ALIR GRUPP Osaühing hagi Ecoheat Trading OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 091 906,33 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: ALIR GRUPP Osaühing (registrikood 11235752), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Kostja: Ecoheat Trading OÜ (registrikood 11963500), lepinguline esindaja J P Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 27.02.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ALIR GRUPP Osaühing hagi Ecoheat Trading OÜ vastu.
2.Mõista Ecoheat Trading OÜ-lt ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja põhinõue summas 951 479,94 eurot.
3.Mõista Ecoheat Trading OÜ-lt ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis kuni 11.04.2025 summas 141 634,14 eurot. Samuti mõista Ecoheat Trading OÜ-lt ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja viivis 951 479,94 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 12.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
Määrata kindlaks hageja menetluskulud ning mõista välja Ecoheat Trading OÜ-lt ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja menetluskulud summas 15 940,30 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-23-14374 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.ALIR GRUPP OÜ (hageja) esitas 10.10.2023 kostja Ecoheat Trading OÜ vastu hagi pooltevahelise töövõtulepingu alusel ajavahemikul alates 16.08.2020 kuni 09.10.2020 tööde ja lisatööde eest tasumiseks. Hageja täiendas 17.06.2024 hagiavalduse terviktekstiga nõuet samal objektil ajavahemikul alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud tööde eest tasumisele kuuluva summaga. Samuti täpsustas hageja viivisenõudeid. Kohus lubas 25.06.2024 määrusega hagi muutmist ning menetlus jätkus 17.06.2024 tervikteksti alusel.
2.Kokku nõuab hageja kostjalt töövõtulepingujärgsete tööde eest ajavahemikus 16.08.2020 kuni 03.11.2020 tasu summas 690 017,75 eurot (575 014,79 eurot + 20% käibemaks) ja lisatööde ehk heakorrastuse ja tugiseina ehitamise eest tasu 261 462,19 eurot (217 885,16 eurot + 20% käibemaks). Hageja põhinõue kokku moodustab 951 479,94 eurot. Samuti nõuab hageja viivist.
3.Kostja sõlmis peatöövõtjana xxx OÜ-ga 01.08.2019 peatöövõtulepingu xxx ehitamiseks aadressil xxx. Hagejaga sõlmis kostja alltöövõtulepingu samade ehitustööde tegemiseks (dtl 623). Kõik tööd, millised olid tellitud kostjalt xxx omaniku poolt, tellis kostja tervikuna omakorda hagejalt alltöövõtu korras. 4. Lisaks nii pea- kui alltöövõtulepinguga kokkulepitud töödele xxx ehitamisel tekkis vajadus teha heakorrastuse tööd ja ehitada tugisein. Antud tööd (edaspidi lisatööd) ei kuulu lepingutega kokkulepitud tööde hulka. xxx omanik palus antud tööde teostamist kostjalt, kes tellis omakorda antud tööde teostamist hagejalt.
5.Hageja teostas ajavahemikul alates 03.09.2019 (alltöövõtulepingu sõlmimise päev) kuni 03.11.2020.a põhitöid (xxx ehitamine), mis olid kokku lepitud peatöövõtulepinguga, üksi. Kostja ei tegelenud ehitustööde teostamisega.
6.Hageja tegi täies mahus ka lepinguväliselt tellitud lisatööd (heakorrastus ja tugiseina ehitamine). Heakorrastuse ja tugiseina ehitamine oli teostatud eraldi ehitusprojektide alusel ja esitatud oli eraldi ehitusteatis. Lisatööd olid tellitud xxx OÜ poolt ning tööde tegemine tuleneb arvukatest ehituskoosoleku protokollidest. Asjaolu, et tööd tegi hageja, tuleneb ehituspäevikutest.
7.Peatöövõtja ütles peatöövõtulepingu üles 09.10.2020. Peatöövõtulepingu ülesütlemisele järgnevalt jätkusid xxx ehitustööd hageja poolt kuni 03.11.2020. Ehitustööd lõpetas hageja 03.11.2020 ja 09.11.2020 andis kostja xxx omanikule üle selleks päevaks hageja poolt tehtud tööd.
8.13.05.2021 esitas kostja peatöövõtjale xxx ehitustööde eest tasumise nõude, seega leidis kostja nõude esitamise päeva seisuga, et kõik 03.11.2020 seisuga xxx ehitamisel tehtud tööd on xxx omanikule üleandmiseks valmis ja tasunõue tööde teostamise eest on muutunud sissenõutavaks.
9.Hagejalt võttis kostja viimast korda töö vastu 15.08.2020 aktiga. Nimetatud aktiga hõlmatud tööd ei ole käesoleva vaidluse esemeks, kuid aktiga on tõendatud, millises mahus ja millise maksumusega olid hageja poolt tehtud tööd seisuga 15.08.2020. Samuti kinnitab antud 2
2-23-14374 akt, et kostjal puudusid pretensioonid enne eespool määratud kuupäeva tehtud tööde kvaliteedi suhtes.
