lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-3802/41

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-3802/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2255
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-3802

Tsiviilasi

XXXXAS

hagi

Xxxxning

Xxxxvastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

35 105,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja XXXXAS (registrikood xxxx, asukoht xxxx)

esindajad

hageja esindaja Margus Rebane (e-post [email protected]) Kostja I Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) kostja II esindaja xxxx

eelistung 21.03.2017, edasi kirjalikus menetluses

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxxning Xxxxsolidaarselt võlgnevus summas 23 616,08 eurot (kakskümmend kolm tuhat kuussada kuusteist eurot ja kaheksa senti) XXXXOÜ kasuks, s.o põhivõlgnevus 20 984,85 eurot ning viivis 2631,23 eurot.
3.Välja mõista Xxxxning Xxxxsolidaarselt viivis 0,15% päevas põhivõlalt (s.o 20 984,85 eurot) alates 09.03.2016 kuni põhivõla täitmiseni XXXXOÜ kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Xxxxvastutuse rahaliseks maksimumsummaks (võlg ja viivis kokku) on 30 000 eurot.
5.Xxxxvastutuse rahaliseks maksimumsummaks (võlg ja viivis kokku) on 30 000 eurot.
6.XXXXOÜ menetluskulud jätta solidaarselt Xxxxning Xxxx kanda. Xxxxning Xxxxmenetluskulud jätta nende endi kanda.
7.Välja mõista Xxxxja Xxxxsolidaarselt XXXXAS-i kasuks menetluskulu summas 1 000 eurot (üks tuhat), so riigilõiv 1000 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.03.2016 esitatud ning 15.04.2016 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXXAS (hageja) ja OSAÜHING XXXX(pankrotis) 12.12.2014 krediiditingimustega müügilepingu nr 7102. Lepingu alusel müüs hageja OSAÜHINGULE XXXX(pankrotis) erinevaid ehituskaupu. OSAÜHING XXXX(pankrotis) on müüdud kaubad kätte saanud, kuid on jätnud kauba eest tasumata summas 20 984,85 eurot. Hageja ja OSAÜHING XXXX(pankrotis) juhatuse liikme Xxxx(kostja I, käendaja I) vahel on 12.12.2014 sõlmitud käendusleping, mille alusel kohustus käendaja I vastutama OSAÜHING XXXX(pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate OSAÜHING XXXX(pankrotis) kohustute eest. Käendaja I maksimumvastutuse summaks nimetatud lepingu alusel on 30 000 eurot.

Hageja ja OSAÜHING XXXX(pankrotis) juhatuse liikme Xxxx(kostja II, käendaja II) vahel on 12.12.2014 sõlmitud käendusleping, mille alusel kohustus käendaja II vastutama OSAÜHING XXXX(pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate OSAÜHING XXXX(pankrotis) kohustute eest. Käendaja I maksimumvastutuse summaks nimetatud lepingu alusel on 30 000 eurot. Hageja esitas arved müüdud kauba eest koos kauba üleandmisega. OSAÜHING XXXX(pankrotis) ei ole arveid tähtaegselt tasunud. Hageja on korduvalt nõudnud nii OSAÜHINGULT XXXX(pankrotis) kui ka käendajatelt võlgnevuse tasumist, kuid võlgnevust ei ole tasutud. Lepingu punkti 4.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingujärgse makse tähtajaks tasumata jätmisel viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 08.03.2016 moodustab viiviste võlgnevus kokku 2 631,23 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja OSAÜHINGULT XXXX(pankrotis) ning kostjalt I ja kostjalt II välja mõista põhivõlgnevuse 20 984,85 eurot, viivise 2 631,23 eurot ning alates 09.03.2016 viivise 0,15% põhivõlast päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastus 16.09.2016 esitatud vastuses kostjad hagi õigeks ei võtnud. Kostjad ei vaielnud oma vastuses vastu 12.12.2014 krediiditingimustega müügilepingu nr 1701 ning käenduslepingute sõlmimise üle. Kostjad olid seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumendid ei võimalda tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostja I hagejalt kaupa saanud. Menetluse käik 11.08.2017 määrusega jättis kohus XXXX(pankrotis) vastu (kd III lk 20).

