Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.09.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-12745
Tsiviilasi
KP hagi PP vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PP apellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 7516,34 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (vastustaja): KP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Mariann Tusti
ja
Kostja (apellant): PP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja advokaat Hendrik Mühls Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.03.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta PP kanda.
3.Välja mõista PP-lt 144 eurot riigituludesse hagejale ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi tasu hüvitamiseks.
4.Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KP (hageja) esitas 24.08.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse PP (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2006 asjaõiguslepingu kinnistu, asukohaga Vanemuise 9 Tallinn, omandamiseks kaasomandisse selliselt, et mõlemad omandasid võrdselt 2/6 kinnistu mõttelisest osast.
3.23.08.2006 sõlmisid pooled Swedbank AS-ga laenulepingu nr 06-137272-EL, mille sihtotstarbeks oli eelpoolnimetatud kinnistu 4/6 suuruse mõttelise osa ost ning laenulimiidiks 95 920 eurot.
4.13.02.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr 06-137272-EL lisa, millega refinantseeriti eelnevat laenu 31 996 euro ulatuses. Pärast laenulepingu lisa sõlmimist oli laenulimiit 127 925 eurot.
5.03.03.2008 sõlmisid pooled Vanemuise 9 kinnistu asjaõigusliku kinkelepingu, millega kostja kinkis 1/6 oma mõtteliselt osast hagejale.
6.Hageja ja kostja sõlmisid abielu 08.08.2008, mis lahutati 08.11.2013.
7.17.11.2015 sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi kaasomandi lõpetamise osas tsiviilasjas nr 2-15-5375. Pooled lõpetasid kaasomandi selliselt, et kostjale kuuluv 1/6 mõtteline osa kaasomandist anti üle hageja ainuomandisse, misjärel kuulus hageja ainuomandisse 4/6 mõttelist osa kaasomandist. Kompromissi p-s 1.2 lepiti kokku, et hageja võtab kostjalt kui laenulepingu solidaarvõlgnikult üle sisesuhtes laenulepingust nr 06-137272-EL tulenevad kompromissi sõlmimise päevaks täitmata kohustused summas 98 924,86 eurot.
8.Alates 08.11.2013 kuni 17.11.2015 (tsiviilasjas nr 2-15-5375 kompromissi jõustumiseni) on hageja tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi 9170,85 euro ulatuses. Kuna laenulepingust tulenevad kohustused on poolte solidaarkohustused, siis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4585,43 (9170,85 / 2) eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1, § 69 lg-d 1 ja 2) ja viivise 791,35 eurot (VÕS § 113 lg 1).
9.Kuivõrd kinnistu oli poolte kaasomandis, siis tekkisid kostjal ka kaasomaniku kohustused. Alates 2013 oktoobrist kuni 17.11.2015 on hageja ainuisikuliselt kandnud kinnistuga seotud kulusid kokku 5419,01 euro ulatuses (vesi, prügivedu, kindlustus, elekter, gaas,
telekommunikatsioon, jooksvad korrashoiutööd), millest hageja palub kostjalt välja mõista 25% summast ehk 1354,74 eurot (asjaõigusseadus (AÕS) § 75 lg 1) ja viivise 309,61 eurot.
10.Hageja nõustus kompromissi korras võtma laenulepingust tulenevad kohustused enda kanda pärast kohtumääruse jõustumist, kuid mitte enne kohtumääruse jõustumist. Tsiviilasja nr 2-15-5375 esemeks oli pooltele kuuluva kinnistu kaasomandi lõpetamine selliselt, et kostjale kuuluv kaasomandi osa läheb üle hagejale. Hagi aluseks ega esemeks ei olnud laenulepingust tulenevate kohustuste jagamine.