10.18.06.2022 esitas hageja kostjale nõude võtta ajavahemikul alates 16.08.2020 kuni 09.10.2020 tehtud tööd vastu ja pakkus tööde vastuvõtmist hiljemalt 30.06.2022. Hageja esitas 22.08.2022 kostjale korduva nõude tööde vastuvõtmise kohta koos tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis on vormistatud analoogselt varasematele poolte vahel vormistatud aktidele. Kostja töid vastu ei võtnud, kuid tööd tuleb lugeda vastuvõetuks.
11.Hageja esitas 05.05.2024 kostjale nõude ajavahemikul alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde vastuvõtmiseks. Kostja esitas 09.05.2020 vastuse nõudele, millega keeldus tööde vastuvõtmisest. Hageja selgitab nõude niivõrd hilist esitamist sellega, et hageja lähtus valesti sellest, et peatöövõtulepingu lõppemine lõpetas ka alltöövõtulepingu, mistõttu oli kostja põhjendamatul seisukohal, et alates 09.10.2022 tehtud tööde eest peab tasuma xxx, mitte kostja. Kohtud on tsiviilasjas 2-21-9207 asunud seisukohale, et alltöövõtuleping jätkus ka peale 09.10.2020 ja hageja peab esitama nõude ajavahemikul alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde eest tasumiseks kostja vastu.
12.Hageja seisukohalt on ajavahemikel alates 16.08.2020 kuni 09.10.2020 ja alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020.a tehtud tööd võetud kostja poolt vastu võlaõigusseaduse § 638 alusel. Hageja esitas tööd vastuvõtmiseks kostjale, aga kostja ei teostanud mõistliku aja jooksul ajavahemikul alates 16.08.2020 kuni 09.10.2020 tehtud tööde vastuvõtmist ja keeldus alusetult ajavahemikul alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020.a tehtud tööde vastuvõtmisest. Hageja esitas kostjale vastuvõtmiseks ka lisatööd, aga kostja ei võtnud töid vastu ega seletanud lisatööde vastu võtmata jätmise põhjusi.
13.Hageja on põhitööde kohta kuni 09.10.2020 koostanud akti 091020-1 (dtl 185) ja lisatööde kohta akti 091020-2 (dtl 196), aktid on kostjale esitatud 22.08.2020, kostja on aktid kätte saanud, kuid lepingus sätestatud 5 päevase tähtaja jooksul ei ole kostja aktidele vastuväiteid esitanud. 14. Hageja oli algselt arvamusel, et seoses peatöövõtulepingu ülesütlemisega 09.10.2020 lõppes ka alltöövõtuleping hageja ja kostja vahel, mistõttu esitas hageja alates 10.01.2020 teostatud tööde eest tasunõude otse xxx-le (tsiviilasi 2-21-xxx), kuid selgus, et nõue oli esitatud vale kostja vastu ja alltöövõtuleping ei lõppenud koos peatöövõtulepingu ülesütlemisega. Seega esitas hageja alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud tööd (maksumusega 155 773,70 eurot ilma käibemaksuta) kostjale vastuvõtmiseks 05.04.2024 (dtl 2646) ning kostja keeldus tööde vastuvõtmisest.
15.Hageja on seisukohal, et ajavahemikus 15.08.2020 kuni 03.11.2020 teostatud töid on võimalik käsitleda ühtede aja samade jätkuvate tööde osadena, mis kuuluvad vastuvõtmisele ja tasumisele kostja poolt tervikuna.
16.Kostja vaidleb hagile vastu.
17.Kostja leiab, et hagejal ei saa olla kostja vastu nõuet, sest see ei kajastu 2021 ega 2022 majandusaasta aruannetes. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et osapoolte vahel oli töövõtulepinguline suhe (dtl 224). 18. Lisatööde eest tasumisele vaidleb kostja vastu põhjendusel, et lepingus on konkreetne punkt, mille kohaselt vormistatakse kõik lisatööd lepingu lisana, kuid lepingu lisa vormistatud ei ole. Kostja on seisukohal, et tema ei ole lisatöid tellinud ning see, et hageja omal vastutusel neid töid tegi, ei loo kostjale kohustust tööde eest tasuda. Poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud kirjalikku lisakokkulepet lisatööde osas. Hageja poolt kostja ja xxx vahelises õigussuhtes vormistatud tööde vastuvõtmise aktile 3
2-23-14374 tuginemine on alusetu, sest see kajastab kostja poolt teostatud töid ega oma hageja nõudesse puutumust.
19.Kostja on menetluses läbivalt seisukohal, et tõendamata on asjaolu, et hageja oleks tööd teostanud ja need kostjale üle andnud. Kuna hoonele on väljastatud kasutusluba, siis kaetud töid ei ole enam ka võimalik üle vaadata ega akteerida. Kostja on aga kohustatud vastu võtma ainult nõuetekohaselt teostatud tööd.
20.Hageja nõudele perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020, milline on kohtumenetlusse esitatud esmakordselt 17.06.2024 hagiavalduse terviktekstiga, on kostja esitanud ühtlasi aegumise vastuväite.
PÕHJENDUSED
21.Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
22.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, tuginedes sellele, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
23.Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).
