2-17-12271/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 29.10.2001 Xxxx (isikukood xxxx), ajavahemikul 04.02.2015 kuni 07.12.2016 oli juhatuse liikmeks ka Xxxx. Võlgniku ainuosanikuks on alates 21.04.2011 Xxxx (isikukood xxxx). Võlgnik kanti äriregistrisse 12.11.1999, võlgniku põhitegevusaladeks oli elektrijuhtmete ja seadmete paigaldus, katuse- ja betoonitööd ning krohvimistööd ja viimistlemine. Töölepingu alusel töötas võlgniku juures 2016 7 töötajat. Võlgniku peamisteks klientideks olid korteriühistud, ehitustöid teostati ka mitmetes kirikutes. Võlgnik omab järgmist arveldusarvet: Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX, AS Swedbank. Konto saldo on 18.08.2017 seisuga 214,26 eurot, pangakonto on arestitud 14.08.2017. Võlgniku poolt esitatud bilansist tuleneb, et võlgnikul on sularaha kassas 138,17 eurot. Võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, ette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Võlgnikul on maksmata arvete alusel 3252,54 euro suurune nõue OÜ Xxxx (registrikood 10560131) suhtes (09.10.2013 arve 10091c ja 09.10.2013 arve 10091b, arvete aluseks on töövõtuleping), TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mistõttu on alust arvata, et nimetatud nõuded on aegunud ning neil puudub turuväärtus. Võlgniku vara moodustavad rahalised vahendid kokku summas 352,43 eurot ning ebatõenäoliselt laekuvad nõuded OÜ Xxxx vastu summas 3252,54 eurot. Täitemenetluse registri andmetel käesoleval hetkel võlgniku suhtes täitemenetlusi menetluses ei ole. Võlgniku poolt esitatud võlanimekirjast tulenevalt on võlgniku kohustused alljärgnevad: 1) OÜ Xxxx nõue summas 207,60 eurot; 2) Juhatuse liikmete nõuded kokku summas 172,70 eurot (sealhulgas Xxxx nõue 165,50 eurot ja Xxxx nõue 7,20 eurot); 3) Eesti Vabariigi nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu kokku summas 27 545,45 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud maksuvõlgade tõendi kohaselt moodustab Eesti Vabariigi nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu seisuga 30.08.2017 kokku 27 632,60 eurot, sealhulgas käibemaks 16 802,06 eurot, intress 0,52 eurot ja maksusummadelt arutatud arvestuslik intress 10 830,02 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 28 012,90 eurot. Võlgniku varaks on rahalised vahendid 352,43 eurot ning nõuded summas 3252,54 OÜ Xxxx vastu. Arvestades, et nõuded OÜ Xxxx vastu põhinevad 2013 sõlmitud töövõtulepingul ja esitatud arvetel, on ajutine haldur arvamusel, et nimetatud nõuete laekumine on ebatõenäoline. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 28 012,90 eurot ning vara kohustuste katteks koosneb põhiliselt nõuetest teise äriühingu vastu, mille laekumise tõenäosus on ebatõenäoline. Võlgniku majandustegevus on seiskunud, kõik töötajad vabastati 30.11.2016, mistõttu puudub vajadus täiendavaks majanduslikuks analüüsiks. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, võlgnikul puudub vara suuremahuliste kohtutuste katmiseks – tervendamine eeldaks ulatuslikku lisafinantseeringut. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on majanduslike raskuste tekkimine seoses konkurentsivõime langusega, juhatuse liikme Xxxx otsus lõpetada ettevõtlusega tegelemine seoses kõrge eaga (72 a) ning ebaõnnestunud projektid, eelkõige seoses alltöövõtu korras teenuste ostmisega OÜ-lt Xxxx , mis tõi kaasa maksuotsuse tegemise võlgnikule. Võlgnik kandis seoses maksuotsusega ja sellega seotud kohtuvaidlusega suure kulu. Võlgnikul ei õnnestunud teenida tulu nende kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku põhjendustega. Tulenevalt ülaltoodust on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes.

Maksu- ja Tolliamet tegi 15.06.2015 maksuotsuse nr 12.1-3/27671-13 maksusumma määramise kohta, millega kohustati võlgniku tasuma 16 744,30 eurot. Maksu- ja Tolliamet tuvastas kontrolli käigus, et võlgnik kajastas perioodidel mai, juuli - oktoober 2014 sisendkäibemaksu arvestuses Xxxx OÜ arveid ning kuna need arved ei vasta nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja võlgnikul puudus õigus ehitusteenuse ja seadmete soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Võlgnik esitas 07.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks, Tallinna Halduskohtu 08.04.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-1718 jäeti kaebus rahuldamata. Võlgnik esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, Tallinna Ringkonnakohtus jättis 6.02.2017 otsusega haldusasjas nr 3-15-1718 Tallinna Halduskohtu 8.04.2016 otsuse muutmata. Võlgniku 2015.majandusaasta lõppes kasumiga summas 14 190 eurot, aga 2016.aasta majandusaasta aruande kohaselt oli majandustegevuse tulemuseks kahjum – 6 741 eurot ning võlgniku omakapital seisuga 31.12.2016 negatiivne – 2551 eurot. Võlgnik võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, 2016 majandusaasta aruanne, millest nähtub, et võlgniku omakapital on negatiivne, allkirjastati 24.04.2017, pankrotiavaldus esitati 17.08.2017. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgnik maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. PankrS 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kuna võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks puudub, siis tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 28 012,90 eurot. Vara 352,43 eurot ning nõuded summas 3252,54 OÜ Xxxx vastu, mis on arvatavasti aegunud. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 04.09.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 18.09.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx, isikukood xxxx. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 918 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Ülejäänud kulud jätta võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik