2-07-28208/5 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kohtu poolt kindlaks tehtud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 21.11.2007.a. otsusega jäeti A. J. hagi U. K. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes täielikult rahuldamata ning menetluskulud jäeti hageja kanda. Kohtuotsus on jõustunud 21.12.2007.a. Kostja palub 28.11.2007.a. esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses jätta hageja kanda kostja lepingulise esindaja kulud 11800 krooni vastavalt Advokaadibüroo Aivar Pilv 22.10.2007 arvele nr 20070935. Hageja pole kohtu poolt antud tähtajaks (16.01.2008.a.) vastuväiteid kostja menetluskulude nõudele esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Avalduse ja sellele lisatud Advokaadibüroo Aivar Pilv 22.10.2007 arve nr 20070935 kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid 11800 krooni ulatuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjat on menetluses esindanud vandeadvokaat Tarmo Pilv. Käesolev asi on suhteliselt väikese mahu ja keerukusega. Kostja ei pidanud koostama hagile kirjalikku vastust, vaid võis suuliselt vastata eelistungil. Asi sai ära arutatud 22.10.2007.a. esimese korraga, minnes eelistungilt kohe üle kohtuistungile. Samas istung kokku kestis neli tundi. Kõige eeltoodu alusel kohus leiab, et Advokaadibüroo Aivar Pilve 22.10.2007 arves nr 20070935 näidatud ajakulu 6 tundi 40 minutit on iseenesest põhjendatud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 15 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. TsMS §-s 132 lg 1 on sätestatud, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 132 lg 1 tulenevalt on 15 000 krooni. TsMS § 132 lg 2 kohaselt võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Kohtu arvates puudub käesolevas asjas alus määrata hagihinda TsMS §-s 132 lg 1 sätestatust erinevalt. Nagu kohus juba eespool on märkinud, pole asi eriti mahukas. Tegemist pole ka märkimisväärselt tähtsa asjaga. Pooled on mõlemad füüsilised isikud, kes kohtuistungil esitatud andmete kohaselt omavad töökohta. Seega võib eeldada, et poolte varaline seisund ei erine teineteise omast märkimisväärselt. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määruse nr 306 § 2 kohaselt kohus võib asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Tartu Maakohtu 21.11.2007.a. kohtuotsuse sisust nähtuvalt on A. J. nii oma sisult kui esitatud nõuete poolest olnud täies ulatuses põhjendamatu. Kohtu hinnangul on sellise hagi esitamise puhul tegemist menetlusõiguse kuritarvitamisega, mis annab alust rakendada Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määruse nr 306 § 2 sätestatut. Kohus peab põhjendatuks hagejalt kostja lepingulise esindaja kulu välja mõista Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määruse nr 306 §-s 1 lg 1 ja lg 2 lubatud piirmääras so 5000 x 1,3 so 6500 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Käesolevas asjas taotles kostja menetluskulude väljamõistmist summas 11800 krooni, kuid kohus mõistab kostjalt välja 6500 krooni. Seega ületab kaebuse hind 3000 krooni, mistõttu on määrus vaidlustatav.