2-05-15427
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.veebruaril 2007.a. Tallinnas, Kentmanni tn kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-15427
Tsiviilasi
NÕ( hagi JR’a vastu võla nõudes ja JR’a vastuhagi NÕ vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja NÕ esindajad hageja lepingulised esindajad MÕ ja vandeadvokaat IS kostja JR
kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat TL
Hagi rahuldada osaliselt, vastuhagi jätta rahuldamata. Mõista JR’alt NÕ kasuks välja kohustuse täitmiseks põhivõlgnevus 73 475,02 krooni ja leppetrahv summas 10 000 krooni ning viivis 0,2 % päevas tasumata summalt kuni põhivõlgnevuse ja leppetrahvi summas 83 475,02 krooni tasumiseni. Mõista JR’alt NÕ kasuks välja kohtukulud summas 16 274,75 krooni. JR’a kohtukulud jätta JR’a kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
Tallinna Linnakohtus registreeritud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks 126 575 krooni. NÕ müüs vastavalt sõlmitud notariaalsele ostu-müügi lepingule J R korteriomandid kokku hinnaga 230 000 krooni. Ostuhind kuulus tasumisele osamaksetena koos
intressiga vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja on võlgu 16 kuu maksed. Viimane makse on tehtud 01.10.2004.a. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 65 373,83 krooni, viivised 38 20,17 krooni ja leppetrahvi 23 000 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 126 575 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtule esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt on kostja alates lepingu sõlmimisest regulaarselt rikkunud lepinguga sätestatud tingimusi ja alates 2003.aastast ka maksekohustusi. Kuna ei ole kostja teostanud ühtegi lepingujärgset makset, on vastavalt lepingu punktile 2.7 kõigi lepingujärgsete maksete tagastamise tähtpäev saabunud ja kõik lepingujärgselt tasumata summad muutunud sissenõutavaks. Hageja palub välja mõista kostjalt lepingujärgse põhivõlgnevuse ja intressi täpsustatud hagiavalduse seisuga kokku 206 143,87 krooni, viivise täielikult kuni põhinõude täitmiseni, leppetrahvi kokku 27 600 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Välja mõista tasutud riigilõiv summas 10500 krooni, õigusabikulud 14 226,40 krooni ja menetluskulud kokku 476, 10 krooni. Kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista vastavalt pooltevahelise lepingu p 2.7 põhivõlgnevuse 73 475,02 krooni, arvestades asjaolu, et on laekunud lepingujärgne summa 230 000 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised kuni põhinõude täitmiseni, leppetrahvi 10 % ostuhinnast 23 000 krooni ja vastavalt lepingu p 8.5 leppetrahvi 2% tagatava nõude väärtusest 4 600 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 132 668,85 krooni kohustuse täitmiseks ja kohtukulud riigilõivuna 10 750 krooni, advokaadi õigusabi eest 32 700 krooni ja muud menetluskulud 1351 krooni.
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et sõlmis hagejaga lepingu. Selle asemel, et esitada kostjale konkreetne nõue, alustas hageja 2004.a. alguses kostjalt viiviste ja leppetrahvi nõudmist kohtutäitur UT kaudu. Kostja tegi hagejale ettepaneku edasiste vaidluste välistamiseks leping lõpetada ja tasuda kogu lepingujärgne tasu. Kirjalikku vastust kostja ei saanud. Seejärel saatis kostja 21. mail 2005.a. hagejale uue tähitud kirja, milles kordas soovi leping lõpetada, korter maha müüa ja tegi taas kord ettepaneku, et tasub hagejale müügist saadavast summast täies ulatuses tasumisele kuuluva summa koos kõigi lepingujärgsete intressidega. Kostja vastust ei saanud. Kostja tegi kõik, et valmistada ette korteriomandi müüki, millest saaks rahuldada hageja nõude kostja vastu. Hageja on oma käitumisega seda igati takistanud. Kostja ei ole keeldunud hagejale nimetatud lepingust tulenevat tasu maksmast. Kostja väljendas nimetatud soovi uuesti 22. oktoobril 2005.a. saadetud tähitud kirjas, ühtlasi oli kokku leppinud notari aja korteriomandi ostumüügilepingu sõlmimiseks Tallinna notar S.R notaribüroos 01. novembriks 2005.a. Kostja tegi nimetatud kirjas ettepaneku, et tasub hagejale 220 000 krooni kui ta on vaid nõus täitmist vastu võtma. Nimetatud summa on suurem sellest, mida hagejal oleks õigus kostjalt saada. Kostja palub vastavalt TsK §194 ja TsMS §91 alusel kohtul viivist vähendada, võttes arvesse seda, et alates septembrist 2004.a. on hageja keeldunud kostja poolt korduvalt pakutud täitmist vastu võtmast, samuti ei ole olnud ta nõus kostjale esitama konkreetset nõuet, mistõttu on kostjal olnud võimatu vaatamata korduvalt väljendatud soovile hagejale võlga tasuda. Samuti ei ole hageja kahju olemasolu tõendanud ega esile toonud asjaolusid, millistel alustel võiks teha järeldusi hageja muu tähelepanu vääriva huvi rikkumise kohta. Hageja käitumine ei ole kooskõlas heausksuse põhimõttega ja on kantud soovist viivist suurendada. Leppetrahvi palub kostja mitte välja mõista, kuna lepingu rikkumisega alustas hageja, mitte vabastades ühte kostja poolt ostetud korteriomanditest. Juhul kui kohus asub seisukohale, et leppetrahv tuleb siiski välja mõista, palub kostja kohtul leppetrahvi alandada lähtuvalt eelpool toodud asjaoludest. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna kohtuskäimine on põhjustatud eelkõige hageja soovimatusest kostja poolt korduvalt pakutud täitmist vastu võtta.
