Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (6)

2-06-39207

Hagi ese ja alus Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt veoteenuse välivoodite transportimiseks tootja laost Itaalias kostja lattu Eestis. Veolepingu sõlmimist tõestab vastavalt VÕS § 776 lg.1 veokiri (CMR). Hageja osutas kostjale tellitud teenuse ning väljastas kostjale teenuse eest arve summas 50653.86 krooni. Kostja esitas hagejale pretensiooni, mille kohaselt oli hageja poolt veetud kaup saanud veo jooksul osaliselt kahjustada, millest tulenevalt tasus kostja esitatud arve osaliselt summas 24386.00 krooni. Hageja pretensiooniga ei nõustunud, sest kuivõrd kaup laaditi saatja laos ja veeti otse kostja lattu, on CMR konventsiooni kohaselt saadetise nõuetekohase pakkimise ja kauba laadimise eest vastutav saatja. CMR konventsiooni art.17.4 alapunkti b kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba vedamist võib seostada pakendi puudulikkusega. Hagejal lasus CMR art. 8 p.1 b), p.2 ja art. 9 p.2 kohaselt kohustus kontrollida kauba pakendi välist seisundit, kuid ta ei saanud eeldada pakendi kahjustumist veose ajal. Samal põhjusel keeldus kahju hüvitamisest ka hageja kindlustusandja. Kindlustusandja teate kohaselt oli kaup (välivoodid) pakendatud kilepakendisse, mis transpordi käigus hõõrdus üksteise vastu. Kilepakend oli osaliselt purunenud ja kaup kahjustatud (hõõrdumisjäljed kaubal). Kahju iseloomu arvestades on kahju põhjustatud ebapiisavast pakendist. Sellega tõendab hageja kauba kahjustumist ebapiisava pakendamise tõttu. Kostja väited veose ebapiisava kinnitamise kohta on tõendamata. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista tasumata osa esitatud arvest summas 26267.86 krooni ja viivis 0,027 % põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht hagi suhtes Kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab 290 välivoodi suhtes veoteenuse tellimist hagejalt ning kokkulepet maksta selle eest tasu 3300 eurot. Hageja poolt kostjale kauba üleandmisel selgus, et osa transporditud kaubast – 100 välivoodit - on kahjustatud. Selle kohta tehti ka vastav märge CMR saatelehele. Kahjustatud välivoodeid oli kostjal võimalik realiseerida 50%-lise allahindlusega. Kahjustamata välivoodi müügihind on 23,28 eurot, kahjustatud kauba müügihind aga 11,64 eurot. Seega kandis kostja 100 välivoodi kahjustamise läbi varalist kahju 1164 eurot. Lisaks sellele peab kostja õigeks vähendada samal alusel kahjustatud kauba osa veotasus poole võrra e. 577,5 euro võrra. CMR konventsiooni art. 8 p.1 b) ja p.2 on kauba vastuvõtmisel vedaja kohustatud kontrollima kauba ja selle pakendi välist seisundit ja vajadusel tegema saatekirjale kauba ja pakendi välimust puudutavaid märkuseid. Art. 9 p.2 kohaselt eeldatakse juhul, kui saatekiri ei sisalda vedaja erimärkusi, kuni teisiti tõendamiseni, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel nõutavas seisundis. Saatelehele vedaja märkusi teinud ei olnud, millest tulenevalt tuleb eeldada pakendi vastavaust nõuetele. Art. 17 p.1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Veos oli väljastatud tarneklausliga EXW, mille kohaselt on saatja enda kohustused täitnud, kui ta on võimaldanud kauba enda territooriumil vastu võtta. EWX tingimuse puhul ei vastuta pealelaadimise

2 (6)