hagi

läbi

vaatamata

hageja

hagi

OSAÜHING

Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
4.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ja OSAÜHING XXXX(pankrotis) vahel on 12.12.2014 sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr 7102 (kd I lk 7-9), hageja ja kostja I vahel 12.12.2014 käendusleping (kd I lk 11-12) ning hageja ja kostja II vahel 12.12.2014 käendusleping (kd I lk 13-14). Kostjad on oma vastuses nimetatud lepingute sõlmimist kinnitanud (kd II lk 24). VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. OSAÜHINGU XXXX(pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu p 3.4 esimese lause kohaselt koostab müügitehingu vormistamiseks müüja arve-saatelehe või koondarvekliendile saatelehe. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja OSAÜHINGULE XXXX(pankrotis) erinevaid ehituskaupu ning esitas arved kauba eest koos kauba üleandmisega. Hageja on OSAÜHINGULE XXXX(pankrotis) esitanud järgnevad arved (s.h saatelehed): - Arve nr 0615.002848 summas 9 228,19 eurot (kd I lk 21-22). Põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 29.11.2015.a. Arvest on tasutud 1090 eurot, mis on arvestatud põhinõude katteks. Tasumata on 8 138,19 eurot. Arve alusel müüdud kaubad kajastuvad saatelehtedel (kd I lk 55-116). - Arve nr 0615.002852 summas 154,29 eurot (kd I lk 17). Põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 02.12.2015.a. Arve on täielikult tasumata. Arve alusel müüdud kaubad on detailselt kajastatud saatelehtedel (kd I lk 117-118). - Arve-saateleht nr 0615.002960 summas 1 424,12 eurot (kd I lk 23). Põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 11.12.2015.a. Arve on täielikult tasumata. Arve alusel müüdud kaubad kajastuvad samal arve-saatelehel. - Arve-saateleht nr 0615.003016 summas 1 725,84 eurot (kd I lk 24). Põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 16.12.2015.a. Arve on täielikult tasumata. Arve alusel müüdud kaubad kajastuvad samal arve-saatelehel. - Arve nr 0615.003164 summas 9 515,49 eurot (kd I lk 18, 19). Põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 30.12.2015.a. Arve on täielikult tasumata. Arve alusel müüdud kaubad kajastuvad saatelehtedel (kd I lk 123-183).

-

Arve nr 0615.003400 summas 26,92 eurot (kd I lk 20). Põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg oli 30.01.2016.a. Arve on täielikult tasumata. Arve alusel müüdud kaubad kajastuvad saatelehel (kd I lk 184).

Kostjad on esitanud menetluses vastuväited, et nimetatud dokumendid ei võimalda tuvastada, kas ja millises ulatuses hagejalt on kaupa saadud ning samuti on kostjate hinnangul suur osa saatelehtedest allkirjastatud kostjatele tundmatute isikute poolt. Kohtu hinnangul on jäänud nimetatud kostjate väited üldsõnaliseks ja tõendamata. Müügilepingu p 3.16 sätestab, et kauba üleandmist tõendab arve-saatelehe, saatelehe või laolehe aktsepteerimine ostja poolt. Arve-saateleht, saateleht, või laoleht loetakse aktsepteerituks ostja poolt, kui ostja ei esita müüjale kirjalikult või e-posti teel tellimust puudutavaid pretensioone 7 päeva jooksul alates arve-saatelehe või saatelehe kättesaamisest või kauba vastuvõtmisest laolehe alusel. Lepingu p 3.18 sätestab, et ostja tagab ja vastutab, et kauba võtab ostja esindajana vastu üksnes selleks volitatud isik. Juhul, kui pooled ei lepi kirjalikult kokku teisiti, loetakse, et iga isik, kes allkirjastab kauba vastuvõtmisel ostja nimel arve-saatelehe, saatelehe või laolehe, tegutseb ostja nimel ning kaup loetakse ostja poolt vastuvõetuks momendist, kui ostja nimel tegutsenud isik on antud dokumendile alla kirjutanud. Hageja on kohtule esitanud allkirjastatud saatelehed, millel on kajastatud kõik üksikud kauba üleandmised (arved, saatelehed kd I lk 34-161). Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et nimetatud saatelehti ei saa pidada usaldusväärseteks. Kostja ei ole täpsustanud, millised konkreetsed saatelehed ja miks on kostjate arvates võltsitud allkirjadega. Kuigi kostjad on esmalt märkinud, et vaidlustavad kõigi hageja 10.10.2016 lisadena esitatud dokumentide ehtsuse, siis 21.03.2017 toimunud eelistungil ei osanud kostjad täpsustada, milliste konkreetsete saatelehtede osas neil vastuväited on ning kostja II märkis, et võimalik, et dokumendid on kostjate poolt allkirjastatud (eelistungi protokoll kd III lk 12-13). Samuti kinnitas kostja II nimetatud eelistungil, et arvel nr 0615.002848 on tema allkiri, arvel nr 0615.003164 ei ole kindel, kas on tema allkiri või mitte. Kohus märgib, et viimati nimetatud arvete näol on tegemist koonditega, kus on loetletud kätte saadud kaupade saatelehed. Samuti ei osanud kostja II 21.03.2017 toimunud eelistungil öelda, kas saatelehtedel märgitud kaup on saadud kätte või mitte. Kohus andis eelistungil kostjatele täiendavalt tähtaja nimetatud asjaolude täpsustamiseks (s.o allkirjade ning kauba kätte saamise osas), kuid kostjad kohtule selgitusi ei esitanud ega vastuväiteid ei täpsustanud. Seega ei ole kostjad tõendanud, et nad ei ole arvetel märgitud kaupa täielikult või osaliselt saanud. Samuti ei ole kohtu hinnangul kauba mittesaamine käesoleval juhul eluliselt usutav. Tulenevalt VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest oleks heas usus tegutsenud isik andnud kohe arve esitajale teada, et talle on esitatud arve kauba eest, mida ta ei ole saanud. Ka müügilepingu p 3.6 sätestab, et kauba vastuvõtmisel enne arvesaatelehele, saatelehele või laolehele allakirjutamist veendub ostja selles, et kaup vastab koguseliselt ja sortimendi poolest arve-saatelehel, saatelehel või laolehel toodule, samuti veendub, et kaup on väliselt kahjustamata. Lepingu p 3.10 kohaselt kaotab ostja õiguse esitada müüjale pretensioone kauba pakendisiseste puudujääkide kohta, kui ostja ei ole