24.Kohus tuvastab järgmised asjaolud:
24.1.Kostja ja xxx vahel sõlmiti 01.08.2019 peatöövõtuleping (dtl 24-57), mille kohaselt kohustus kostja ehitama xxx tervikuna;
24.2.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel on 03.09.2019 sõlmitud töövõtuleping ehk peatöövõtulepingu alltöövõtuleping (dtl 6-23), millega kostja tellis hagejalt kõik tööd, mille xxx oli tellinud kostjalt, sest alltöövõtulepingu p 4.1 kohaselt määratakse alltöövõtulepingu alusel tellitud tööde maht hinnapakkumisega ning hinnapakkumises määratud tööd ja nende mahud on samad, kui peatöövõtulepingu juurde lisatud hageja hinnapakkumises (dtl 2537-2539);
24.3.Ajavahemikul alates 03.09.2019 kuni 03.11.2020 teostas hageja neid töid, mida xxx tellis kostjalt ja kostja omakorda hagejalt ja neid töid ei teostanud keegi kolmas isik (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge 00:13:04, dtl 2694);
24.4.Kostja andis 09.11.2020 tellijale xxx üle hageja poolt teostatud ehistustööd koos töömaaga ja tööd olid valmis (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge 00:13:15 kuni 00:15:06, dtl 2694);
24.5.Vastavalt peatöövõtulepingu punktile 4.1.1.c ei kuulu välitööd (parkla ehitus, heakorrastus) lepingu kokkulepitud tööde hulka (dtl 26); 4
2-23-14374
24.6.Heakorrastuse ja tugiseina ehitamine oli teostatud eraldi koostatud ehitusprojekti alusel ja ehitamiseks oli 05.12.2021 xxx esitatud ehitusteatis nr xx/xxx (dtl. 188189). Heakorrastustööde teostamiseks ja tugiseina ehitamiseks olid eraldi koostatud ehitusprojektid (dtl 280-310, dtl 311-319);
24.7.Lisatööde teostamine on kajastatud arvukates ehituskoosolekute protokollides ajavahemikus 26.09.2019 kuni 11.12.2019 (dtl 2297-2345) ning ehituspäevikutes ja kaetud tööde aktides (dtl 629-731);
24.8.Hageja tegi lisatöid ja edastas lisatööde hinnatabeli kostjale, kostja omakorda edastas selle xxx-le (dtl 2610-2618);
24.9.Ekspert T S 13.02.2022 ekspertarvamuses nr 21102 (dtl 2624-2625, tehnilistel põhjustel ei ole dokument kollaste märgistuste tõttu loetav digitoimikus, kuid on loetav allalaadimise järgselt) on loetletud 21 positsiooni töödest, mida hageja teostas: 1. vundamendi süvendi ehitamine, 2 veealandussüsteemi paigaldamine, xxx OÜ-le abitööd; 3. rostvärkide ehitus; 4. maa-aluse sa ehitus koos soojustuse ja hüdroisolatsiooniga; 5. basseinide ehitus; 6. teise korruse betoonitööd; 7. lifti seinte ehitustööd; 8. hoone veevarustus; 9. hoone sisene sadeveetorustike ehitus;
10.hoonevälise sade- ja olmekanalisatsioonitorustike ehitus; 11. gaasitrassi ehitustööd; 12. hoone ümbruse pinnasetööd; 13. katusetööd koos parapettide ehitusega; 14. suitsuluukide paigaldus, 15. bauroc müüritööd; 16. terasest platvormide paigaldus; 17. metallist kandetalade paigaldus; 18. lammiplokkide paigaldus; 19. keevitustööd, 20. tänavavalgustuse paigaldus, 21. fassaaditööd;
24.10.xxx ei ole töödele pretensioone esitatud (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge 00:26:05, dtl 2695);
24.11.Kostja on korduvalt kinnitanud, et kui xxx maksab ära kostjale, siis rahuldab kostja hageja nõude (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge 00:26:45, dtl 2695) ning kostja ei ole keeldunud raha maksmisest, vaid on pannud selle sõltuvusse tellija käest saadavast rahast. Kui kostja ei saa xxx-lt raha, siis hageja ei saa kostjalt, sest kostjal ei ole rahalisi vahendeid ja kostja läheb pankrotti (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge 00:41:04, dtl 2696);
24.12.Hageja esitas kostjale 22.08.2022 põhitööde akti nr 091020-1 summas (dtl 184186) ja lisatööde akti nr akti 091020-2 (dtl 196-197);
24.13.Põhitööde akt nr 091020-1 kajastab töid ajavahemikus 16.08.2020 kuni 08.10.2020 kogumaksumusega 419 241,09 eurot ilma käibemaksuta;
24.14.Lisatööde akt nr 091020-2 kajastab lisatöid, heakorrastust ja toetusseina ehitamist kogumaksumusega 217 885,16 eurot ilma käibemaksuta;
24.15.Kostja ei vaidle, et on aktid nr 091020-1 ja 091020-2 kätte saanud (28.02.2024 istung, ajamärge 00:33:24, dtl 2429) ega ole aktidele 5 tööpäeva jooksul arvates nende saamisest esitanud vastuväiteid (21.05.2024 istung, ajamärge 00:11:53, dtl 2565);
24.16.Ajavahemikul 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööd esitas hageja vastuvõtmiseks 05.04.2024, akti kohaselt on tööde kogumaksumus 155 773,70 eurot ilma käibemaksuta (dtl 2646); 5
2-23-14374
24.17.Kostja vaidles 05.04.2024 aktis vastuvõtmiseks esitatud töödele vastu 09.05.2024 (dtl 2653);
24.18.Hoonele väljastati 29.04.2022 kasutusluba nr 2212371/07075 (dtl 86jj);
24.19.Pooled ei vaidle ehitustööde maksumuse üle.