2-06-39207 eest mitte saata, vaid vedaja. Veose transportimisel liikumiskindlalt paigutamise nõue tuleneb ka Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskirja §-st 9. Vastavalt CMR art. 25 peab vedaja juhul, kui kaup on vigastatud, hüvitama kauba väärtuse vähenemisega tekitatud kahju. Kostja hindab eeltoodu alusel kauba väärtuse vähenemisega endale tekitatud kahju suuruseks 1741.45 eurot e. 27 248 krooni. Kostja tasaarveldas nimetatud nõude hageja vastu CMR art. 25 ja VÕS § 197 lg.1 alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuhagi ese ja alus Vastuhagi ese ja alus riimub vastuses hagile esitatud kahjuhüvitise nõude eseme ja alusega. Kostja palub vastuhagis välja mõista hagejalt temale transportteenuse osutamise käigus vigastatud kauba väärtuse vähenemisega tekitatud kahju summas 1741.45 eurot e. 27 248 krooni. Hageja seisukoht vastuhagi suhtes Hageja kostja poolt esitatud vastuhagi ei tunnista. Hageja aktsepteerib, et kostja poolt vastuhagis esitatud võimaliku kahju suurust summas 1741.45 eurot, kuid ei nõustu enda süüga nimetatud kahju tekitamises. Kauba pakend oli pealelaadimisel puudusteta ning ka transportimisel ei esinenud ekstreemsusi. Seega sai kaup kannatada normaalse transportimise käigus, millest järeldub, et kauba pakend oli ebapiisav. Selline asjaolu välistab CMR art. 17 p.4 b) kohaselt vedaja vastutuse. Vastupidist peab CMR art.18 p.2 kohaselt tõendama kostja. Tarne toimus tarneklausliga EXW, mille kohaselt võttis kostja endale kõik kauba sihtkohta toimetamisega seonduvad riskid alates lähetaja territooriumist. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Menetluse käik Hageja kohtuistungil ei osalenud, kohtule esitatud kirjalikus avalduses palus hageja lahendada tsiviilasi tema osavõtuta. Hageja on kohtule esitatud avalduses aktsepteerinud, et kostjale kauba kahjustamisega tekitatud kahju suurus võib olla 1741.45 eurot. Kostja jäi kohtuistungil varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja võttis omaks asjaolu, et ta ei tasunud hagejale veotasu hagetavas summas, kuna neil on omapoolne kahjunõue. Kohtu seisukoht Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli veoleping hageja poolt välivoodite vedamiseks tootja laost Itaalias kostja lattu Eestis, tarnetingimusega EXW. Puudub vaidlus ka selles, et hageja nimetatud teenuse kostjale reaalselt osutas. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja kohustus nimetatud teenuse osutamise eest tasuma hagejale 50653.86 krooni, milline on kohtuotsuse tegemise ajaks tasutud osaliselt summas 24386.00 krooni. Hageja on kohtuistungil avaldatuga võtnud TsMS § 231 lg.2 kohaselt omaks asjaolu, et ta on hagejale võlgu veotasu hagetavas summas e. 26267.86 krooni. Eeltoodust tulenevalt tekkis poolte vahel kaubaveolepingu tunnustele vastav võlasuhe. VÕS § 774 lg.1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees

3 (6)