Kostja poolt esitatud vastuhagi kohaselt on hageja lasknud kohtutäitur U. T 11.06.2004.a. avalduse alusel 13.07.2004.a. kinnistusraamatusse sisse kanda keelumärke kostjale kuuluvate korteriomandite, mis asuvad aadressil reg.number (korter ) ja (töökoda ) käsutamiseks NÕ kasuks. Kuna NÕk aebus kohtutäitur UT peale jäeti rahuldamata, siis ei olnud nimetatud tegevuseks mingit alust ja keelumärge kustutati 15.11.2005.a. kinnistamisavalduse alusel (sisse kantud .). Selle asemel, et teatada kostjale nõutava summa suurus, esitas hageja kohtule kaks hagi tagamise avaldust vastavalt
Kostja ei tunnista vastuhagiavalduses tema vastu suunatud nõuet selle alusetuse ning põhjendamatuse tõttu. Kostja jättis oma lepingujärgsed maksed tasumata ning müüja pöördus vastavalt kokkuleppele kohtutäituri poole avaldusega oma nõude sundtäitmiseks. J. Raudsepp esitas kohtutäiturile paljasõnalised ja asjakohatud vastuväited, millest piisas tollal kehtinud seaduse kohaselt täitemenetluse algatamisest keeldumiseks ning N. Õ oli sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. N. Õ avaldus täitemenetluse algatamiseks oli seaduslik ja põhjendatud. Vastuhagiavaldusest ei nähtu, milline ja millises suuruses kahju hagejale tekkis ning milles seisneb N. Õ tegevuse põhjuslik seos kahju tekkimisega ning tema süü. Ka kahju olemasolu korral ei ole
muutunud hagi tagamisega väidetavalt tekkinud kahju sissenõutavaks vastavalt TsMS § 391 lg 1. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole taotlusega üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmiseks. Vastavalt eeltoodud ostu – müügi lepingu punktile 8.3 kohustus hageja seda igakordselt tegema. Samas juba 10 päeva peale ostu-müügilepingu sõlmimist sõlmis kostja ilma hagejat isegi teavitamata korteriomandi kasutamiseks üürilepingu M. S . Kahjuks osutus kostja poolt üürniku valik ebaõnnestunuks. Elanikud ei järginud ühiselu reegleid jne. Ka ei tasunud kostja üürnike poolt kasutatud kommunaalteenuste eest, s.o vee ja kanalisatsiooni kasutamise jm. eest. Selle tõttu pöördus hageja 11.07.2002. kostja poole ja juhtis tähelepanu tema ebakorrektsele käitumisele. Kostja ei reageerinud hageja kirjale mingil viisil ja pikendas üürilepingut kuni septembrini 2004, seega enam kui kahe aasta jooksul. Peale 2004.aasta septembrit ei ole kostja esitanud hagejale kordagi taotlust uue üürilepingu sõlmimiseks, seega ei ole ka hagejal olnud võimalik teha kostjale mingeid takistusi selles osas. Hagejale teadaolevalt ei õnnestunud kostjal leida endale üürnikku põhjusel, et korter on väga halvas seisus ning ei ole võlgnevuse tõttu AS varustatud elektriga ja võlgnevuse tõttu AS telefonisidega, samas ei ole nõutud üüri suurus korteri seisukorraga vastavuses. Katuseremondi raha tagastamise nõue summas 16 750 krooni on põhjendamata ning kohut eksitav. Elamu katus on remonditud ja hageja tasus selle eest vastavalt selle maksumusele. Elamu on ehitatud 1937. aastal ning selle tagastamise ajaks 1995.aastal oli elamu halvas seisus ning tema plekkkatus ning katusekonstruktsioonid täiesti amortiseerunud. Hinnapakkumise kohaselt oleks kujunenud remonttööde maksumuseks 507 krooni korteri ruutmeetri kohta. Korterite nr. , s.o. J. R ja A. L kuuluva omandi suuruseks oli kokku 23,8%. Sellest arvestusest lähtuvalt oleks tulnud tasuda neil kokku 42 000 krooni, mille kohta ka J. R andis 02.02.2002. kirjalikult nõusoleku. Töö käigus õnnestus saavutada ehitajaga töö tasustamise osas soodsamaid kokkuleppeid ning sellest lähtuvalt ka kujunes maksumuseks 421 krooni ruutmeetri kohta. J. R tasus remondi eest 21 500 krooni. A. L tasus alles 15.07.2002. ja ainult 12 000 krooni. Täiesti asjakohatu on hageja väide, et selle raha eest tõstis hageja katust ning ehitas välja katusekorruse. Hageja abikaasa M. Õ (end. I ) ostis juba varem katusekorrusel asuva korteriomandi 23.03.2000. aastal A. K 450 000 krooni eest. Seda ei ole ehitatud välja ega moodustatud aastal 2002. Ostu-müügilepingu III osa punkt 3.2.1. kohaselt kinnitas ostja JR, et ostab korteriomandi seisundis, mis on temale teada lepingu sõlmimisel ning ka seda, et korteriomandite valdus on temale üleantud juba enne lepingu sõlmimist. Seega on ebaõige, et müüja ei andnud temale üle korteriomandite valdust. Hagejale on teadmata, mis tingimustel kasutas üks elamu üürnikest RŠ väikest osa kostjale kuuluva korteriomandi juurde kuuluvast keldrist asjade hoidmisel. N. Õ leiab, et vastuhagi on esitatud pahatahtlikult sooviga põhjustada hagejale tarbetut kohtuskäimist ning põhjendamatuid kulutusi ning vabaneda oma kohustustest. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel on 28.12.2001.a. sõlmitud notariaalne korteriomandite ostu-müügi ja hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt müüs hageja kostjale korteriomandid kokku hinnaga 230 000 krooni. Ostuhind kuulus tasumisele osamaksetena koos intressidega 10 % aastas vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule viimase maksega juunis 2008.a., kokku koos intressidega summas 313 715,61 krooni. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et kostja graafikujärgseid makseid nõuetekohaselt ei tasunud ja tal oli pikaajaline võlgnevus, mis ületas 3 kuud graafikujärgseid makseid. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud hageja arveldusarve väljavõtetega.
Vastavalt ülalnimetatud lepingu punkt 2.7. kui ostja ei ole 3 järjestikusel tähtpäeval tasunud lepingu lisaks olevas maksegraafikus märgitud põhivõlgnevust või intressi, on müüjal õigus esitada käesolev leping sissenõudmiseks. Seega oli saabunud kõigi lepingujärgsete maksete tagastamise tähtpäev ning kogu summa oli muutunud sissenõutavaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus sätestatule. Pooltel puudub vaidlus selles, et 18.07.2006.a. A. L poolt N. Õ tasutud 230 000 krooni on tasutud käesoleva lepingu täitmiseks. Vastavalt lepingu punktile 2.8 kustutatakse ostja võlakohustuse kustutamisel saadud rahalistest vahenditest ostja võlgnevus järgmises järjekorras: esimesena viivis, teisena lepingu alusel tasumisele kuuluvad trahvid ning kolmandana põhivõlgnevus. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 113 lg 1 ja pooltevahelise lepingu punktile 2.5 on kostja kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest 0,2 % tasumata summalt. Viivis seisuga 18.07.2006.a. moodustas kokku 69 731,15 krooni. Seega jäi A. L poolt ülekantud summast põhivõlgnevuse tasumiseks 132 668,85 krooni. Viivise arvestust kostja vaidlustanud ei ole. Lepingu täitmise ja viivise tasumise nõude esitamine on tõendatud hageja 11.04.2003.a. ja kirjaga kostjale, mille kättesaamine kostja poolt on tõendatud kostja allkirjaga antud kirjal. Samuti on hageja saatnud kostjale tähitud kirju, mis on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Vastavalt VõS §-le 158 ja sõlmitud pooltevahelise lepingu punktile 2.6 on hagejal õigus nõuda lepingus märgitud võlakohustuse mittetäitmisel või mitte nõuetekohasel täitmisel kostjalt leppetrahvi 10% ostuhinnast, s.o. 23 000 krooni. Vastavalt lepingu punktile 8.5. kohustus kostja tasuma leppetrahvi 2% tagatava nõude väärtusest, s.o. 4 600 krooni juhul, kui ta ei täida endale lepinguga võetud kohustusi. Kohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud, et kostja on rikkunud pooltevahelisest lepingust võetud kohustusi alljärgnevalt. Vastavalt lepingu punkti 8.3 alusel oli kostja kohustatud taotlema kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks korteriomandiga, mis toob kaasa kolmandate isikute õigusi sellele, sh. üürilepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et eelnimetatud sättes on pooled kokku leppinud hüpoteegipidaja huve silmas pidades tagada asja säilimine. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja üüris korteri ajavahemikul 02.01.2002.a. kuni septembrini 2004.a. MS hageja kirjaliku nõusolekuta. Nimetatud kirjalikku nõusolekut kostja kohtule esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud kostja poolt antud lepingupunkti rikkumine. Lepingu punkti 8.3 kohaselt kohustus J. R informeerima hagejat korteriomandi eelseisvast müügitehingust kümme tööpäeva enne planeeritavat tehingut. Korteriomandi ostu-müügi leping on sõlmitud 14.07.2006.a. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile, mille kohaselt on ta hagejat nõuetekohaselt informeerinud, on paljasõnalised ja tõendamata. Lepingu punkti 8.4 kohaselt oli kostja kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest kindlustama lepingu objektiks oleva vara ja seda kogu lepingu kehtivuse aja jooksul. Kostja kindlustas 20.02.2002.a. ühe korteriomanditest. Alates 20.02.2005.a. katkestas kostja kindlustuslepingu ja korterimandid olid kindlustamata. Seega on kostja rikkunud ka antud lepingusätet.
Vastavalt lepingu punktile 8.2. oli kostja kohustatud informeerima hagejat oma maksejõuetusest. Hageja leiab, et kostja oli maksejõuetu ja seetõttu ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostjal olid makseraskused, ei tähenda, et kostja oleks maksejõuetu. Kohus leiab, et antud hageja väide kohtus tõendamist leidnud ei ole. Kostja ei ole oma lepingulisi maksekohustusi pikaaegselt täitnud, sõnaselgelt hagejale teatamata täitmata jätmise põhjustest, esitades erinevaid põhjendusi, sealhulgas avaldades soovi kohaselt tasuda lepingusumma. Eeltoodust tulenevalt kogumis leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue kokku summas 27 600 on põhjendatud ja seaduslik ning leidnud kohtus tõendamist. Põhivõlgnevuselt summas 73 475,02 krooni moodustab viivis seisuga 10.01.2007.a. kokku 23 953,60 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist täies ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja palub viivist ja leppetrahvi vähendada. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § -s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool nõuda leppetrahvi vähendamist pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvinõude suurust tuleb võrrelda kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kohus arvestab viivise ja leppetrahvi vähendamise kaalumisel asjaolu, et kostja on tasunud lepingus ettenähtud müügihinna täies ulatuses, asjaolu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud temale lepingu täitmisega viivitamisega tekkinud kahjusid ja nende suurust, millest lähtuvalt saaks kohus hinnata hagejale tekkinud kahju suurust ja viivise ning leppetrahvi proportsionaalset suhet sellesse. Kohus arvestab ka VÕS § 162 lg 3 sätestatuga ja pooltevahelise lepingu punktiga 2.8 ning leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 73 475,02 krooni ja leppetrahv summas 10 000 krooni ning viivis 0,2 % päevas vastavalt lepingule kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuhagi kohaselt on temale tekkinud kahju hageja poolt algatatud täitemenetlusest. Kohus leiab, et kostjale täitemenetlusega tekitatud kahju olemus ja suurus ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et hageja avaldus täitemenetluse algatamiseks oli põhjendatud, kuivõrd kostja oma lepingulist maksekohustust täitnud ei olnud ja nõue oli muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Kostja on esitanud hagi tagamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et TsMS § 391 lg 1 alusel ei ole antud väidetav kahju muutunud sissenõutavaks ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. TsMS § 391 lg 1 kohaselt peab hagi taganud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Jõustunud kohtulahendit asjas tehtud ei ole. Üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisest keeldumisega tekkinud kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks hageja poole pöördunud kirjaliku nõusoleku saamiseks üürilepingu sõlmimiseks temale kuuluva korteriomandi osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka hageja keeldumine antud nõusoleku andmisest kohtus tõendamist leidnud. Vastupidi, asjas on tõendamist leidnud, et hageja poole pöördumata on kostja sõlminud pooltevahelise lepingu tagatiseks oleva korteriomandi kasutamiseks üürilepingu perioodil 02.01.2002.a. kuni septembrini 2004.a. Pärast nimetatud perioodi ei ole kostja samuti hageja poole pöördunud üürilepingu sõlmimiseks.
Kohus leiab, et katuseremondi eest tasutud 16 750 krooni tagastamise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Kohtus on dokumentaalsete tõenditega tõendamist leidnud, et elamu katus vahetati vastavalt korteriomanike kokkuleppele nii rahalises suuruses kui mahus. Asjas on esitatud ka dokumentaalse tõendina kostja allkiri kuni 42 000 krooni tasumise kohta. Asjaolu, et kostja ja A L vahel oleks laenuleping sõlmitud 12 000 krooni suuruses summas, mille alusel tasus viimane kostja eest ja et kostja oleks laenulepingust tuleneva väidetava võlgnevuse AL tasunud, asjas tõendamist leidnud ei ole. Kohus märgib, et AL kui asja kaasomanikul oli samuti iseseisev kohustus asja säilimise tagamiseks kulutusi teha. Katuse seisundi hindamise akt, selle vahetuse hinnakalkulatsioon ja selle eest tasumise kohta esitatud dokumentaalsed tõendid on kohtule esitatud ja nimetatutega on tõendatud antud tööde tegemine. Ka kostja ei vaidlusta, et katus on vahetatud. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et katusevahetuse sildi all ehitati välja katusekorrus ja tõsteti katusekaldenurka, mille tõttu oleks hageja kostja arvel alusetult rikastunud. Asjaolu, et katus vahetamist vajas, kinnitab ka kostja ise. Kohus leiab, et asja kaasomanikuna on kostjal kohustus kaasomandis oleva asja säilimise tagamiseks tehtavaid kulutusi kanda. Kostja on nõustunud tasuma üksnes katusepleki vahetuse eest, mis moodustaks arvestades kostja pool tegelikult tasutud summat 21 500 krooni ja kostja antud vastuhaginõuet 16 750 krooni üksnes 4750 krooni. Kohus leiab, et vaid antud summas kulutuste kandmine seoses katusevahetusega on ebaproportsionaalne võrreldes kostja kaasomandi osa suurusega. Kohus on seisukohal, et katusevahetuseks kulutatud summad on mõistlikud, tõendatud ning hageja kostja arvel alusetult rikastunud ei ole, mistõttu tuleb antud kostja nõue jätta rahuldamata. Kostja on vastuhagis esitanud ka nõude seoses valduse osalise mitteõigeaegse üleandmisega tekitatud kahjuga. Kohus leiab, et ostu-müügilepingu III osa punkt 3.2.1. kohaselt kinnitas ostja J. Raudsepp, et ostab vara seisundis, mis temale teada lepingu sõlmimisel ning selle valdus on temale üle antud juba enne lepingu sõlmimist. Kostja on nimetut kinnitanud isikliku allkirjaga ostumüügilepingule. Vastupidist kostja kohtus tõendanud ei ole. Hageja seletuse kohaselt kasutas kostja juba enne ülalnimetatud lepingu sõlmimist lepingu objektiks olevaid korteriomandeid üürnikuna. Kohus leiab, et asjaolu, et R. Š kasutas väidetavalt ilma kostja nõusolekuta osaliselt viimasele kuuluvat keldrinurka ja et selleks oli kokkulepe hagejaga, kohtus tõendamist leidnud ei ole. Kui kostja leiab, et R.Š on temale kahju tekitanud, on kostjal õigus sellest tulenev nõue esitada viimase vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja antud nõue jätta rahuldamata. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 750 krooni ja kandnud teisi menetluskulusid postikulu, ärakirjade jms eest 1351 krooni. Hageja on tasunud tema esindajale osutatud õigusabi eest 32 700 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista hageja kantud põhjendatud ja vajalikud kohtukulud riigilõivu ja asja läbivaatamiskuludena 12 101 krooni ning õigusabikuluna 5% hagi rahuldatud osast summas 4 173,75 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.