Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.veebruaril 2008.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-07-33416
Tsiviilasi
Võlgnevuse 9037.62 krooni nõue
Menetlusosalised
Hageja: ME Holding OÜ, registrikood 10844029, asukoht Nurme tee 26 Viimsi 74001 Harju maakond Hageja esindaja Margus Prantsus – juhatuse liige Kostja: Jaanus Heinaste, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx Kostja nõustaja M P
Asja läbivaatamise aeg
24.jaanuaril 2008.a. avalikul kohtuistungil
Jätta ME Holding OÜ hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Jaanus Heinaste tellis hagejalt 20.jaanuaril 2006.a. pukseerimisteenuse sõidukile MercedesBenz 108d Kombi (xxxxxxxTartu valda Tartumaal. Hagiavalduse kohaselt sai tellimust vastu võttes rõhutatud, et tellimust annulleerida ei saa. Kostja ütles oma isikuandmed ning andmed sõiduki kohta ning kinnitas oma soovi antud tingimustega antud teenust tellida, kuid hiljem taganes lepingust ühepoolselt. Hageja poolt nimetatud sündmuskohta jõudes oli kostja telefon välja lülitatud ja nimetatud kohast sõidukit ei leitud. Antud teenuse hind hageja hinnakirja kohaselt kuni lepingu taganemiseni on 2124.00 krooni. Kostjale väljastati 20.jaanuaril 2006.a. lihtkirjaga ja 30.juulil 2007.a. tähitud kirjaga arve nr 98/07, mille sisu ja tingimustega oli kostja tellimust esitades nõustunud ning mille alusel kohustus kostja hagejale tasuma 2124.00. Käesoleva ajani kostja oma maksekohustust täitnud ei ole.
Hageja on seisukohal, et kostja on seadusevastaselt jätnud täitmata endale võetud kohustuse tasuda hageja esitatud teenuse eest vastavalt esitatud arvele. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning VÕS § 635 lg 1 kohaselt on hageja endale võtnud lepingulise kohustuse täitnud, olles kostja tellimisel osutanud pukseerteenust kuni lepingust taganemiseni. Kostja jäi teenusega rahule ning pretensioone ei esitanud. Kuna kostja lepingust tulenevat kohustust teenuse eest maksta ei täinud, siis nõuab hageja VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1 ja § 82 lg 7 alusel selle kohustuse täitmist. Ka nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist arve kohaselt 0,5 % päevas, mis seisuga 01.november 2007.a. on 6913.62 krooni. Vastuses kostja vastuväidetele (tl 44-45) on hageja põhjendanud arvel nr 98/07 alg– ja sihtpunkti sellega, et tellimust esitades kostja nimetas just Tartu valla, samuti on õige Türi vald, sest seal puksiirauto asus. Ka ei pea ta nõutud viivist liiga suureks, kuna leiab, et kostja on teenuse maksmisest kõrvale hoidunud pahatahtlikult ning hageja väidab, et juba teenuse tellimisel sai kostjale selgitatud, et järele saab saata puksiirautot, mis asub Järvamaal ning selle kohalejõudmiseks kulub umbes tund. Ka tunnistab hageja kostja õigust lepingust taganeda, kuid sellisel juhul tuleks kostjal hüvitada hagejale tekitatud kahju. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Ta ei eita, et sõlmis hagejaga mobiiltelefoni vahendusel lepingu puskeerimisteenuse osutamiseks, et viia sõiduk Paidesse, kuid teenuse osutamise algpunkt oli mitte Tartu vald vaid Tartu linn. Kostja kinnitab, et ta tegelikkuses hagejalt pukseerimisteenust ei saanud. Ka hageja poolt esitatud arvest nr 98/07 nähtub hageja enda kinnitus, et puksiirauto kohale saabudes Jaanus Heinaste poolt juhitavat sõidukit sündmuskohalt ei leitud, seega vastavat teenust ei osutatud. Tellimuse vastuvõtmisel informeeris hageja esindaja kostjat, et neil on registreeritud palju tellimusi (õhutemperatuur õues üle 30 kraadi) ja nad ei tea, millal neil on võimalik tellimus täita. Juttu oli ka sellest, et kostja võiks leida ise kellegi, kellel