25.Hageja nõuab kostjalt tasu töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. 26. Vaidlus puudub selles, et tööde vastuvõtmises olid pooled lepingu punktis 12.1.1 (dtl 17) kokku leppinud selliselt, et tellija on kohustatud teostatud tööde akti 5 tööpäeva jooksul allkirjastama ja töövõtjale tagastama. Kui tellija aktiga mingis osas ei nõustu, on tellija kohustatud akti allkirjastama ja tagastama koos märkustega. Samuti leppisid pooled lepingu punktis 12.3 kokku, et tööde lõplik vastuvõtmine toimub lõppaktiga (dtl 17-18). Vaidlus puudub ka selles, et töid vastu ei võetud.
27.Seega hindab kohus, kas tööd saab lugeda hageja poolt üleantuks ja kostja poolt vastuvõetuks.
28.Vaidlus puudub ka selles, et käesolevas asjas vaidluse all olevate tööde lepingu p 12.1.1 kohased aktid 091020-1 ja 091020-2 edastas hageja kostjale 22.08.2022 ja perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde akti 04.05.2024.
29.Üldjuhul tuleb lähtuda eeldusest, et kuni tööde vastuvõtmiseks esitamiseni ei saa neid ka vastuvõetuks lugeda. Kohus tuvastab, et tööd olid valmis hiljemalt 10.11.2020 ehk samal ajal, kui kostja esitas kõik hageja poolt teostatud tööd omakorda vastuvõtmiseks objekti lõpptellijale xxx-le aktiga nr 05/11 (dtl 61-64, tõlge dtl 2549-2551). Kostja on 07.11.2024 istungil samas ka kinnitanud, et ei ole vaidlust, et 09.11.2020 andis kostja xxx tööd üle (ajamärge 00:14:20, dtl 2694).
30.Vastavast aktist tuleneb, et seoses ehituslepingu nr 01/08/2019 lõppemisega annab Ecoheat Trading OÜ üle ja xxx võtab vastu 03.11.2020 seisuga xxx aadressil asuva ehitusplatsi koos seal asuvate ehitiste ja kommunikatsioonidega, mis on Ecoheat Trading OÜ poolt perioodil 01.08.2019 kuni 03.11.2020 ehitatud seoses kohustuste täitmisega ülalmainitud lepingu raames.
31.Seejärel loetletakse aktis, et paigaldatud on väliskommunikatsioonid, teostatud välisehitised, vundamendid ja alused, sisekonstruktsioonid, katusetööd, sisemised insenerivõrgud. Aktist nähtub, et 03.11.2020 seisuga on kõik teostatud tööd ja mahud foto fikseeritud ja aktile lisatud. Kohtule ei ole akti lisa tõendina esitatud.
32.Kostja on vastu vaielnud, et viidatud 10.11.2020 aktiga ei antud üle mitte töid, vaid üksnes ehitusplatsi ja sellel olevad materjalid. Iseenesest nõustub kohus kostjaga, et kostja ja xxx tahe 10.11.2020 akti vormistamisel ei olnud suunatud sellele, et 10.11.2020 töömaa üleandmise akt tooks endaga kaasa VÕS § 637 lg-st 4 tulenevad tagajärjed ehk töö vastuvõtmise ja vastavalt ka tasunõude sissenõutavaks muutumise.
33.Olgugi, et 10.11.2020 aktist tuleneb ühemõtteliselt, et üle on antud faktiliselt kõik tööd, mis vastaval objektil kuni 03.11.2020 on teostatud, oli nii kostja kui ka xxx tahe suunatud sellele, et tööde üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse eraldi. Kostja selgitas täiendavalt, et ta esitas lõpptellijale tööd vastuvõtmiseks aktiga 13, mille koostamise aluseks oli omakorda 6
2-23-14374 10.11.2020 töömaa üleandmise akt, sest sellel ei olnud numbreid ega hindu, mistõttu leppisid kostja juhatuse liige ja tellija juhatuse liige, et numbrid esitatakse hiljem ja nii akt 13 sündiski, natuke hiljem, kui töömaa üles öeldi (27.02.2025 istung, ajamärge 00:35:22, dtl 2766). 34. Kostja selgitas ka, et akt 13 ja tööde üleandmine oli kokkuleppeline xxx juhatuse liikme ja kostja juhatuse liikme vahel, kuna tööd olid tehtud (27.02.2025 istung, ajamärge 01:17:25, dtl 2768). Kohus arvestab ka kostja selgitustega, et kostja ja xxx vahel oli tolleaegsete juhatuse liikmete tasemel kokkulepe, et töömaa antakse üle, kuid tööde üleandmise akt esitatakse hiljem, kuid seejärel vahetati xxx juhatuse liige välja ning pärast seda hakkas xxx aktile nr 13 vastu vaidlema (07.11.2024 istung, ajamärge 00:46:47, dtl 2696).
