Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldaja esitas kohtule 05.07.2016 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli avaldaja ja võlgniku vahel 27.11.2015.a sõlmitud leping, alusel Mebor kohustus valmistama ja müüma Westwoodile saemasina VC 700/75 ning 500/85 mm läbimõõduga 28 tera. Westwood kohustus Lepingu p 3 järgi tasuma Meborile saemasina eest 28 392 eurot ning terade eest 3458 eurot. Kokku kohustus Westwood tasuma Meborile Lepingu kohaselt ostuhinnana 31 850 eurot. Mebor andis valmistatud saemismasina ja terad vedajale üle 19.02.2016. Vedaja toimetas valmistatud esemed Westwoodile kätte 22.02.2016. Eelnimetatut tõendab kauba saateleht. Westwood võttis Lepingu alusel valmistatud esemed pretensioonideta vastu. 23.12.2015 tasus Westwood Meborile Lepingu järgsest ostuhinnast ettemaksuna 1274 eurot Tasumata ostuhinna 30 576 eurot osas esitati arve Westwoodile 11.02.2016 (Vaatamata mitmetele Mebori meeldetuletustele ei ole Westwood pankrotiavalduse esitamise seisuga täitnud Lepingu p-st 4 tulenevat kohustust tasuda Meborile tasumata osa ostuhinnast summas 30 576 eurot. Avaldaja leidis, et Westwood peab tasuma ka Sloveenia seadusjärgset viivist, mille suuruseks on avalduse esitamise ajal 3343.75 eurot. Nõude suuruseks kokku on 33919.75 eurot. Mebor leidis, et Westwood on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole ostetud esemete eest tasunud. Mebor esitas Westwoodile 21.03.2017 nõudekirja koos pankrotihoiatusega. Westwood ei tasunud hiljemalt 30.03.2017 nõutud summat ega ole teinud seda tänaseni, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et Westwood on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Võlgnik esitas 08.09.2017 vastuväite pankrotiavaldusele, milles vaidles vastu avaldaja nõudele ning märkis mh, et avaldaja ei ole põhistanud puudutatud isiku maksejõuetust. Vastuväite kohaselt pidi tellitud saemasin oli mõeldud kasepuu saagimiseks ja ühtlasi pidi see masin olema üks osa suuremast saeliinist. Mebor ja Westwood pidasid läbirääkimisi kogu saeliini soetamiseks, kuid suurema tehinguni ei jõutud just konkreetse saemasinaga seotud probleemide tõttu. Antud saemasin tarniti 2016.a. veebruaris, see pandi Westwoodi saeveskis kokku 2016.a. märtsis, kuid seda masinat ei saadudki korralikult tööle. Ilmnes, et selle saega ei ole võimalik saagida kaske või mingit muud kõvemat puud, kuna sae kettad lähevad liiga kuumaks ja saetav materjal jääb masinasse kinni. Saega töötamine on vähetulemuslik. Masinaga kokku puutunud spetsialistide arvamuse kohaselt ei ole saepink sobiv kasepuidu saagimiseks. Westwoodi juhataja on edastanud Mebori juhile juba 06.04.2016.a. e-kirja, milles väljendab, et masin kiilub kinni mitu korda tunni jooksul ja saatnudtõrgete kohta videoülesvõtteid. Suheldud on ka telefoni teel. Mebor on soovitanud panna masinale paremad terad. Eelnev näitab, et müüjad on ostetud kauba puudustest teavitatud ja müüja on olnud kogu aeg teadlik kaubaga seotud probleemidest. Müüja on 18.07.2017.a. e-kirjas ise kinnitanud, et tema müüdud terad ei ole korras ehk nõuetekohased. Samas on müüja esindaja pankrotiavalduses väitmas, et müüja ei ole pärast kauba vastuvõtmist selgitanud, et saemasin või terad oleksid puudustega. Westwood on seisukohal, et Sloveenia äriühing Mebor ei ole ilmselt varustanud oma Eesti esindajat kogu teabega müügiga seotud probleemidest ja sellest, et Mebor on tarninud Westwoodile saemasina, millega ei ole Westwoodil võimalik tulemuslikult tööd teha. Westwood märkis, et on teinud täiendavaid