisneb hageja tegevuse põhjuslik seos kahju tekkimisega ning tema süü. Ka kahju olemasolu korral ei ole muutunud hagi tagamisega väidetavalt tekkinud kahju sissenõutavaks vastavalt TsMS § 391 lg-le 1. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole taotlusega üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmiseks. Vastavalt eeltoodud ostu – müügilepingu p-le 8.3 kohustus hageja seda igakordselt tegema. Samas juba 10 päeva pärast ostu-müügilepingu sõlmimist sõlmis kostja ilma hagejat isegi teavitamata korteriomandi kasutamiseks üürilepingu. Kahjuks osutus kostja poolt üürniku valik ebaõnnestunuks. Elanikud ei järginud ühiselu reegleid jne. Ka ei tasunud kostja üürnike poolt kasutatud kommunaalteenuste, s.o vee ja kanalisatsiooni kasutamise jm eest. Selle tõttu pöördus hageja 11.07.2002 kostja poole ja juhtis tähelepanu tema ebakorrektsele käitumisele. Kostja ei reageerinud hageja kirjale mingil viisil ja pikendas üürilepingut kuni septembrini 2004, seega enam kui kahe aasta võrra. Pärast 2004 septembrit ei ole kostja esitanud hagejale kordagi taotlust uue üürilepingu sõlmimiseks, seega ei ole ka hagejal olnud võimalik teha kostjale mingeid takistusi selles osas. Hagejale teadaolevalt ei õnnestunud kostjal leida endale üürnikku põhjusel, et korter on väga halvas seisus ning puudub elekter, telefoniside ja nõutud üüri suurus ei ole vastavuses korteri seisukorraga.
7.Katuseremondi raha tagastamise nõue 16 750 krooni on põhjendamata. Elamu katus on remonditud ja hageja tasus selle eest vastavalt selle maksumusele. Elamu on ehitatud 1937 ja tagastamise ajaks 1995 oli elamu halvas seisus (plekk-katus ning katusekonstruktsioonid olid amortiseerunud). Hinnapakkumise kohaselt oleks kujunenud remonttööde maksumuseks 507 krooni korteri ruutmeetri kohta. Korterite nr 4 ja 5, s.o Juhan Raudsepale ja A. L kuuluva omandi suuruseks oli kokku 23,8%. Sellest arvestusest lähtuvalt oleks tulnud tasuda neil kokku 42 000 krooni, mille kohta ka kostja andis 02.02.2002 kirjaliku nõusoleku. Töö käigus õnnestus saavutada ehitajaga tasumise osas soodsamaid kokkuleppeid ning
maksumuseks kujunes 421 krooni ruutmeetri kohta. Kostja tasus remondi eest 21 500 krooni. A.L tasus alles 15.07.2002 ja ainult 12 000 krooni. Asjakohatu on hageja väide, et selle raha eest tõstis hageja katust ning ehitas välja katusekorruse. Hageja abikaasa Malle Õunapuu ostis 23.03.2000 katusekorrusel asuva korteriomandi 450 000 krooni eest ja seda ei ehitatud välja ega moodustatud aastal 2002. Ostu-müügilepingu III osa p 3.2.1 kohaselt kinnitas ostja Juhan Raudsepp, et ostab korteriomandi seisundis, mis on temale teada lepingu sõlmimisel ning ka seda, et korteriomandite valdus on temale üle antud juba enne lepingu sõlmimist. Seega on ebaõige, et müüja ei andnud temale üle korteriomandite valdust. Hagejale on teadmata, mis tingimustel kasutas üks elamu üürnikest väikest osa kostja korteriomandi juurde kuuluvast keldrist asjade hoidmisel. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Juhan Raudsepalt Nordon Õunapuu kasuks välja kohustuse täitmiseks põhivõlgnevuse 73 475,02 krooni ja leppetrahvi 10 000 krooni ning viivise 0,2% päevas tasumata summalt alates 03.02.2007 kuni põhivõlgnevuse ja leppetrahvi 83 475,02 krooni tasumiseni. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja mõistis kostjalt välja kohtukulud 16 274,75 krooni. Kostja kohtukulud jättis kohus tema enda kanda.