2-06-39207 vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Seega tekkis pooltevahelise võlasuhte sisust lähtuvalt hagejal kohustus vedada kostjale kuuluv kaup kostja poolt näidatud sihtkohta, millise kohustuse hageja ka täitis. Nimetatud hageja kohustusele korrespondeerub kostja kohustus maksta selle eest kokkulepitud tasu. Tasu suuruseks olid pooled kokku leppinud 50653.86 krooni. Tasu maksetähtaeg oli 10.08.2006.a. Kostja on maksnud kokkulepitud tasust osa summas 24386.00. Seega on kostja jätnud hagejale osutatud teenuse eest tasumata 26267.86 krooni. Kooskõlas VÕS § 76 lg. 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg.3). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Vastavalt VÕS § 101 lg.1 võib võlausaldaja kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et hageja on rikkunud enda kohustust tasuda talle tema tellimusel osutatud kaubaveo teenuse eest summas 26267.86 krooni ning hageja nõue selle kohustuse täitmiseks on põhjendatud. Hageja on menetluses avaldanud, et kauba pakend oli müüja juures kauba tema transpordivahendile laadimisel puudusteta. Kuivõrd müüja juures kauba tema transpordivahendile laadimisel puudusteta ja sihtkohas kostjale üleandmisel puudustega, sai nimetatud puudus tekkida ainult veoteenuse osutamise käigus. Kostja on märkinud 100 välivoodi kahjustatuse fakti ka kauba vastuvõtmisel CMR saatelehele. Asjaolu, et kaup kahjustus veoteenuse osutamise käigus hõõrdumise teel on hageja esindaja menetluse käigus omaksvõtnud. Samuti on seda tunnistanud hageja nimel veoteenust osutanud autojuht T.M. Kostja on avaldanud nimetatud kauba kahjustamise tulemusena endale tekitatud kahju suuruseks 1741.45 eurot. Hageja on kohtule esitatud avalduses nimetatud kahju suuruse fakti omaks võtnud. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks selle, et kostjale kuuluv kaup sai kahjustada hageja poolt temale veoteenuse osutamise käigus ning sellega tekitati kostjale kahju summas 1741.45 eurot. Nimetatud summa vastab Eesti Panga ametliku valuuta konverteerimiskursi kohaselt eesti kroonides summale 27247.77 krooni. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse kes kannab varalist vastutust nimetatud kahju tekkimise eest. Kooskõlas rahvusvahelise maanteekaubavedude lepingu konventsiooni (CMR) art 1 p.1 kohaldub nimetatud vaidlusele CMR konventsioon. Kaubaveoks oli kokkulepitud tarneklausel EXW. Incoterms 2000 kohaselt tähendab nimetatud tarneklausel müüja kohustust teha kaup ostjale kättesaadavaks oma territooriumil. Ostja peab kauba ise ära vedama ning ta peab kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist. Seega ei vastuta nimetatud tarneklausli järgi kauba lähetamisel selle pealelaadimise eest mitte saatja, vaid ostja, kes kauba vastuvõtmisel ja transportimisel tegutseb vedaja vahendusel. Vedaja kohustused selles osas tulenevad CMR konventsioonist. Seega ei tähenda tarneklausel EXW, et kaubaga seonduvate riskide üleminek lähetajalt viimase laos saajale vabastaks vedaja igasugusest õiguslikust vastutusest. Kauba lähetaja ja saaja vahelist müügiõigussuhet tuleb eristada kauba saaja ja vedaja vahelisest veoõigussuhtest. Tarneklausel EXW kohaldub esimesele, kuid vedaja vastutus, milline on sisustatud CMR konventsioonis järgi, tuleneb viimasest. CMR konventsiooni art. 8 p.1 b) kohaselt on vedaja kauba vastuvõtmisel kohustatud kontrollima kauba ja selle pakendi välist seisundit. CMR konventsiooni art. 8 p.2 ja art. 9 p.2 kohaselt on vedaja

4 (6)