35.Kuivõrd kostja on olnud menetluses läbivalt seisukohal, et tema ei ole hagejalt töid vastu võtnud, palus kohus kostjal korduvalt selgitada, mida sai siis kostja omakorda xxx-le üle anda (dtl 2694), kuid sisulist vastust ei saanud. Kostja vastus piirdus üldsõnalise selgitusega, et selliselt osapoolte vahel kokku lepiti.
36.Kostja ei osanud ka selgitada, milliseid muid töid, kui mitte hageja poolt tehtuid, hakkas kostja xxx-le üle andma aktiga nr 13 ligi 2 aastat pärast peatöövõtulepingu ülesütlemist, kuid selgitas samas, et ta eeldas, et tööd on tehtud nõuetekohaselt ja esitas xxx-le vastuvõtmiseks omalt poolt lepingukohased tööd, mis pidid olema tehtud (07.11.2024 istung, ajamärge 00:24:27, dtl 2695). Kostja on kinnitanud ka seda, et keegi peale hageja neid töid, mida hageja lepingujärgselt pidi tegema, ei teostanud.
37.Asjas on samuti tõendatud, et ehitatud hoonele on 29.04.2022 väljastatud kasutusluba nr xx/xxx (dtl 86jj) ning kasutusluba on väljastatud samade tööde järgselt, mida teostas hageja, sh võttes aluseks ehituspäevikud, millised kinnitavad hageja tegevust objektil, ja mida keegi teine peale hageja ega pärast 03.11.2020 ei teostanud (27.02.2025 istung, ajamärge 00:31:50, dtl 2766).
38.Kostja kinnitas, et esimest korda pöördus ta hageja poole puudustega 2 aastat peale tööde teostamist (27.02.2025 istung, ajamärge 00:25:50, dtl 2766), kuid kostjal oli täielik juurdepääs ehitusobjektile kuni 06.11.2020, kui kostja töömaalt ära saadeti (27.02.2025 istung, ajamärge 01:24:45, dtl 2768). Kostja on kinnitanud sedagi, et tööd olid tehtud niipalju, kui tehtud oli, kuid kostja töid ei kontrollinud, tellija (xxx) nägi, et tööd on tehtud ja võttis tööd vastu (27.02.2025 istung, ajamärge 00:38:14, dtl 2767).
39.Seega on kostja rikkunud oma VÕS §-st 643 tulenevat töö ülevaatamise kohustust ja kinnitades, et tal oli võimalus töid kontrollida, kuid ta seda ei teinud, minetanud ka VÕS § 644 lg-st 1 tulenevalt õiguse töö võimalikele lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse, sest ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul.
40.Üldisest hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) tuleneb, et tellija ei või töö vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Eelkõige oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ebaoluliste puuduste tõttu, mis ei takista töö tulemuse eesmärgipärast kasutamist.
41.Seda, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, kinnitab ka 27.02.2025 istungil tehtud avaldus, et kui kostjal oleks raha, oleks juba ära makstud hagejale (ajamärge 01:19:04, dtl 2768).
42.Kohus arvestab sealjuures poole käitumises olulisena nii akti 090120-1 (dtl 184-186) kui ka akti 091020-2 (dtl 196-197) edastamisest hageja poolt kostjale (dtl 198) ning nendele lepingus 7
2-23-14374 sätestatud 5 tööpäevase tähtaja jooksul vastuväidete esitamata jätmist kostja poolt. Hageja selgitas aktide 091020-1 ja 091020-2 ligi 2 aastat hilisemat esitamist põhjusel, et peale objektilt lahkumist oli nii kokku lepitud (27.02.2025 istung, ajamärge 01:28:14, dtl 2768).
43.Arvestades asjaolu, et ka kostja pakkus töid lepingukohases vormis xxx-le vastuvõtmiseks aktiga nr 13 alles aastal 2022, on kõigi asjaosaliste, st nii alltöövõtja, peatöövõtja kui ka tellija käitumises läbiv arusaam, et 2020 aastal tööde ja töömaa faktiline üleandmine ei olnud käsitletav tööde vastuvõtmiseks esitamisena ega vastuvõtmisena VÕS § 637 tähenduses ega muutnud tasunõudeid sissenõutavaks. Nimetatut kinnitab ka hageja nõudeavaldustes (dtl 173, 176) ning ka kostja esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilovi 30.06.2022 vastuses (dtl 178) avaldatu. Nii märgib kostja vandeadvokaadist esindaja, et tööde vastuvõtmine toimub akteerimise teel ja palub esitada aktid või tõendada, et aktid olid esitatud varem. Seega ei lugenud 30.06.2022 seisuga ka kostja töid hagejalt 2020 sügisel vastuvõetuks.
44.Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt ei takista tööde üleandmist ainuüksi see, et üleandmise-vastuvõtmise akt on esitatud oluliselt pärast tööde valmimist. Küll aga võib seetõttu tasunõue muutuda sissenõutavaks oluliselt hiljem, millest omakorda sõltub tellijalt nõutava viivise suurus (RKTKo 2-14-61484, p 17).
45.Vaidlus puudub, et kostja sai aktid 091020-1 (dtl 184-186) kui ka aktid 091020-2 (dtl 196-197) kätte 18.06.2022 ega esitanud aktidele lepingu punktis 12.1.1 sätestatud 5 tööpäevase tähtaja jooksul vastuväiteid. Seega esitas hageja nii põhitööd ajavahemiku 15.08.2020 kuni 09.10.2020 eest kui ka lisatööd vastuvõtmiseks lepingukohaselt, kostja aktidele õigeaegseid vastuväiteid ei esitanud. Hageja esitas korduva nõude 22.08.2022 tööde vastuvõtmise kohta, kuid kostja tööde vastuvõtmist ei teostanud. Seega tuleb aktides 091020-1 ja 091020-2 loetletud tööd lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 tähenduses hiljemalt täiendava tähtaja möödumisel ehk 22.08.2022. 46. Aktidele 090120-1 ja 091020-2 vastuväidete esitamata jätmisest tuleneb aga ühemõtteliselt, et pooltel puudub vaidlus ja kostjal ei ole vastuväiteid nõude suurusele ehk teostatud tööde maksumusele. Vastavaid vastuväiteid ei esitanud kostja ka käesolevas menetluses hoolimata kohtu korduvatest selgitustest oma vastuväiteid konkretiseerida ja tõendada. Nii selgitas kohus kostjale 07.11.2024 istungil tõendamiskoormist ja vastuväidete konkretiseerimise vajadust (ajamärge 00:29:41, 00:31:31, 00:35:16; dtl 2694-2696) ja kostja kinnitas selgitusest aru saamist (ajamärge 00:35:40, dtl 2696). Kostja täiendavaid seisukohti ega tõendeid kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud ja 27.02.2025 kohtuistungil avaldas, et kostjal midagi uut lisada ei olnud (ajamärge 00:02:32, dtl 2765).
47.Perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööd esitas hageja vastuvõtmiseks 04.05.2024 akti (dtl 2648) edastamisega. Kostja vaidles aktile 09.05.2024 vastu (dtl 2653), leides, et tööd on puudustega ning tööde vastuvõtt ei saa toimuda ainult tööde vastuvõtuakti allkirjastamisega, vaid tööde vastuvõtt tuleb teostada tööde ülevaatuse käigus.
48.Kohus asub seisukohale, et ka 04.05.2024 vastuvõtmiseks esitatud tööd, mis on teostatud ajavahemikus 10.10.2020 kuni 03.11.2020, tuleb lugeda kostja poolt VÕS § 638 alusel vastuvõetuks ning kostja 09.05.2024 keeldumine tööde vastuvõtmisest tuleb lugeda toimetuks.
49.VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nagu märgitud ülal punktis 38, on kostjal olnud kuni 06.11.2020 pidev juurdepääs ehitusobjektile ja seega kõikidele hageja poolt teostatud töödele, kostja on ise 8
2-23-14374 pidanud töid nõuetekohaseks ja need xxx-le vastuvõtmiseks pakkunud ning on ka kinnitanud xxx on tööd vastu võtnud. Seega oli kostja 09.05.2024 seisuga VÕS § 644 lg 1 alusel minetanud õiguse mistahes puduustele ja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 09.05.2024.
50.Hageja nõude suurusele, sh nõude kujunemisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hagejal on kostja vastu seega põhjendatud ja tõendatud põhinõue summas 690 017,75 eurot põhitööde eest ja 261 462,19 eurot lisatööde eest.
51.Kostja esitas oma 02.09.2024 menetlusdokumendi punktis 3.6 aegumise vastuväite tasunõudele perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde eest maksumusega 186 928,44 eurot (155 773,70 eurot ilma käibemaksuta). Hageja esitas nõude esimest korda kohtumenetlusse 17.06.2024. Kostja vastuväite kohaselt kui hageja väidab, et lõpetas tööd 03.11.2020, siis muutus tasunõue tehtud tööde eest sissenõutavaks alates 04.11.2020 ning tehingust tulenev nõue aegub 3 aasta jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Seega aegus nõue 03.11.2023 ja kostjal on õigus tugineda aegumisele.
52.Hageja on seisukohal, et VÕS § 635 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 1 koostoimes algas nõude aegumine selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, seega isegi kui arvutada aegumistähtaega alates 03.11.2020, siis aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2021.
53.Samas on hageja seisukohal, et kuivõrd töövõtja tasu muutub sissenõutavaks akti alusel, siis muutus tasunõue sissenõutavaks mitte varem, kui akti esitamisega 04.05.2024 ja aegumistähtaeg hakkas kulgema 10.05.2024, seega ei ole 17.06.2024 esitatud nõue aegunud.