on võimalik kostjat vajalikku sihtpunkti toimetada. Kostja vaidleb vastu ka sellele nagu oleks tema mobiiltelefon olnud välja lülitatud, sest just telefoni teel leidis kostja teise vedaja, tuttava K. K., kes auto sihtpunkti toimetas. Telefoni teel teavitas kostja ka hagejat kokkulepitud teenusest loobumisest lahkumata enne sündmuskohalt. Hageja esindaja, võttes vastu kostjalt kõne tellitud teenusest loobumise kohta, ei väitnud, et hageja on alustanud väljasõitu sündmuskohale. Ka vaidleb kostja vastu hageja väitele selle kohta, et tellimuse esitamise ajal oleks olnud juttu sellest, et tellimust annuleerida ei saa. Ka hageja poolt esitatud arvest nr 98/07 nähtub tellimuse annulleerimise võimalus. Kostja arvates on hagiavaldusele lisatud arve nr 98/07 vastuoluline, näidates segadust hageja raamatupidamisarvestuses, s.o. tellimuste vastuvõtmisel ja annulleerimisel ning arvete vormistamisel, millisest asjaolust võib omakorda tuleneda ka hageja ekslik arvamus kostja kohustuse kohta osutamata teenuse eest tasu maksmisel. Kostja kinnitab, et hagiavalduses märgitud arvet nr 98/07, mis olevat väidetavalt saadetud lihtkirjaga, kostja saanud ei ole. Kostja peab kummaliseks hageja käitumist seetõttu, et hageja on oodanud enam kui poolteist aastat, huvi tundmata miks väidetav võlgnevus on tasumata ning võtmata ka kostjaga ühendust, kuigi hagejal olid kostja andmed teada. Lisaks leiab kostja, et hageja poolt nõutud viivis on põhendamatult suur, ületades kolmekordselt osutamata teenuse maksumust. Vastuväidete kohaselt sõlmis kostja hagejaga lepingu füüsilise isikuna, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, seega on pooltevahelise lepingu näol tegemist tarbijalepinguga ning kohaldamisele tulevad sidevahendi abil sõlmitud töövõtulepingule VÕS-s tarbijalepingutele sätestatud erisused. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest ning sama sätte lg 4 alusel kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuna antud juhul hageja
pukseerimisteenust ei osutanud ja vastavat teenust ei ole kostja vastu võtnud, seda ei saa ka vastuvõetavaks lugeda, ei ole hageja nõue kostja vastu tasu nõudmiseks sissenõutav. Kostja leiab, et kuna on tegemist tarbimislepinguga, siis laieneb sellele ka kostja kui tarbija õigus lepingust taganeda VÕS § 56 alusel. Kostja lepingust taganemisõigus nähtub ka arvelt nr 98/07, seetõttu on arusaamatu, miks hageja väidab, et piiras lepingu sõlmimisel õigust lepingu taganeda. Kostja tugineb veel VÕS § 655 lg-le 1 tellija ülesütlemisõiguse kohta ning VÕS § 657 lg-le 1, mille kohaselt tarbijatöövõtu puhul on tellija kahjuks käesolevas peatükis ja üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega oli kostjal nii lepingust taganemisõigus kui ka lepingu ülesütlemisõigus, mida hageja piirata ei saa. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Mõlemad pooled võtavad omaks, et nende vahel sõlmiti telefoni teel leping puskeerimisteenuse osutamiseks. Seega on pooled sõlminud töövõtulepingu ning kohaldamisele tulevad VÕS töövõtulepingut regueerivad sätted. Kostja ei eita, et teenuse tellimuse esitamisel hageja kohest teenuse täitmist ei lubanud. Hageja on rääkinud, et pärast kostja poolt teenuse tellimist lubati kohal olla vähemalt tunni jooksul. Õige on ka see, et kostja sõlmis hagejaga lepingu füüsilise isikuna, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, seega on pooltevahelise lepingu näo tegemist tarbijalepinguga ning kohaldamisele tulevad sidevahendi abil sõlmitud töövõtulepingule VÕS-s tarbijalepingutele sätestatud erisused. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja), antud juhul hageja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 alusel on tarbijatöövõtuleping oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Antud pooletvaheline leping vastaski nendele tunnustele ning hageja kohustuseks oli puskeerimisteenuse teostamine Paidesse. Hageja on oma hagiavalduses märkinud, et tema oma lepingulise kohustuse täitis ja kostja jäi teenusega rahule, kuid nimetutud väide on paljasõnaline ja tõendamata. Veelgi enam, ka hageja on oma vastuses kostja vastusele ning kohtuistungil tunnistanud, et tegelikkuses pukseerimisteenust hageja poolt ei osutatatud ning tunnistaja K K kinnitusel puskeeris just tema kostja poolt juhitava mootosõiduki Paidesse. Pooled on vaielnud ka selle üle, kas pukseerimisteenuse osutamise algpunkt oli Tartu linn või Tartu vald, kuid tunnistaja P B kinnitusel oli selleks kohaks viimatinimetatu. Hageja leiab, et kostja ei ole oma kohustust, s.o. sularahas tasu maksmise kohustust, täitnud, ja nõuab kostjalt 2124.00 krooni osutatud teenuse eest viitega hageja hinnakirjale. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Samas sätte lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuna hageja ei ole antud juhul puskeerimisteenust osutanud ega kostja seda vastu võtnud ning puskeerimisteenust ei saa ka vastuvõetavaks lugeda, ei ole tasu puskeerimisteenuse eest sissenõutav. Õige on kostja väide, et hageja nõue raha maksmise kohustuse täitmisele sundmiseks ei saa põhineda poolte vahel kokkulepitud, kuid hageja poolt osutamata ja kostja poolt vastuvõtmata teenusel. Ka puuduvad tõendid pooltevahelise kokkuleppe kohta tasu maksmise osas juhuks, kui hageja poolt jääb kostjale pukseerimisteenus osutamata. Kostja seletuse kohaselt, mida kinnitas ka tunnistaja P B, ootasid nad pärast pukseerimisteenuse tellimist sündmuskohal pikalt, oma 2-3 tundi, kostja ja tema kaaskonna pikka ootamist on kinnitanud nii tunnistajad K P kui ka K K, kes ligikaudu 50 km kauguselt kostjale appi tõttasid. Tunnistajate ütluste kohaselt mingit puksiirautot nad ei näinud. Tunnistaja P B
kinnitab ka seda, kuidas kostja tellitud teenusest loobus ning kostja poolt teenusest loobumist ei ole eitanud tegelikult ka hageja. Kostjal oli VÕS § 116 lg 1, § 636 lg 4 ja § 657 lg-s 1 sätestatu kohaselt õigus lepingust taganeda, mida kostja ka tegi. Kuigi algselt on hageja väitnud, et tellimust annulleerida ei saa, on ta kohtumenetluses seda kostja õigust siiski tunnistanud ning annulleerimisõigus nähtub ka hageja poolte kostjale esitatud arvetest (tl 25, 57). Samas jääb hageja selle juurde, et juba tekitatud kahju tuleb sellisel juhul kostjal hüvitada. Kostja ei ole välistanud hageja võimalikke kulutusi seoses pooltevahelise kokkuleppe sõlmimisega, kuid kostja ei ole tellitud teenust saanud ega ka hageja puksiirautot näinud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tugineb tema nõue ja vastuväide. Antud juhul on hageja väidetavalt kandnud kulutusi seoses pooltevahelise lepingu täitmisega, esitades üksnes arved pukseerimisteenuse osutamise kohta, tõendamata kantud kulutusi vaatamata kostja vastuväidetele. Seega tuleb antud hagi hagiavalduses toodud asjaoludel jätta rahuldamata. Hageja on nõudnud kostjalt ka viivist 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest 01.novembri 2007.a. seisuga summas 6913.62 krooni, kuid kuna kohus pidas eelpoolnimetatud põhjendustel nõuet, millest on arvestatud viivist, alusetuks, jääb rahuldamata ka kõrvalnõue viiviste osas. Menetluskulud Pooled on taotlenud menetluskulude kulude jätmist vastaspoole kanda. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, kannab hagimenetluse kulud hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.