Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Sisulised asjaolud Hageja nõuded, väited ja tõendid Hageja OÜ Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule 13.03.2017 hagi (eelnevalt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus tl 3-5) kostja R. R.i vastu. Hagiavalduse (tl 15-18) ning teiste menetlusdokumentide (tl 82-83) kohaselt loovutas Elisa Eesti AS 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 508,40 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.(teatis nõude loovutamise kohta tl 21). Kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmiti järgnevad lepingud; Liitumisleping 2625389 19.08.2013 (tl 22-23) Liitumislepingu lisa 2756621 1.11.2013 (tl 24-25). Tulenevalt nimetatud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved (tl 27-36): Arve nr Summa Maksetähtpäev 2008059076 1,71 15.11.2013 2008269977 23,62 18.12.2013 2008508081 23,86 20.01.2014 2008724969 23,86 18.02.2014 2008974887 435,35 18.03.2014 Kokku on kostjal tasumata arveid summas 508,40 eurot. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt igakuiselt esitatud arvetel. Lepingutel kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub lepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega (tl 37-63). Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70,00 eurot, mis kajastub arvel nr 2008974887. Käsitlustasu tasumise kohtustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlutasu. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.8, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuigi sissenõutavaks muutunud Lk 2 / 6

viiviste summa on hagiavalduse esitamise seisuga 837.78 eurot, piirdub hageja nõudega, mis jääb põhivõla piiresse, nõudes viivist 508.35 eurot. Kuna kostja ei ole hagi esitamise hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas 9.12.2016 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas number 2-16-129056, mis anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite. Arvestades asjaolu, hageja esitab samas nõudes hagiavalduse, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu käsitleda TsMS § 144 kohaselt kohtuvälise kuluna ja nõuda nimetatud kulud kostjalt välja. Riigilõivu tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45,00 eurot. Eelneva põhjal palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 508.40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 508.35 eurot, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 14.03.2017 kuni põhinõude summas 508.40 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja vastuse (tl 77, sama seisukoht oli kostjal ka maksekäsu kiirmenetluse vastuväites tl 9) on hageja nõue aegunud, sest võlgnevus tekkis 19.08.2013. Võlg tekkis põhjusel, et kostjal jäi saamata loodetud töökoht. Selle asemel asus kostja 13.09.2013 tööle osalise tööajaga ning elades üürikorteris ja kasvatades kolme last, olid elamiskulud suuremad ja enamaks raha ei jätkunud. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, sest nende tasumine käib üle jõu, kostja töötab osalise tööajaga 2,78 eurot tunnis, ta peab tasuma lasteaia maksud ca 90 EUR ja üürikorteri kulud on 400 EUR, kostja ei oma mingit vara ning tal tuleb elatada kolme last. Hageja selgitab, et tema nõuded ei ole aegunud. Viitega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 sätetele märgib hageja, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõude 09.12.2016, ei saa aegumisega tegemist olla. Kostja ei ole võtnud ühendust ei hageja ega tema õiguseelnejaga, et leida lahendust oma võlaprobleemile. Ta ei ole esitanud tõendeid oma madala sissetuleku või raskuste kohta, ilma milleta ei saa hageja ka vastu võtta otsust võimalikuks kompromissiks, mis vähendaks hageja kohtukulusid. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus lahendab asja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 sätetega kirjalikus menetluses lihtmenetluse korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Lk 3 / 6

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas puudub vaidlus kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingute asjaoludes ja võla suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants, kes on käesolevas tsiviilasjas hagejaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning lg 4 järgi peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 100, millele ka hageja hagiavalduses viitab, sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Nimetatud paragrahvi järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 näeb ette, milliseid õiguskaitsevahendeid on võlausaldajal võimalik kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Käesoleval juhul valis hageja VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud vahendid: kohustuse täitmise (p 1) ja viivise nõude (p 6). Sisuliselt on kostja võlga tunnistanud, küll aga esitanud vastuväite nõude aegumise osas. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Iseenesest on õige kostja väide, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Samas sätestab TsÜS § 147 lg 3, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 5.2.2. ja 7.1. toimub arveldamine üksnes esitatud arvete alusel. Hagis nimetatud arved on esitatud 2013. ja 2014.aastal, seega algas hagi aegumistähtaeg 2013.aastal esitatud arvete osas 01.01.2014, 2014.aastal esitatud arvete osas 01.01.2015. Samas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2016.a detsembris ning TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt on hagi aegumine sellise avalduse esitamisega peatunud (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine on võrdsustatud hagiavalduse esitamisega). Seega ei ole ükski hageja esitatud nõuetest aegunud, sest kolm aastat hagi aegumistähtaega möödunuks 01.01.2017. Mis puutub kostja vastuväidetesse nõude tasumata jätmise kohta, siis töö kaotamine või vähemtasustatavale tööle asumine ei ole aluseks võlanõude vähendamisele. Miks kostja makseraskuste tekkimisel hageja või tema õiguseelneja Elisa Eesti AS_ga ühendust ei võtnud (leidmaks nt lahendust maksegraafiku vms näol ja vältimaks viiviste kasvu), ei ole kohtule teada. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud ja tõendatud. Käsitlustasu nõudeõigus summas 70 eurot tuleneb osamaksetega vara müügilepingu (tl 24) tingimustest.

Lk 4 / 6

Viivise nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste punktile 7.8 on kostja kohustatud maksete mittetähtaegselt tasumisel tasuma hagejale viivist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast määraga 0.15% päevas iga viivitatud päeva eest. Viivise määrale ega arvutustele ei ole kostja vastuväiteid esitanud, viivise vähendamist kostja taotlenud ei ole (see eeldaks VÕS § 162 lg 1 mõtte kohaselt ka vastavate tõendite esitamist). Seetõttu on põhjendatud ka viivise nõue hagi esitamise seisuga arvutatuna 508.35 eurot, mida hageja on niigi vähendanud (arvutuste kohaselt on lepingujärgne viivis 837.78 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 508.40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 508.35 eurot ning viivis põhivõlalt ehk 508.40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses (ehk seadusjärgses määras, 2017.aastal 8% aastas) alates 14.03.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Selline nõue on õiguslikult põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 esimese lause kohaselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seda võib teha TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi asjas tehtavas kohtuotsuses. Hageja on esitanud kohtule juba hagis, aga ka eraldi 01.09.2017 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1150 eurot, millest 950 eurot on õigusabikulud ning 200 eurot riigilõiv. Õigusabikulu on esitatud OÜ Julianuse Õigusbüroo 13.03.2017 arve nr 2233519 (tl 20) alusel. Kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et hageja avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja poolt käesolevas menetluses tasutud riigilõivud nii maksekäsu Lk 5 / 6

kiirmenetluses kui hagimenetluses summas 200 eurot kui vältimatud ja vajalikud kulutused menetlusdokumentide esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 3 tunni ulatuses ehk summas 356.25 eurot, ja seda järgmistel kaalutlustel: - Hageja on 01.09.2017 esitatud õigusabikulude nimekirjas märkinud, et osutatud on õigusabi 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 118.75 eurot. Samas on nimekirjas ka 1 tund kostja seisukohtadele vastuse koostamine, mis aga esitati kohtule 15.05.2017, kuid arve kõnealusele summale oli esitatud juba hagi lisana kaks kuud varem. Seega ei saa mingil juhul põhjendatuks pidada nimetatud tunni kulutamist dokumendi koostamisele olukorras, kus selle koostamise vajadust ei saanud ette näha; - 4 tunni kulutamine nõude alusdokumentidega tutvumiseks, nõude analüüsiks ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks-esitamiseks ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole sedavõrd keerulise, vaid pigem tüüpjuhtumiga (tasumata teenuste arved, nõue saadud loovutamisega teenusepakkujalt), milliseid hageja on kohtutesse esitanud tuhandeid. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ei ole aeganõudev tegevus, vaid blanketi täitmine. Seega on nimetatud tegevuse eest põhjendatud ajakulu 2 tundi; - Hagi koostamiseks ja esitamiseks vajalik ajakulu on 1 tund (menetluskulude nimekirjas 3 tundi), tegemist on paljukordselt esitatud blanketse hagiavaldusega, mis suures osas koosneb seadusesätetest ja lünkade täitmisest konkreetse võlgniku andmetega. Tunnitasu õigusabi osutamiseks 118.75 eurot on kohtupraktikat arvestades mõistlik. Käibemaksu õigusabikuludele ei lisandu, hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel (hageja on sellise taotluse hagiavalduses esitanud) menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

Lk 6 / 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.