11.Kostja lõpetas enne kompromissi sõlmimist omapoolsete laenumaksete tasumise pangale. Selle tagajärjel saatis pank 29.10.2014 võlateatise. Hageja tasus pangale kostja poolt tekitatud võlgnevuse ning tasus laenumakseid kuni tsiviilasjas nr 2-15-5375 sõlmitud kompromissini. Pooled ei ole sõlminud laenulepingu osas mingeid varasemaid kokkuleppeid. Seega olid hageja ja kostja mõlemad kohustatud tasuma 50 % laenumaksetest kuni tsiviilasjas nr 2-15-5375 sõlmitud kompromissi jõustumiseni. Kostja omapoolseid laenumakseid ei tasunud, hageja tasus ka kostja laenumaksed ning kostja ei ole oma osa hagejale hüvitanud.
12.Ebaõige on kostja väide, et kingisaaja võttis kinkelepingu sõlmimisega üle kõik kinnistuga seotud kohustused. Tegemist oli kostjapoolse kinkega pärast seda, kui kostja kirjutas oma laenu poolte eluasemelaenule juurde, et vabaneda oma kohustustest. Samuti on ebaõige kostja väide, et poolte vahel oli seltsinguleping ning et hageja peab tasuma laenumakseid, kuna see on hageja viis tasuda kostjale kaasomandi osa eest. Kostjate vastuväited hagile
13.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
14.Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-15-5375 olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (TsMS § 432). Tsiviilasjas nr 2-15-5375 oli vaidluse all laenulepingust nr 06-137272-EL tulenev nõue ja Vanemuise 9 kaasomandi jagamise ja valdamise küsimused (sh valdamise kulud). Kompromissiga võttis hageja enda kanda kõik kohustused seoses laenulepinguga nr 06137272-EL. Muuhulgas leppisid pooled kompromissis kokku, et õiglane hüvitis kostjale kaasomandi kaotamise eest on 12 500 eurot. Seejuures arvestasid pooled kaasomandi jagamisel kaasomandi osa turuväärtusesse ka laenulepingust tuleneva kohustuse.
15.Kinnistuga seotud kulude osas märkis kostja, et ta ei kasutanud kinnistut alates 2013. aasta septembrikuust ning hageja vahetas kostja teadmata ära kinnistu lukud, millest tulenevalt puudus kostjal kinnistule ka ligipääs. Seega on hageja alates 2013. aastast kasutanud kinnistu kaasomandi osa ainuisikuliselt ehk hageja on saanud kinnistu kaasomandi osa ainuvalduse eest kasutuseeliseid. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 30.03.2017 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 5940,17 eurot, seisuga 30.03.2017 viivis 1385,63 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis kostja poolt 24.03.2017 esitatud menetlusdokumendi vastu võtmata ja vastuväite kohtu tegevusele tähelepanuta. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistis kostjalt välja menetluskulu 645 eurot riigituludesse ning määras, et menetluskuludelt (645 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Maakohus tõi välja, et kostja 24.03.2017 menetlusdokument on esitatud tähtaega rikkudes ning kohus ei võta seda vastu. Samuti jättis maakohus tähelepanuta menetlusdokumendis esitatud vastuväite kohtu tegevusele, kuna vastuväide tulnuks esitada hiljemalt 09.03.2017 kohtuistungil lõpus (TsMS § 333 lg 2).
18.TsMS § 423 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagi läbi vaatamata, vaid üksnes sätestab selleks võimaluse (RKTKm nr 3-2-1-98-16, p 12). Kohus selgitas pooltele 01.11.2016 e-kirjas, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata ja andis kostjale tähtaja sisuliste vastuväidete esitamiseks (kd I, tl 179).
19.Pooled vaidlevad tsiviilasjas nr 2-15-5375 sõlmitud kompromissi p-i 1.2 üle, st kas sellega on reguleeritud ka varasemalt sissenõutavaks muutunud laenukohustuse kandmine. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Selline eeldus ei tähenda iseenesest seda, et kui pooled sõlmivad kompromissilepingu, siis loobuvad nad vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest, mis neil on üksteise vastu (VÕS § 207 lg 1), või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel alusel mingeid nõudeid (VÕS § 207 lg 2, vt RKTKo nr 3-2-1-118-10, p 13).
20.Poolte ühist tahet kompromissilepingu tõlgendamisel kohus ei tuvastanud (VÕS § 29 lg 1). Seega tuleb kohtul pooltevahelist kompromissilepingut tõlgendada (VÕS § 29 lg 5). Maakohus leidis, et kompromissilepinguga ei ole hageja loobunud tasutud laenumaksete nõudest kuni kompromissi jõustumiseni. Nimetatud asjaolud võisid olla tsiviilasjas nr 215-5375 arutelu all, kuid kompromissiga neid hõlmatud ei ole. Kohus lähtus kompromissi selgest tekstist, mis annab lünkadeta edasi kokkuleppe sisu, mille järgi võtab hageja üle kompromissilepingu sõlmimise päevaks täitmata kohustused. Selles kokkuleppes ei ole viidatud sissenõutavaks muutunud laenumaksete jagunemisele ega sellele, et need jäävad hageja kanda. Tõendamata on kostja väide, et pooled on kompromissis kokku leppinud, et õiglane hüvitis kostjale kaasomandi osa kaotamise eest on 12 500 eurot, mille sisse on arvestatud ka laenulepingust tulenev kohustus. Tsiviilasja nr 2-15-5375 menetlusdokumentidest seda ei tulene (kd I, tl 136-161).
21.Seega on hageja laenulepingu täitmisest tulenev nõue põhjendatud (VÕS § 69 lg-d 1 ja 2). Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid laenumaksete kujunemise kohta esitanud. Kohus on 01.11.2016 e-kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada hagile sisuline vastus, mh kas tal on nõuetele ja nende arvestusele sisulisi vastuväiteid (I kd tl 179). Kostja ei ole vastuväiteid selles osas esitanud ning seega kuulub hageja nõue rahuldamisele.
22.Ka hageja kaasomandile tehtud kulutuste nõue on põhjendatud. Kostja viide kinkelepingu p-le 2.2.1 (kd I, tl 22-28) ei ole asjakohane, sest hageja nõuab kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist osa suhtes, mis jäi kostja kaasomandisse ning mis jäeti hageja ainuomandisse alles 17.11.2015 kinnitatud kompromissiga (vt kinkelepingu p 5.1; kd I, tl 25). Samuti ei ole hageja kompromissilepinguga loobunud kaasomandile tehtud kulutuste nõudest ning seda ei ole arvestatud hüvitiste suuruse määramisel. Hageja on arvestanud kantud kulude suuruseks 1354,74 eurot ja kostja ei ole sellele summale sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele (AÕS § 75 lg 1).
23.Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis alates hagi esitamisest kuni otsuse kuulutamiseni perioodi 24.08.2016 - 30.03.2017 eest 284,67 eurot. Laenulepinguga seotud kohustuste osas on hageja arvestanud viivist perioodi 15.11.2013 - 20.08.2016 eest 791,35 eurot (kd I, tl 46-48). Kaasomandile tehtud kulutuste nõudelt on hageja arvestanud viivist perioodi 01.11.2013 - 23.08.2016 eest 309,61 eurot (kd I, tl 49). Lisaks tuleb kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis VÕS § 367 alusel. Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub 25.04.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks ning palus võtta uue tõendina asja juurde 16.11.2015 kompromisslepingu.
25.Maakohus on jätnud kostja 24.03.2017 vastuväite kohtu tegevusele õigusvastaselt tähelepanuta ning sisuliselt (eraldi kohtumäärusega) lahendamata.
26.Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagis esitatud nõuded lahendati tsiviilasjas nr 2-155375 (TsMS § 423 lg 1 p 4, § 432). Kohus saab TsMS § 423 lg 1 kohaldamisel (erinevalt TsMS § 423 lg 2 sätestatust) sisuliselt hinnata ka asjas esitatud tõendeid. Mh saab kohus antud juhul hagi läbi vaatamata jätmise küsimuse üle otsustades hinnata 16.11.2015 kompromissilepingut ja 17.11.2015 kompromissimäärust.
27.16.11.2015 kompromissilepingut ja 17.11.2015 kompromissimäärust koosmõjus hinnates on ilmne, et hageja loobus kompromissi sõlmides kõikidest Vanemuise 9 kinnistuga seotud nõuetest kostja vastu. Kompromissi sõlmimisel oli poolte tahe omavahel saavutada õigusrahu ning välistada Vanemuise 9 kinnistuga seotud (vastastikused) nõuded. Selleks tegid mõlemad pooled kaasomandi jagamise soovide osas kompromissi sõlmides järeleandmisi (VÕS § 578 lg 1). Kompromissilepingust ega kompromissimäärusest ei nähtu, et pooled oleksid soovinud kompromissi tingimuste alt välistada mõne (Vanemuise 9 kinnistuga seotud) nõude, vastasel juhul oleksid pooled seda eelduslikult kompromissilepingus ka märkinud. Juhul, kui hageja oleks tahtnud välistada mõne Vanemuise 9 kinnistuga seotud rahalise nõude kompromissi alt, oleks hageja pidanud tsiviilasjas nr 2-15-5375 sellekohast tahet ka sõnaselgelt avaldama.
28.Asjaolu, et kompromissi sõlmimise tulemusena sai hageja kokkuvõttes kinnistu 4/6 suuruse mõttelise osa omanikuks, sai võimalikuks ainult tänu sellele, et kostja loobus oma esialgselt esitatud nõudest (ning vastutasuks eeldas õigustatult, et mistahes Vanemuise 9 kinnistuga seotud (rahalisi) nõudeid tema vastu tulevikus ei esitata). Kostja ei oleks sõlminud hagejaga kompromissi olukorras, kus kostjale olnuks teada, et kompromissi sõlmimine ei välista hageja poolt tulevikus mõne kinnistuga seotud rahalise nõude esitamist. Vastustaja seisukoht
29.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
31.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja eelkõige maakohtu poolsetele menetlusõigusnormide rikkumistele. Ringkonnakohus maakohtu poolset menetlusõigusnormi rikkumist ei tuvastanud. Maakohus lõpetas 09.03.2017 kohtuistungil asja sisulise arutelu ja teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuistungil viibinud kostja lepinguline esindaja mingeid vastuväiteid sisulise arutamise lõpetamisele ei esitanud. Kostja poolt 24.03.2017 esitatud menetlusdokument oli esitatud selgelt hilinenult. Maakohus jättis õigesti tähelepanuta kostja hilinenult esitatud vastuväite kohtu tegevusele. TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendid, olgugi, et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kostja ei esitanud vastuväidet ei kohtuistungi lõpus ega ka
järgmises menetlusdokumendis pärast kohtuistungit. Kohtuistungist järgmine menetlusdokument oli kostja menetluskulude nimekiri, mis esitati 15.03.2017.
32.Kostja heidab ette, et maakohus ei lahendanud hagi läbi vaatamata jätmise taotlust eraldi määrusega. Kostja väidetel tuli talle üllatusena, et kohus pidas kohtuistungi ja kuulutas lahendi, mistõttu ei saanud ta hagile vastuväiteid esitada. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Seadus ei sätesta kohtu kohustust lahendada hagi läbi vaatamata jätmise taotlus enne kohtuotsuse tegemist. Juba hagi menetlusse võtmisel 25.08.2016 andis kohus kostjale tähtaja ka sisuliste vastuväidete esitamiseks hagile. Kohus on hagejale 16.09.2016 määrusega andnud veel ka täiendava tähtaja vastuse esitamiseks.
33.Samuti ei jätnud maakohus hageja 29.09.2016 taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks tähelepanuta, mistõttu kostja oleks olnud teadmatuses. 01.11.2016 kirjaga teatas kohus pooltele, et antud juhul on hagi läbi vaatamata jätmine sisuline küsimus, mida kohus saab hinnata tõendeid hinnates kohtuotsuses. Kohus selgitas pooltele sellest tulenevat tõendamiskoormist ja määras tähtaja oma väidete tõendamiseks 14.11.2016. Ühtlasi rõhutas kohus eraldi, et kostjal tuleb esitada hagile ka sisuline vastus. Seega puudus kostjal igasugune alus eeldada, et kohus teeb hagi läbi vaatamata jätmise kohta eraldi määruse ja seni pole tal vaja kohtu korraldusi täita.
34.Kohtukutses on selgelt märgitud, et tegemist on kohtuistungiga. Seega ei ole kohane ka kostja väide, et ta eeldas, et tegemist on eelistungiga, kus lahendatakse üksnes menetlusse võtmise küsimust.
35.Hagi rahuldamise põhjenduste osas nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
36.Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks 17.11.2015 kompromissimäärusest tulenevast poolte kokkuleppest ei saa järeldada, et hageja loobus kompromissi sõlmides kõikidest Vanemuise 9 kinnistuga seotud nõuetest kostja vastu. Kohus lähtus kompromissi tekstist, kus on selgelt ja ühemõtteliselt määratud, millised kostja kui solidaarvõlgniku kohustused panga ees hageja omavahelises sisesuhtes üle võtab ja nimelt kompromisslepingu päevaks täitmata kohustused. Varasemate pangale tasutud kohustuste omavahelist jaotust kompromissleping ei käsitle. Vastupidiselt kostja arusaamale, kes leiab, et eelduslikult loobus hageja kompromissi sõlmides kõikidest Vanemuise 9 kinnistuga seotud nõuetest kostja vastu ja kui mõnda kohustust kompromissleping ei hõlmanud, oleks see tulnud eraldi välja tuua, leiab kolleegium, et just asjaolu, et välja on toodud see, millised kohustused hageja enda kanda võtab, näitab, et hageja ei vabastanud kostjat kõikide kohustuste kandmisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
38.Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja kuivõrd hageja sai menetluskulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi, mõistis kohus kostjalt välja menetluskulud, so riigilõivu summas 525 eurot ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 120 eurot, kokku 645 eurot, riigituludesse. Menetluskulude kindlaksmääramise osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
39.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka hageja apellatsioonimenetluse kulud.
40.18.01.2017 määrusega on maakohus andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi seaduse § 17 lg 3 kohaselt kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele. Seega laienes hageja õigus saada riigi õigusabi ka apellatsioonimenetlusele. Riigi õigusabi andmise lõpetamiseks, nagu seda taotles kostja, puudub ringkonnakohtu arvates põhjus.
41.Hageja esindaja palus määrata kindaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 216 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamiseks kokku 4 tundi ja 30 min (1,5 tundi apellatsioonkaebusega tutvumine; 0,5 tundi kohtumäärusega tutvumine; 1 tund kliendiga konsulteerimine; 1 tund vastuse andmine ja 0,5 tundi kohtumäärusega tutvumine).
42.RÕS § 22 lg-s 7 sätestatu kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
43.Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu RÕS § 23 lg 1 ning korra p 1 alusel kindlaks määrata osaliselt.
44.Kohus loeb põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi (1 tund apellatsioonkaebusega tutvumine; 0,25 tundi kummagi kohtumäärusega tutvumine; 0,5 tundi kliendiga konsulteerimine; 1 tund vastuse koostamine), mille eest tuleb justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused" § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 esimese lause kohaselt välja maksta 144 eurot (120 eurot + käibemaks 24 eurot).
45.TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
46.TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 22). Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.