pingutusi ja ka kulutusi masina seadistamiseks ja täiendamiseks, kuid ei ole soovitud tulemust saavutanud. Masin on asendatud teise masinaga. Mebori juhataja andis Westwoodi juhatuse liikmele vahetult enne pankrotihoiatuse saatmist teada, et tal on sellele samale saemasinale olemas ostja Valgevenest ja et Mebor toimetab selle masina Eestist ära. Seetõttu oli pankrotiavalduse esitamine üllatav. Westwood teatas, et kuna ta ei ole ostjana saanud sellist kaupa, mida ta tellis – kaup on olnud puudustega ning müüja ei ole võtnud mitte midagi ette, et puudusi kõrvaldada, on ostja keeldunud õigsustatult kogu müügisumma tasumisest kuni ostjale on tarnitud kvaliteetne ja töötav kaup. Westwood avaldas, ta taganeb käesolevaga 27.11.2015.a. müügilepingust.

Westwood teatas ka, et on igal juhul maksejõuline ja Meborile oli nimetatud asjaolu teada. Westwoodi käive on olnud 2016. aastal üle 5 miljoni euro, tema omandis on saetootmiskompleks ja mitmeid kinnistuid, ta on koos sidusettevõtjaga piirkonna üks olulisemaid tööandjaid. Seega on Westwood vajadusel igal juhul võimeline kohustuse täitma ja tasuma vajalikud summad. 08.09.2017 toimunud istungil jäi avaldaja seisukohale, et käesolevalt pole tegemist vaieldava situatsiooniga. Võlgnik jäi kirjalikes seisukohtades toodu juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldaja pankrotiavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesolevalt on võlgnik esitanud avaldaja nõudele vastuväite, mida ta on piisavalt põhjendanud: võlgnik oli seisukohal, et avaldaja müüs talle puudustega saemasina ning ta on põhjendatult keeldunud ostusummade tasumisest. Oma vastuväites avaldas võlgnik, et taganeb 27.11.2015 müügilepingust. Kohus leiab, et avaldaja nõude olemasolu ja võlgniku vastuväited nõudele vajavad sisulist arutamist ja tõendamist. Avaldaja esindaja seadis istungil osaliselt kahtluse alla võlgniku esitatud tõendid ja nende sisu, mis omakorda näitab, et poolte vahel on nõude olemasolu või puudumise üle vaidlus. Seega pole menetlusosaliste vaidlus kohtu hinnangul lahendatav pankrotimenetluses. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käesolevalt on poolte vahel aga sisuline vaidlus. Kohus leiab, et võlgnik on põhjendatult pankrotiavaldusele vastu vaielnud ning avaldaja nõuet on võimalik menetleda ja nõudele saada lahendus väljaspool pankrotimenetlust, st hagimenetluses. Seega ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik avaldaja eesmärki (ajutise halduri nimetamine, pankrotimenetlusega jätkamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine) saavutada. Seega tuleb avaldaja avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus ning kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu ja eeldatavalt kandu ka kulusid õigusabile, mis tulenevalt PankrS § 15 lg 6 jäävad tema enda kanda. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 770 eurot. Summa on käibemaksuta. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Võlgniku poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 7 tundi, tasumääraga 110 eurot. Kohus leiab, et arvestades võlgniku esindaja ettevalmistust, kirjalike vastuväidete sisu ja mahtu, esitatud tõendeid ja esindaja osalemist kohtuistungil, on võlgniku esindaja ajakulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka võlgniku lepingulise esindaja tasumäär 110 eurot ühe töötunni eest. Võlgniku menetluskulud on kokku seega 770 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb avaldajalt välja mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.