Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus Xxxxpankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on Konstantin Belovil 22.05.2017. a seisuga maksuvõlg kokku summas 10 031,67 eurot, millest 6 685,58 eurot moodustab põhivõlg ning 3 346,09 eurot arvestuslik intress. Võlgnikul on püsiv maksuvõlg tekkinud alates 2012. aastast. Maksuhaldur on saatnud pangakonto arestimise korraldusi Eestis asuvatele krediidiasutustele, esimesena väljastas maksuhaldur 26.06.2014. a korraldused nr 13.27/416464 ja 13.2-7/416480, millega arestis võlgniku Swedbank AS-s ja SEB Pank AS-s asuvad arvelduskontod. Täitemenetluse jätkamiseks on maksuhaldur edastanud 11.09.2014. a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kokku üheksa täitmisavaldust. Täitemenetluses ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud ligi viie aasta jooksul maksuvõlga sisse nõuda. Seetõttu tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et Xxxxon maksejõuetu ning võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. 21.06.2017.a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas Xxxx ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (11 452,39 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara, rahaliste vahendite jääk AS-i SEB Pank kontol on 4,66 eurot. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et elukaaslase Irina Belova poolt osutatud raamatupidamisteenuse eest tasuti raha võlgniku pangakontole, kust rahad kanti edasi Julia Belovale, kes on Irina Belova ema. Võlgnik oli küll teadlik, et FIE-na tegutsedes peab makse maksma, kuid maksude ulatuse ning raha ülekannete kohta võlgnikul seletus puudus. Maksejõuetuse on ajutises menetluses tuvastatu kohaselt põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.

2(4)

Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esineb PankrS § 171 lg 2 p 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistav asjaolu: võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Kohtu hinnangul on võlgnik esitanud sisuliselt taotluse pankrotimenetluse kaudu kohustuslikest riiklikest maksudest vabanemiseks. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse eesmärk ei ole riiklikest maksudest vabastamine. Riigikohus on lahendis 3-3-1-74-09 asunud seisukohale, et maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Võlgniku maksukohustusest vabanemine on välistatud kõigis võlavabastussüsteemides, mistõttu puuduks võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel edulootus. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30 sätestatule. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 4,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 405 eurot ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 38 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 näeb ette, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lisaks käsitleb menetluse raugemise korral PankrS § 150 lg 1 p-des 2 ja 5 nimetatud kulude jaotust PankrS § 23 lg 4, mis sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kusjuures riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest ajutise halduri kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.