Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud XxxxMTÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt langes võlgniku maksevõime, tulenevalt lepinguliste partnerite poolt kohustuste täitmata jätmisest, 2017. a esimeses kvartalis sedavõrd oluliselt, et võlgnik ei suuda täita temal lasuvaid kohustusi. Arvestades ka võlgniku eelnevate perioodide käivet, tuleb tõdeda püsivat maksejõuetust. Võlgniku ainukeseks varaks on Xxxxkülas asuv pooleliolev ehitis (külamaja) väärtusega 113 493 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused, kuid puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks (võlgnevused kokku 165 190,70 eurot). Eeltoodu põhjal leiab võlgnik, et on seisuga 29.05.2017. a muutunud püsivalt maksejõuetuks. 26.06.2017. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Elin Vilippuse. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ning ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (189 970,28 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku vara moodustab arvelduskontol olev 39,28 eurot. Võlgniku suurim võlausaldaja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, kelle nõue tuleneb 04.03.2015. a toetuse tagasinõudmise otsusest nr 13-6/282 ning on 26.06.2017. a seisuga 173 857,15 eurot. Ajutise pankrotimenetluse käigus on kohus tuvastanud, et püsivalt muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2017. aasta alguses, mil tegevus lõppes ning külamaja ehitus jäi pooleli puuduoleva 27 000 euro tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal tekkis võlgniku maksejõuetus sellest, et ehitaja ei suutnud lõpetada külamaja ehitustöid ning need kallinesid 27 000 euro võrra. Külaselts ei leidnud puuduolevaid rahalisi vahendeid, mis omakorda viis selleni, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet nõudis tagasi toetuse. Seega ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. 2(4)

Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kinnistule registriosa numbriga xxxx ehitatud seltsimaja hoone kuulub Xxxx vallale kui kinnisasja oluline osa. Xxxxtaotles PRIA’lt Xxxxküla multifunktsionaalse teeninduskeskuse rajamiseks toetust, millega rajati ka pooleli olev ehitis. Kuna ehitis on rajatud kolmanda isiku (PRIA) rahalistest vahendistest, mitte Xxxxrahalistest vahendistest, puuduvad ajutise pankrotihalduri hinnangul Xxxxnõuded Xxxx valla vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 750 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 750 eurot ajutise halduri Elin Vilippuse kasuks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.