pakendisisestest puudujääkidest müüjale teatanud 5 päeva jooksul arvates kauba vastuvõtmisest. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid enne hagiavaldusele vastuse esitamist hagejat teavitanud, et arvetel/saatelehtedel märgitud kaupa ei ole reaalselt saadud. Samuti on kohtu hinnangul ehitusmaterjalide müügi puhul tavapärane, et materjali võib vastu võtta ka muu selleks volitatud isik peale kauba tellija juhatuse liikme. Müügilepingu p 3.18 sätestab, et ostja tagab ja vastutab, et kauba võtab ostja esindajana vastu üksnes selleks volitatud isik. Juhul, kui pooled ei lepi kirjalikult kokku teisiti, loetakse, et iga isik, kes allkirjastab kauba vastuvõtmisel ostja nimel arve-saatelehe, saatelehe või laolehe, tegutseb ostja nimel ning kaup loetakse ostja poolt vastuvõetuks momendist, kui ostja nimel tegutsenud isik on antud dokumendile alla kirjutanud. Seega on kohtu hinnangul kaupade üleandmine tõendatud igal üksikul saatelehel ja täiendavalt on kostjad koondarvel kinnitanud, et kaup on kätte saadud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus põhivõlgnevuse osas on põhjendatud. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid, et esitatud arved oleksid tasutud. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele hageja kasuks põhivõlgnevus summas 20 984,85 eurot.

5.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise hagi esitamise päeva seisuga 2631,23 eurot ning viivise 0,15% päevas põhivõlast alates 09.03.2016 kuni põhinõude täitmiseni. 5.1 Müügilepingu p 4.15 kohaselt oli viivise määraks 0,15 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (kd I lk 8). Kostja on esitanud kohtule viivisearvestuse (kd I lk 25). Kostjad ei ole viivise nõudele ega viivise suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostjad olles arvete tasumisega viivituses, pidid arvestama viivise rakendumisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas 2631,23 eurot. 5.2 TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjatelt viivise 0,15 % päevas väljamõistmist alates 09.03.2016.a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
6.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt võlgnevus summas 23 616,08 eurot (s.o põhivõlgnevus 20 984,85 eurot ja viivis 2631,23 eurot) ning viivis 0,15% päevas alates 09.03.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Käenduslepingutes on märgitud käendajate, s.o kostjate I ja II vastutuse maksimummääraks 30 000 eurot (käenduslepingute p 1.2, kd I lk 11, 13). Seega märgib kohus selle ära ka otsuse resolutsioonis.

Menetluskulud

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1000 eurot (kd I lk 31). Kohus loeb TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 1000 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 1000 eurot, s.o riigilõiv 1000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja