Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-25609
Tsiviilasi
HK hagi GM vastu 90 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: HK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja PJ (XXX) Kostja: GM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Andrei Veressov (AB XXX)
esindajad
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta HK ́i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja esitas 12.07.2007.a. hagiavalduse kosta vastu 90 000,00 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt rahuldati Harju Maakohtu tagaseljaotsusega 31. maist 2007.a. (tl 1314) HK hagi GM vastu 92 000,00 krooni nõudes (tsiviilasi nr 2-06-37026). Nimetatud hagi aluseks olid 05.12.2003.a. poolte vahel sõlmitud laenuleping summas 32 000,00 krooni ja kostja poolt hagejale 08.06.2005.a. antud võlakohustus summas 60 000,00 krooni (tl 7-12). Vastavalt poolte vahel 05.12.2003.a. sõlmitud laenulepingule kohustus kostja laenu tagastama jätmisel tähtajaks tasuma hagejale viivist 1% päevas. Laen tuli tagastada ühe kuu möödumisel, seega hiljemalt 06.01.2004.a. Laen on senini tagastamata. Laenu tagastamise tähtajast on möödunud üle 1200 päeva ning teoreetiliselt võiks hageja taotleda kostjalt viivistena üle 380 000,00 krooni. Hageja soovib selle tagastamata laenu eest viiviseid ajavahemiku 01.01.2006.a. kuni 15.04.2006.a., s.o orienteeruvalt 97 päeva eest 1 % päevas, seega 31 000,00 krooni.
Vastavalt kostja poolt 08.06.2005.a. hagejale antud võlakohustusele kohustus kostja võla summas 60 000,00 krooni tagastama 20.06.2005.a., maksmisega viivitamisel aga tasuma viiviseid 0,5% päevas. Laen on senini tagastamata. Laenu tagastamise tähtajast on möödunud üle 700 päeva ning teoreetiliselt võiks hageja taotleda kostjalt viivistena üle 210 000,00 krooni. Hageja soovib selle tagastamata laenu eest viivistena ajavahemiku 01.01.2006.a. kuni 16.07.2006.a., s.o 197 päeva eest 0,5 % päevas, seega 59 000,00 krooni. Hageja juhib ka kohtu tähelepanu asjaolule, et laenud olid antud tagatiseta ning ette polnud nähtud intresse. Samal ajal on vabariigis viimastel aastatel elukallidus tunduvalt kasvanud. Laenude tagastamise tähtaegade möödumisel toimus ka kinnisvara hindade hüppeline kasv. 11.01.08.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde. Kostja vastuväited 23.10.2007.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele. Hageja nõudel puudub nii faktiline kui ka õiguslik alus. Alusetud on hageja nõuded, et kostja võlgneb käesoleval hetkel talle midagi. Nimelt tagastas juba 04.08.2006.a. kostja hagejale 149 556,00 krooni (12 100 USD konverteeritud Eesti Panga 04.08.2006.a. kursi järgi). Hageja sai nimetatud 149 556,00 krooni 05.12.2003.a. laenulepingust ja 08.06.2005.a. võlakirjast tulenevate põhi- ja kõrvalnõuete katteks. Hageja nõustus laenukohustuste kustutamisega ja andis kostjale selle kohta ka omakäelise kirjutatud kinnituse (tl 27-28). VÕS § 207 lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. VÕS § 207 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlasuhte lõppemise kohta sätestatut, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Hageja 04.08.2006.a. võla tasumise kinnitusest nähtub nõude puudumine võlgniku (kostja) vastu. Eeltoodust lähtuvalt kinnitas hageja, et võlad on tasutud, s.o võlasuhet ei ole. Kokkulepe, millega tunnistatakse, et võlasuhet ei ole, on nõudest loobumise lepingu üks liike. Kuivõrd hageja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole, siis puudub ka kostjal kohustus tagasi maksta hagejale rahasummad ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist
11.01.08 toimunud kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on kohtule esitanud hageja omakäeliselt kirjutatud kinnituse selle kohta, et HK on saanud GM käest 12 100 USA dollarit tema võla kustutamise katteks 04.08.2006.a. Seega on kostja hagejale tagastanud 149 556,00 krooni (Eesti Panga 04.08.2006.a. kursi järgi). Hageja ei ole kohtumenetluse käigus vastu vaielnud antud asjaolule, et ta on saanud kostja käest nimetatud summa, hageja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et maksti 12 100 USA dollarit. Kohus on seisukohal, et tulenevalt hageja allkirjastatud kinnitusest raha saamise kohta on tõendatud 149 556,00 krooni 05.12.2003.a. laenulepingust ja 08.06.2005.a. võlakirjadest tulenevate kohustuste täitmine kostja poolt. VÕS § 207 lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. VÕS § 207 lg 2 kohaselt
kohaldatakse võlasuhte lõppemise kohta sätestatut, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Kuivõrd hageja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole, siis puudub ka kostjal kohustus tagasi maksta hagejale rahasummad ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on avaldanud istungil arvamust, et tasutud 12100 USD ei puuduta käesolevat vaidlust, kuivõrd tuleneb võlasuhtest, milline ei ole käeoleva vaidluse esemeks. Poolte vahel oli palju laenulepinguid. Kohus on seisukohal, et kostja väide laenulepingute paljususest on tõendamata. Kohtu ettepanekule täiendavate tõendite esitamiseks selliste võlasuhete kohta hagejal esitada ei ole. Ülaltoodud põhjustel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.