2-06-39207 kohustatud tegema vajadusel saatekirjale kauba ja pakendi välimust puudutavaid märkuseid ning juhul, kui saatekiri ei sisalda vedaja erimärkusi, tuleb kuni teisiti tõendamiseni eeldada, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel nõutavas seisundis. Hageja on menetluses asunud seisukohale, et kaup oli selle saatja poolt ebapiisavalt pakendatud, milline asjaolu välistab CMR art. 17 p.4 b) kohaselt vedaja vastutuse. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kostjal lasus vedajana kauba vastuvõtmisel CMR konventsiooni art. 8 p.1 b) kohane kohustus kauba ja selle pakendi välise seisundi hindamiseks. Kohtu hinnangul tuleb pakendi välise seisundi hindamise käigus võtta seisukoht ka selles, kas pakend on vedamiseks piisav. Juhul, kui pakend ei ole vedaja hinnangul vedamiseks piisav, on vedaja CMR konventsiooni art. 8 p.2 ja art. 9 p.2 kohaselt kohustatud tegema saatekirjale vastavad märkuseid. Antud juhul hageja selliseid märkuseid kauba saatekirjale teinud ei ole. Kuivõrd kauba ja pakendi suhtes saatedokumendile vedaja poolt puudusi tähistavaid märkeid tehtud ei ole, tuleb kooskõlas CMR art. 9 p.2 eeldada, et kaup ja selle pakend oli vedajale üleandmise hetkel puudusteta ning pakend oli piisav kauba tavapäraseks transportimiseks. Teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrus nr 81 „Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri“ §-le 9 kohaselt tuleb sõidukile paigutatud veose veeremise, nihkumise või ümbermineku vältimiseks veos vajadusel kinnitada kinnitusvahenditega. Nimetatud sätte eesmärk on koostoimes sama paragrahvi lõikega 2 tagada eelkõige sõiduki stabiilsus ja liikumiskindlus, mitte kauba säilimine, kuid sellest tuleneb siiski selgelt kauba sellise paigutamise kohustus vedaja poolt, mis välistaks kauba nihkumise sõidu ajal. Seega, arvestades kauba saatedokumendil vedaja poolt kauba või pakendi puuduste kohta märgete mittetegemist, tuleb CMR art. 9 p.2 alusel eeldada, et kaup oli vedajale kättesaadavaks tegemisel puudusteta. Kuivõrd veose tarnetingimus oli EXW, oli kauba laadimise ja kinnitamise kohustus vedajal. Selline kohustus lasuks vedajal Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskirja § 9 kohaselt ka siis, kui kauba laoks autosse saatja, sest vastasel korral puuduks vedajal võimalus tagada sõiduki stabiilsus ja liikumiskindlus ning seeläbi turvaline liiklemine. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et kaup transporditi kinnitamata ning sellele tekkisid kahjustused vedamise ajal hõõrdumise teel, tuleb järeldada, et nimetatud kahjustused tekkisid kauba ebapiisava kinnitamise tulemusena. Sellist kauba kinnitamise kohustuse mittetäitmist tuleb lugeda vedaja kohustuse rikkumiseks ning selle tulemusena veetava kauba kahjustamist lugeda vedaja poolt tellijale kahju tekitamiseks. CMR art. 17 p.1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. CMR art 3 kohaselt vastutab vedaja ka enda poolt kasutatud alltöövõtjate eest. Eeltoodu alusel tuleb hageja lugeda kostja ees vastutavaks veoteenuse osutamise käigus kauba vigastamisega kahju tekitamise eest. Kuivõrd hageja on omaksvõtnud vastuhagis esitatud kahju suuruse 1741.45 eurot, millisele summale vastab Eesti Panga ametliku valuuta konverteerimiskursi kohaselt 27247.77 krooni, tuleb lugeda kostja nõue hageja vastu selle kahju hüvitamise kohustuse täitmiseks põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi põhivõla osas tuleb rahuldada ja rahuldamisele kuulub ka vastuhagi . Kostja poolt vastuhagis esitatud ja hageja poolt menetluses omaksvõetud kahjunõude summale 1741.45 eurot vastab Eesti Panga ametliku valuuta konverteerimiskursi (1 euro = 15.6466 krooni) kohaselt 27247.77 krooni, mitte 27 248.00 krooni

5 (6)

2-06-39207 nagu esitas kostja. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 26 267.86 krooni ja hagejalt kostja kasuks 27247.77 krooni. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõuded tuleb kattuvas ulatuses tasaarvestada ja tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas ning sellest tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks 979.91 krooni s.o. summa , mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist. Seoses vastastikuste nõuete olemasoluga ja nende tasaarvestamisega ei kuulu rahuldamisele põhihagi viivise osas. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg.4). Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hagi põhivõla osas ja vastuhagi ning nimetatud nõuded olid suuruselt võrreldavad, rahuldamata jäi hagi viivise nõudes ja tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus hagejalt kostja kasuks 979.91 krooni, on kohtu hinnangul antud asjaoludel õige jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.