9.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on 28.12.2001 sõlmitud notariaalne korteriomandite ostu-müügi- ja hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt müüs hageja kostjale korteriomandid hinnaga 230 000 krooni. Ostuhind kuulus tasumisele osamaksetena koos intressidega 10% aastas vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule viimase maksega juunis 2008, kokku koos intressidega 313 715,61 krooni. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja makseid nõuetekohaselt ei tasunud. Tal oli üle 3 kuu graafikujärgsete maksete võlgnevus, mida tõendab hageja arveldusarve väljavõte. Vastavalt ülalnimetatud lepingu p-le 2.7 on müüjal õigus esitada käesolev leping sissenõudmiseks. Seega oli saabunud kõigi lepingujärgsete maksete tasumise tähtpäev ja kogu summa oli muutunud sissenõutavaks.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus sätestatule. Pooltel puudub vaidlus selles, et 18.07.2006 A. L poolt Nordon Õunapuule tasutud 230 000 krooni on tasutud käesoleva lepingu täitmiseks. Vastavalt lepingu p-le 2.8 kustutatakse ostja võlakohustuse tasumisel saadud rahalistest vahenditest ostja võlgnevus järgmises järjekorras: viivis, trahvid ja põhivõlgnevus.
11.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja pooltevahelise lepingu p-le 2.5 on kostja kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest viivise 0,2%. Viivis seisuga 18.07.2006 moodustas 69 731,15 krooni. Seega jäi A.L poolt ülekantud summast põhivõlgnevuse tasumiseks 132 668,85 krooni. Viivise arvestust kostja ei vaidlustanud. Lepingu täitmise ja viivise tasumise nõude esitamine on tõendatud hageja 11.04.2003 kirjaga kostjale, mille kättesaamine kostja poolt on tõendatud allkirjaga kirjal. Samuti on hageja saatnud kostjale tähitud kirju, mis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel.
12.Vastavalt VÕS §-le 158 ja sõlmitud pooltevahelise lepingu p-le 2.6 on hagejal õigus nõuda lepingus märgitud võlakohustuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel kostjalt leppetrahvi 10% ostuhinnast, s.o 23 000 krooni. Vastavalt lepingu p-le 8.5 kohustus kostja tasuma leppetrahvi 2% tagatava nõude väärtusest, s.o 4 600 krooni.
13.Kohus leiab, et on tõendatud, et kostja rikkus pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi alljärgnevalt. Vastavalt lepingu p-le 8.3 oli kostja kohustatud taotlema kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks korteriomandiga, mis toob kaasa kolmandate isikute õigusi sellele, sh üürilepingu sõlmimiseks. Tõendatud on, et kostja üüris korteri 02.01.2002 kuni septembrini 2004 välja hageja kirjaliku nõusolekuta, millega rikkus lepingut. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja informeerima hagejat korteriomandi eelseisvast müügitehingust kümme tööpäeva enne planeeritavat tehingut. Korteriomandi ostu-müügileping on sõlmitud
14.07.2006. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile, mille kohaselt on ta hagejat nõuetekohaselt informeerinud, on paljasõnalised ja tõendamata.
14.Lepingu p 8.4 kohaselt oli kostja kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest kindlustama lepingu objektiks oleva vara ja seda kogu lepingu kehtivuse aja jooksul. Kostja kindlustas 20.02.2002 ühe korteriomanditest ja alates 20.02.2005 katkestas ta kindlustuslepingu. Korteriomandid olid kindlustamata, millega on rikutud lepingut.
15.Vastavalt lepingu p-le 8.2 oli kostja kohustatud informeerima hagejat oma maksejõuetusest. Hageja leiab, et kostja oli maksejõuetu ja seetõttu ei täitnud ta oma lepingulisi kohustusi. Kohus leidis, et makseraskuste olemasolu ei tähenda maksejõuetust. Nimetatud hageja väide ei leidnud tõendamist. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi maksekohustusi pikaaegselt täitnud ja teatanud täitmatajätmise põhjustest, vaid esitanud erinevaid põhjendusi, on hageja leppetrahvinõue 27 600 krooni põhjendatud, seaduslik ja tõendamist leidnud.
16.Põhivõlgnevuselt 73 475,02 krooni moodustab viivis seisuga 10.01.2007 kokku 23 953,60 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist täies ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja palub viivist ja leppetrahvi vähendada. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool nõuda leppetrahvi vähendamist pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.
17.Leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsustus, mis tehakse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi nõude suurust tuleb võrrelda kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kohus arvestab viivise ja leppetrahvi vähendamise kaalumisel, et kostja on tasunud lepingus ettenähtud müügihinna täies ulatuses, asjaolu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud temale lepingu täitmisega viivitamisega tekkinud kahjusid ja nende suurust, millest lähtuvalt saaks kohus hinnata hagejale tekkinud kahju suurust ja viivise ning leppetrahvi proportsionaalset suhet sellesse. Kohus arvestab ka VÕS § 162 lg-s 3 sätestatuga ja pooltevahelise lepingu p-ga 2.8 ning leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 73 475,02 krooni ja leppetrahv summas 10 000 krooni ning viivis 0,2 % päevas vastavalt lepingule kuni kohustuse kohase täitmiseni.
18.Kohus jättis vastuhagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kostjale täitemenetlusega tekitatud kahju olemus ja suurus ei ole tõendatud. Kohus leiab, et hageja avaldus täitemenetluse algatamiseks oli põhjendatud, kuivõrd kostja oma lepingulist maksekohustust täitnud ei olnud ja nõue oli muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Kostja on esitanud hagi tagamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, kuid TsMS § 391 lg 1 alusel ei ole antud väidetav kahju muutunud sissenõutavaks. TsMS § 391 lg 1 kohaselt peab hagi taganud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Jõustunud kohtulahendit asjas tehtud ei ole. Üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisest keeldumisega tekkinud kahju nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei tõendanud, et ta oleks hageja poole pöördunud kirjaliku nõusoleku saamiseks üürilepingu sõlmimiseks temale kuuluva korteriomandi osas. Seega ei ole hageja keeldumine nõusoleku andmisest tõendatud. Tõendamist leidis, et kostja sõlmis hageja poole nõusoleku saamiseks pöördumata pooltevahelise lepingu tagatiseks oleva korteriomandi kasutamiseks üürilepingu perioodil 02.01.2002 kuni septembrini 2004.
19.Kohus leiab, et katuseremondi eest tasutud 16 750 krooni tagastamise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Tõendatud on, et elamu katus vahetati vastavalt korteriomanike kokkuleppele nii rahalises suuruses kui mahus. Esitatud on tõendina kostja allkiri kuni 42 000 krooni
tasumise kohta. Asjaolu, et kostja ja A. L vahel oleks laenuleping sõlmitud 12 000 krooni kohta, mille alusel tasus viimane kostja eest ja et kostja oleks laenulepingust tuleneva väidetava võlgnevuse A. Lle tasunud, tõendamist ei leidnud. A. Ll kui asja kaasomanikul oli iseseisev kohustus asja säilimise tagamiseks kulutusi teha. Katuse seisundi hindamise akt, selle vahetuse hinnakalkulatsioon ja selle eest tasumise kohta esitatud dokumentaalsed tõendid on esitatud ja nimetatutega on tõendatud antud tööde tegemine. Ka kostja ei vaidlusta, et katus on vahetatud. Tõendamist ei leidnud, et ehitati välja katusekorrus ja tõsteti katuse kaldenurka, mille tõttu oleks hageja kostja arvel alusetult rikastunud. Asjaolu, et katus vahetamist vajas, kinnitab ka kostja ise ja asja kaasomanikuna on tal kohustus kaasomandis oleva asja säilimise tagamiseks tehtavaid kulutusi kanda. Kostja on nõustunud tasuma üksnes katusepleki vahetuse eest, mis moodustaks arvestades kostja poolt tegelikult tasutud 21 500 krooni ja kostja vastuhaginõuet 16 750 krooni üksnes 4750 krooni. Kohus leiab, et vaid antud summas kulutuste kandmine seoses katusevahetusega on ebaproportsionaalne võrreldes kostja kaasomandi osa suurusega. Kuna katusevahetuseks kulutatud summad on mõistlikud, tõendatud ning hageja ei ole kostja arvel alusetult rikastunud, tuleb kostja nõue jätta rahuldamata.