54.Kohus asub seisukohale, et hageja nõue perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud põhitööde eest ei ole aegunud. Kooskõlas Riigikohtu seisukohaga asjas 2-14-61484, võib tasunõue muutuda sissenõutavaks oluliselt hiljem kui tööde teostamise aeg.
55.Kohus tuvastas ülal punktis 49, et kõik hageja poolt perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks alates 09.05.2024. Seega muutus ka hageja nõue tööde eest tasu saamiseks VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks 09.05.2024.
56.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, seega ei olnud 17.06.2024 nõude kohtumenetlusse esitamise seisuga hageja 09.05.2024 sissenõutavaks muutunud nõue aegunud.
57.Kohus rahuldab hageja põhinõude perioodil 16.08.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde (põhitööde) eest 690 017,75 eurot ja lisatööde eest 261 462,19 eurot ehk kogusummas 951 479,94 eurot.
58.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
59.Põhitööde tasunõude eest nõuab hageja viivist alates 17.06.2024 tervikteksti esitamisest kuni nõude rahuldamiseni seadusjärgses määras.
60.Kuivõrd kohus rahuldab põhitööde tasunõude 690 017,75 euro ulatuses, on alates 17.06.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.04.2025 kostja viivituses 299 päeva ja viivis moodustab 67 083,21 eurot: ajavahemikus 17.06.2024 kuni 30.06.2024 oli viivisemäär 12,5% ning viivise summa 3299,26 eurot, ajavahemikus 01.07.2024 kuni 31.12.2024 viivisemäär 12,25% ning viivise summa 9
2-23-14374 42 494,53 eurot ning ajavahemikus 01.01.2025 kuni 11.04.2025 on viivisemäär 11,15% ning viivise summa 21 289,41 eurot.
61.Lisatööde tasunõude eest 261 462,19 eurot, nõuab hageja viivist alates 11.10.2022 kuni nõude rahuldamiseni seadusjärgses määras.
62.Alates 11.10.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.04.2025 kostja viivituses 914 päeva ja viivis moodustab 74 550,93 eurot: ajavahemikus 11.10.2022 kuni 31.12.2022 oli viivisemäär 8% ning viivise summa 4699,15 eurot, ajavahemikus 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli viivisemäär 10,5% ning viivise summa 13 613,94 eurot, ajavahemikus 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli viivisemäär 12% ning viivise summa 15 816,67 eurot, 01.01.2024 kuni 30.06.2024 oli viivisemäär 12,5% ning viivise summa 16 252,08 eurot, ajavahemikus 01.07.2024 kuni 31.12.2024 viivisemäär 12,25% ning viivise summa 16 102,07 eurot ning ajavahemikus 01.01.2025 kuni 11.04.2025 on viivisemäär 11,15% ning viivise summa 8067 eurot.
63.Kohus rahuldab kohtuotsuse tegemisega sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 141 634,14 (67 083,21 + 74 550,93) eurot. Kohus rahuldab ühtlasi hageja viivisenõude alates 12.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 951 479,94 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagihinna korrigeerimine
64.Kooksõlas TsMS § 136 lg-ga 1 korrigeerib kohus hagihinda. Hageja nõuab 17.06.2024 terviktekstis põhivõlgnevust 951 479,94 eurot, viivist põhinõudelt 261 462,19 alates 11.10.2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni ja viivist põhinõudelt 690 017,75 eurot alates 17.06.2024 kuni kohtuotsuse täitmiseni.
65.Seega kujuneb hagihind TsMS § 133 ja § 367 alusel hagihind järgmiselt: 951 479,94 + 26 995,08 (viivis põhinõudelt 261 462,19 perioodil 11.10.2022 kuni hagi esitamiseni 09.10.2023) + 32 225,42 (viivis põhinõudelt 261 462,19 aasta eest ette alates 10.10.2023 ) + 81 205,89 (viivis põhinõudelt 690 017,75 aasta eest ette alates 17.06.2024) = 1 091 906,33 eurot.
66.Hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas RLS § 59 lg-ga 1 ja lisaga 1 summas 5000 eurot ehk maksimaalses määras ja hagihinna korrigeerimine riigilõivu juurde maksmise kohustust ei loo. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
67.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab menetluskulud kostja kanda.
68.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
69.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 5 000 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
70.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 10
2-23-14374
71.Hagejale on kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 103,39 tunni ulatuses ehk 17 230,50 euro ulatuses. Esindajate tunnihind on 170 eurot ilma käibemaksuta.
72.Lisaks nõuab hageja sõidukulude ja sõidule kulunud aja hüvitamist seoses kohtuistungitega Tallinnas. Hageja arvestab sõidukuludeks 0,3 eurot kilomeetri kohta, NarvaTallinn-Narva vahemaaks 420 km ja sõidukuluks istungi kohta 126 eurot. Samuti palub hageja hüvitada sõidule kulutatud aega arvestusega 0,15 eurot kilomeetri kohta ehk 63 eurot istungi kohta. Kokku toimus 4 istungit, mistõttu on sõidu- ja ajakulu kokku 756 eurot.
73.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja esindaja teinud osaliselt ebavajalikke ja põhjendamatuid toiminguid ning kogu menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ei ole põhjendatud.
74.Kohus asub seisukohale, et esindaja tunnihind on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas turu keskmise vandeadvokaadi tunnihinnaga. Osutatud õigusteenuse mahtu peab kohus mõnevõrra ülepaisutatuks.
75.Hageja lepinguline esindaja on kulutanud 19.02.2024 esitatud tõendite kogumisele ja esitamisele kokku 50 tundi. Viidatud kuupäeval esitas hageja arvukate lakooniliste AET-i süsteemis vormistatud kaaskirjadega ehitusprojektid ja ehituspäevikud (dtl 276 – 2424). Sealjuures ei ole lisasid ka näiteks arusaadavalt ümber nimetatud, vaid lisade nimetused on valdavalt suvaliste numbrite kombinatsioonid. On üheselt selge, et vastavad dokumendid on hageja lepinguline esindaja kas saanud kliendilt või ise ehituskeskkonnast alla laadinud, kuid tegemist ei saanud olla sisulise ajamahuka tööga. Dokumentide esitamise kehvale vormistusele juhtis kohus tähelepanu ka tõendite esitamisele järgnenud 28.02.2024 istungil, märkides, et hageja seisukohad on killustunud kaaskirjades ja seeläbi jälgimatud (dtl 2428). Kohus peab põhjendatud ajakuluks mitte üle 10 tunni, arvestades, et mahukat sisulist analüüsi tõendite kohta ei ole samaaegselt tõendite esitamisega kohtule esitatud, ja vähendab ajakulu sel põhjusel 40 tunni võrra. Kohus arvestab sealjuures, et hageja esitas 19.02.2024 ka seisukoha (dtl 2406-2414), mille koostamisele kulus 9 tundi ja kus hageja mõnevõrra esitatud tõendeid üldsõnaliselt käsitleb.
76.Kohus ei nõustu kostjaga, et 17.06.2024 hagiavalduse tervikteksti koostamise ajakulu 15 tundi oleks põhjendamatu. Dokument on kokku 40 lehekülge pikk (sisaldades küll pikki loetelusid tõenditest koos viidetega dtl-dele), kuid on tervikuna asjakohane ja põhjendatud. 77. Kohus peab põhjendamatuks 4 tunnist ajakulu 03.12.2024 menetlusdokumendi koostamiseks. Dokumendi sisu ja mahtu arvestades saab põhjendatuks pidada 2 tundi, mistõttu vähendab kohus ajakulu 2 tunni võrra.
78.Ülejäänud osas on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud.
79.Seega on hageja põhjendatud kulud õigusabile 61,39 tunni (103,39 – 42) ulatuses ehk arvestatuna 170 euro suuruse tunnihinnaga on põhjendatud kulu õigusabile 10 436,30 eurot.
80.Hageja taotleb sõidukulude ja sõidule kulunud aja hüvitamist. TsMS § 144 p 2 kohaselt on menetlusosalise sõidukulu hüvitatav kohtuväline kulu.
81.Hageja on lähtunud arvestusest, mille kohaselt on sõidukuluks 30 senti kilomeetri kohta. Hageja ei ole selgitanud kulu kujunemist, kuid lähtudes Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ § 5 võib maksuvabalt maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töövõi ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta. 11
2-23-14374
82.Puudub vaidlus, et hageja asukoht ja hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht on Narvas ning kõikidel istungitel Harju Maakohtus on esindaja kohal viibinud. On ilmselge, et sõiduga Narvast Tallinnasse istungile ja tagasi kulud kaasnevad. Narva ja Tallinna vahemaa on 210 kilomeetrit, millisest arvestusest hageja on ka lähtunud. Kohus ei pea põhjendamatuks sõidukulu arvestust lähtudes 0,3 eurosest kilomeetrihinnast, arvestades muuhulgas, et kõikidel istungitel on lisaks lepingulisele esindajale osalenud ka hageja juhatuse liige. Juhul, kui kasutatud oleks ühistransporti, olnuks vastavalt tarvilik hüvitada kahe isiku edasi-tagasi piletikulu. Sõltuvalt liinist ja ajast võib ühe suuna ühe pileti maksus olla suurusjärgus 20 eurot, kuid menetlusosalisel ei ole kohustust kasutada menetlustoimingule liikumiseks ühistransporti, kasvõi põhjusel, et see ei võimalda vajadusel privaatset arutelu esindajaga. Seega on iga istungiga seotud 126 euro suurune sõidukulu ehk kokku 504 eurot põhjendatud.
83.Ajakulu seoses istungile sõitmisega arvestusega 0,15 eurot kilomeetri kohta ei allu aga loogikareeglitele. Ajakulu arvestatakse ajaühikus, mitte kilomeetrites. Lisaks ei ole menetlustoimingule liikumise ajakulu menetluskuluna hüvitatav.
84.Koos tasutud riigilõivu ja istungile sõidukuluga on hageja põhjendatud menetluskulud 15 940,30 (5000 + 10 436,30 + 504) eurot.
85.Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
86.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.