Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2008.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-1717
Tsiviilasi
AS Hanspank hagi Jaan Spaidel’i (endise perekonnanimega Uusleer) vastu 50890.75 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Hansapank, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Esindaja AS Hansapank Lääne-Eesti regiooni jurist Ingvar Kõo, Aida 5 Pärnu 80010 Kostja: Jaan Spaidel (Uusleer), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
13. veebruar 2008.a kirjalikus eelmenetluses
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista Jaan Spaidelilt AS Hansapank kasuks 50890.75 (viiskümmend tuhat kaheksasada üheksakümmend krooni ja 75 senti) krooni, sealhulgas põhinõue 43469.91 (nelikümmend kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa krooni ja 91 senti) krooni, intress 5297.51 (viis tuhat kakssada üheksakümmend seitse krooni ja 51 senti) krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1074.67 (üks tuhat seitsekümmend neli krooni ja 67 senti) krooni ja leppetrahv 1048.66 (üks tuhat nelikümmend kaheksa krooni ja 66 senti) krooni. Välja mõista Jaan Spaidelilt AS Hansapank kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 12.01.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%) põhinõude summast päevas. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. AS Hansapank menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.
Välja mõista Jaan Spaidelilt AS Hansapank kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 22.06.2006.a sõlminud käenduseta väikelaenulepingu nr 06-103266-VL (leping I ), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 45000 krooni intressiga 18% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol nr 221027329268, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 18. kuupäeval, tagastamise lõpptähtpäevaks oli lepingu kohaselt 18.06.2010.a. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja ja kostja sõlmisid 11.01.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping II), mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi nr 4797245001058122, mis on seotud limiidikontoga nr 221030046017 ja arvelduskontoga 221027329268 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000 krooni ulatuses. Lepingu II punkti 5.4, 5.6 ja 5.7 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidi eest hagejale igakuiselt intressi ehk tagama maksepäeval intressi tasumiseks vajaliku summa olemasolu arvelduskontol. Intressimääraks oli lepingu II kohaselt 16% aastas ja maksepäevaks iga kuu
Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama, nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu ja nõudma viivist. Kostja võlgneb hagejale lepingute I ja II järgi 50890.75 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel alates 12.01.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, so EKP intress + 7%, hetke määr 0,30 % päevas tasumata põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist panga hinnakirjas fikseeritud määrast (EKP + 7%) arvestatuna kokku 1074.67 krooni. Kostja ei ole viivise nõudeid vaidlustanud. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingus I fikseeritud määras 18% ja lepingus II 16 % aastas. Hageja on arvestanud intressi kokku 5297.51 krooni. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele võla katteks 50890.75 krooni, viivis 1074.67 krooni, intress 5297.51 krooni ning alates 12.01.2008.a.viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Lepingu I punkt 7.3 sätestab, et juhul, kui kostja on viivitanud intressi tasumisega 60 kalendripäeva, siis kohustub ta hageja nõudel maksma hagejale leppetrahvi summas 300 krooni ja lepingu ülesütlemisel 1% varaliste kohustuste summast. Lepingu II punkt 6.5.1 kohaselt, kui kostja ei täida lepingu punktis 5.7 nimetatud intressi tasumise kohustust, siis kohustub ta tasuma leppetrahvi hinnakirjas toodud määra alusel 300 krooni. Hageja on arvestanud leppetrahvi kokku 1048.66 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõstmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2500 krooni. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.