20.Kostja esitas vastuhagis ka nõude valduse osalise mitteõigeaegse üleandmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus leidis, et ostu-müügilepingu III osa p 3.2.1 kohaselt kinnitas ostja Juhan Raudsepp, et ostab vara seisundis, mis temale oli teada lepingu sõlmimisel ning selle valdus on temale üle antud juba enne lepingu sõlmimist. Hageja seletuse kohaselt kasutas kostja juba enne lepingu sõlmimist lepingu objektiks olevaid korteriomandeid üürnikuna. Asjaolu, et R.Š kasutas väidetavalt ilma kostja nõusolekuta osaliselt temale kuuluvat keldrinurka ja et selleks oli kokkulepe hagejaga, tõendamist ei leidnud. Kostja nõue tuleb jätta rahuldamata.
21.Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja tasus riigilõivu 10 750 krooni ja kandis teisi menetluskulusid 1351 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest 32 700 krooni. Kostjalt tuleb TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista hageja kantud põhjendatud ja vajalikud kohtukulud riigilõivu ja asja läbivaatamiskuludena 12 101 krooni ning õigusabikuluna 5% hagi rahuldatud osast, s.o 4 173,75 krooni. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
22.Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada osaliselt viivise väljamõistmise ja õigusabikulude osas ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja viivis seisuga 02.02.2007 27 083,90 krooni ja edasi 0,2% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ja õigusabikulud 16 527,95 krooni.
23.Otsusest ei nähtu, miks kohus jättis viivise ajavahemikul 19.07.2006 kuni 02.02.2007 27 083,90 krooni välja mõistmata, kuigi otsuse motiveerivas osas leidis kohus nõude olevat põhjendatud. Samuti on ebaõige kohtuotsus õigusabikulude väljamõistmise osas, sest kohus ei arvestanud, et hageja loobus osaliselt hagist, kuna kostja tasus kohtumenetluse ajal 230 000 krooni. TsMS § 62 lg 2 kohaselt tuleb kohtukulud välja mõista ka siis, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõudmised osaliselt täitnud. Kuigi kostja tasus 18.07.2006 osa nõutud summast, tuleb õigusabikulude väljamõistmisel arvestada kogu summat ja lisaks väljamõistetud summale ka viivist. Seega moodustab hagi rahuldatud osa kokku 330 558,92 krooni ja õigusabikulud sellelt 16 527,95 krooni. Kostja apellatsioonkaebuse põhjendused
24.Kostja palub kohtuotsuse tühistada kohtukulude ja põhivõla osas osaliselt, mis ületab 45 875,02 krooni ja teha selles osas uue otsuse. Kohus on rikkunud õigusnormi ja ei ole hinnanud kõiki tõendeid õigesti või on jätnud tõendid hindamata. Kohus mõistis kostjalt
välja 83 475,02 krooni, millele vastav riigilõiv oleks 4500 krooni, mitte 10 750 krooni.
25.Leppetrahvi arvutuses on viga 17 600 krooni ja õige summa oleks 55 875,02, millele vastav riigilõiv oleks 3250 krooni. Siis oleks ka õigusabi 5% 2793,75 krooni, mitte 4 173,75 krooni. Seega oleksid kohtukulud 6043,75 krooni, mitte 14 923,75 krooni, nagu kohus otsuses ekslikult märkis. Valesti on välja mõistetud menetluskuludena täitur Urmas Tärno arve 767 krooni, kuna Nordon Õunapuu nõuded täituri suhtes jäid rahuldamata ja kostja oli seal protsessis kolmandaks isikuks. Ebaõige on leppetrahvi arvestus. Hageja nõudis leppetrahvi 27 600 krooni ja kohus otsustas alandada seda 10 000 kroonini, s.t kohus vähendas leppetrahvi 17 600 krooni võrra. Kohus oleks pidanud hageja poolt nõutud põhivõlast 73 475,02 krooni maha arvama summa, mille võrra leppetrahv vähenes (73 475,03217 600=55 875,02 krooni), sest hageja oli leppetrahvi 27 600 krooni sisse arvestanud kostja poolt vabatahtlikult tasutud 230 000 krooni suurusesse summasse. Vastavalt lepingu p-le 2.8 kustutatakse võlgnevus järjekorras viivis, trahv ja kolmandana põhivõlg. Viivis moodustas seisuga 18.07.2006 69 731,15 krooni. Seega jäi A. L poolt ülekantud summast põhivõlgnevuse tasumiseks 132 668,85 krooni. Tehes arvutuse 230 000-69 731,15 (hageja poolt nõutud viivis), on tulemus 160 268,85 krooni. Kuna hageja arvutab, et põhivõlgnevuse tasumiseks jäi peale viivise mahaarvamist 132 668,85 krooni, siis on hageja tasutud summast arvutanud maha viivise 27 600 krooni. Kohtuotsuse järgi tuleks kostjal tasuda leppetrahvi kokku 37 600 krooni, mis on 10 000 krooni võrra rohkem hageja nõudest. Kostja arvutuse kohaselt peaks põhivõlg olema 45 875,02 krooni, mitte 73 475,02 krooni.
26.Kohus on jätnud selgitamata, kas hageja käitumine on olnud hea- või pahauskne ja kas ta on vastuvõtuviivituses VÕS § 119 tähenduses. Kostja on tahtnud hagejale 16.01.2005 kogu võlga tasuda ja ta pole saanud seda teha hagejast tulenevatel asjaoludel. Kohus märkis otsuses, et hageja esitas viivisenõude 11.04.2003, kuid tegelikult esitati nõue kohtule 04.04.2006. 11.04.2003 kirjas ei olnud konkreetset viivisearvestust. Hageja on korduvalt lasknud kinnistusraamatusse kanda käsutamise keelumärkeid ja kohtuliku hüpoteegi, keeldunud koostööst ning kasvatanud viivisenõuet. Kuna kohus ei selgitanud, kas hageja oli vastuvõtuviivituses, ei saanud ta lahendada küsimust, kas viivisenõue on põhjendatud.
27.Kohus jättis hindamata tõendid selle kohta, et hageja ehitas ilma ehitusloata katusekorteri ja leidis ebaõigesti, et kaasomanikud peavad finantseerima ebaseaduslikku ehitust. Kohus jättis rahuldamata kostja hagi üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisest keeldumisega tekkinud kahju hüvitamiseks tõendamatuse tõttu. Kohus jättis seejuures hindamata hageja 11.07.2002 vastuse, kus ta kinnitab keeldumist. Kohus leidis, et lepingu p 8.3 kohaselt oli kostja kohustatud taotlema hagejalt kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks, s.h üürilepingu sõlmimiseks ja selle sätte eesmärgiks oli tagada asja säilitamine. Tegelikult üüris kostja korteri välja 02.01.2002 kuni septembrini 2004 hageja kirjaliku nõusolekuta. Samal ajal aga korteri väärtus suurenes, mis tähendab, et kohtu väide ei olnud õige. Vastused apellatsioonkaebustele
28.Pooled vastaspoole kaebusi ei tunnista. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt hagi rahuldavas osas tühistada. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas on kohtuotsus põhjendatud ja seaduslik ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Mõlemad apellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada tõendite ebaõige hindamise tõttu ja otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus.
30.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid seoses hagi osalise rahuldamisega. Kostja väidetega saab osaliselt nõustuda. Vaidlust ei ole selles, et 18.07.2006 tasus A. L Nordon Õunapuule 230 000 krooni 28.12.2001 sõlmitud lepingu täitmiseks.
Vastavalt lepingu p-le 2.8 kustutatakse ostja võlakohustuse kustutamisel saadud rahalistest vahenditest võlgnevus järgmises järjekorras: esimesena viivis, teisena lepingu alusel tasumisele kuuluvad trahvid ning kolmandana põhivõlgnevus. Viivis seisuga 18.07.2006 moodustas 69 731,15 krooni. Arvestades tasutud summast maha viivise 69 731,15 krooni jäi põhivõlgnevuse tasumiseks 160 268,85 (230 000-69 731,15) krooni. Kuna hageja arvutas ja maakohus nõustus, et pärast viivise arvutamist jäi põhivõlgnevuse tasumiseks 132 668,85 krooni, on kostja apellatsioonkaebuses õigesti leidnud, et hageja on tasutud summast maha arvutanud tema poolt nõutud leppetrahvi 27 600 krooni, mistõttu on ebaõige maakohtu poolt veelkord leppetrahvi 10 000 krooni väljamõistmine. Kostja on apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et otsusest tulenevalt tuleks kostjal tasuda leppetrahvi 37 600 (27 600 + 10 000) krooni. Ringkonnakohus leiab, et põhivõlgnevuse tasumiseks jäi kostjal pärast 230 000 krooni tasumist ja viivise mahaarvestamist 160 268,85 krooni, millest nähtuvalt on hageja leppetrahvi 27 600 krooni ise maha arvanud ja leidnud, et põhivõla tasumiseks jäi 132 668,85 krooni. Maakohus omakorda vähendas otsuses hageja nõutud leppetrahvi 17 600 krooni võrra, milline summa tuleb põhivõlast 73 475,02 krooni maha arvata. Kostjaga tuleb nõustuda ja väljamõistmisele kuulub 45 875,02 krooni. Leppetrahvi nõude on hageja lugenud menetluse kestel tasutuks. Ringkonnakohus ei pea õigeks hageja seisukohta, et tasudes menetluse kestel 230 000 krooni selgitusega „laenulepingu lõpetamiseks J.Raudsepa eest“, kaotas kostja õiguse VÕS § 162 lg 3 kohaselt nõuda leppetrahvi vähendamist põhinõude arvel. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus tunnistanud hageja leppetrahvi nõuet ja on avaldanud, et kui kohus otsustab leppetrahvi välja mõista, palub ta seda vähendada. Kostja poolt menetluse kestel 230 000 krooni tasumine ei ole käsitletav leppetrahvi ja viivise tunnistamisena. Kostja on vastuses õigesti märkinud, et vastaspoole käsitlusega nõustumise korral ei oleks kostjal olnud võimalik hagejale mingeid summasid tasuda, kuna kostja ei olnud nõus leppetrahvi- ja viivisenõudega, sest vastaspool loeb tasutud summad koheselt vabatahtlikult tasutud leppetrahvi ja viivise katteks.
31.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, mis käsitlevad vastuhagi rahuldamata jätmise ebaõigsust. Ringkonnakohus ei korda vastuhagi rahuldamata jätmisel TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebuse väited hageja vastuvõtuviivituses olemise ja pahauskse käitumise kohta ei ole kooskõlas tõenditega ega asja materjaliga ja on ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, mille kohaselt esitas hageja lepingu täitmise ja viivise nõude 11.04.2003. Kostja väited ei anna alust maakohtust erinevate järelduste tegemiseks ja hageja ei olnud vastuvõtuviivituses kostja poolt väidetud põhjustel. Kuna kostjal oli lepingust tulenev võlg hageja ees, ei ole alust pidada hageja käitumist võlgnevuse nõudmisel kostja suhtes pahauskseks. Maakohus ei ole otsuses teinud järeldusi, mis annaksid alust väita, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. Asjas puudub vaidlus selles, et majal katus vahetati ja seega oli kaasomanikel tekkinud kohustus finantseerida ühe kaasomaniku poolt tehtud ehitustöid. Kohus on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostja väited katusekorruse väljaehitamise kohta ei ole kooskõlas tõenditega. Põhjendatud ei ole kostja väited, et ta pidi finantseerima ehitust, milleks puudus ehitusluba.
32.Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude kahju hüvitamiseks 40 000 krooni väljamõistmiseks ja põhjendas oma seisukohta sellega, et kostja ei tõendanud, et ta oleks hageja poole pöördunud kirjaliku nõusoleku saamiseks üürilepingu sõlmimiseks temale kuuluva korteriomandi osas. Kostja on väitnud apellatsioonkaebuses, et hageja on keeldunud 11.07.2002 kostjale nõusoleku andmisest üürilepingu sõlmimiseks, mistõttu kohtu põhjendus ei ole õige. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega. Vastavalt lepingu p-le 8.3 oli kostja kohustatud taotlema kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks korteriomandiga, mis toob kaasa kolmandate isikute õigusi sellele, sh üürilepingu sõlmimiseks. Kuna kostja üüris korteri 02.01.2002 välja, ei ole arvestatav 11.07.2002 keeldumine üürilepingu sõlmimisest.
See ei asenda enne lepingu sõlmimist vajalikku nõusolekut. Et kohus sidus üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku saamise vajaduse vara säilimisega, on õige ja kaebuse väide, mille kohaselt korteri väärtus on tõusnud, ei ole asjakohane.
33.Pooled paluvad kohtuotsuse tühistada osaliselt viivise väljamõistmise osas. Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kohus otsuses leidnud, et viivise nõue on põhjendatud, kuid jätnud otsuse resolutsioonis viivise ajavahemikul 19.07.2006 kuni 02.02.2007 välja mõistmata. Kostja vastuväiteid viivisenõudele on ringkonnakohus käsitlenud otsuse p-s 31. Kostja eest tasus 18.07.2006 A. L 230 000 krooni ja käesoleva kohtuotsuse p-s 30 käsitletu kohaselt jäi kostja võlgnevuseks hageja ees 45 875,02 krooni. Vastavalt sõlmitud lepingu p-le 2.5 on hagejal õigus nõuda viivist tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus saada kostjalt viivist alates 19.07.2006 tasumata summalt 0,2% päevas kuni 02.02.2007 (k.a) 199 päeva eest 18 258,25 krooni ja sealt edasi kuni võlgnevuse tasumiseni 0,2% päevas tasumata summalt.
34.Pooled on vaidlustanud kohtuotsuse menetluskulude väljamõistmise osas ja kohtuotsus tuleb väljamõistetud riigilõivu ja õigusabikulude osas tühistada ja teha uus otsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
35.Maakohus mõistis kostjalt välja kohtukulud 16 274,75 (10 750 krooni riigilõivu + 1351 krooni menetluskulusid+4 173,75 krooni õigusabikulusid) krooni. Väljamõistetud riigilõivu 10 750 krooni osas on kohtuotsus õige, sest vastavalt TsMS § 62 lg 2 mõistab kohus kogu nõudelt tasutud riigilõivu kostjalt välja ka juhul, kui hageja osa nõudest menetluse kestel vabatahtlikult rahuldab. Käesoleval juhul on kostja 18.07.2006 tasunud 230 000 krooni, mida kohus arvestab rahulise nõude rahuldamisel, kuid hageja poolt tasutud riigilõivu tasumisest see kostjat ei vabasta. Selles osas on kohtuotsus õige. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et temalt on ebaõigesti välja mõistetud täituri poolt 06.02.2004 esitatud arve nr 13 alusel 767 krooni. Nordon Õunapuu nõuded täituri suhtes jäid rahuldamata ja selles menetluses ei olnud pooleks kostja Juhan Raudsepp ja seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud 584 krooni (seda summat on kostja kaebuse p-s 1.1 tunnistanud). Õigusabikulusid palus hageja välja mõista 32 700 krooni, kuid selles osas on kohus seotud TsMS § 60 lg-s 1 ja § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud 5% määraga hagi rahuldatud osast. Hageja seisukoht on ekslik, et hagi rahuldatud osa hulka õigusabikulude arvutamisel arvestatakse ka kostja poolt menetluse kestel tasutud summa. Seadusest nii ei tulene. Hagihind on 64 133,27 (45 875,02 + 18 258,25) krooni, mille pärast kuuluvad väljamõistmisele õigusabikulud 3206,66 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kohtukulud 14 540,66 (10 750 krooni riigilõivu + 584 krooni menetluskulu + 3206,66 krooni õigusabikulusid) krooni. Vastuhagi rahuldamata jätmisel jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda.
36.Apellatsioonkaebuste osalisel rahuldamisel jätab ringkonnakohus poolte kulud nende endi kanda, tulenevalt TsMS § 60 lg -test 1 ja 8.
U.Loonurm
I.Nõmm
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.