Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi 2-17-7918

MENETLUSE KÄIK

22.05.2017.a esitas A. V. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 12.06.2017.a määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 22.06.2017.a kõrvaldas avaldaja/võlgniku puudused. 13.07.2017.a määrusega nimetas kohus A. V. ajutiseks halduriks Sirje Taela. 04.09.2017.a esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 05.09.2017.a. toimus kohtuistung, kus võlgnik jäi oma avalduse juurde. Ajutisel pankrotihalduril midagi lisada ei olnud lisaks esitatud aruandele.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja vara menetluskulude kandmiseks võlgnikul ei jätku. I Andmed võlgniku kohta Võlgnik on teavitanud, et on abielus J. V. (S. ) (XXX). Abikaasaga on sõlmitud abieluvaraleping (Valitud varasuhteks on varalahususe varasuhe). 04.04.2017 Notari teate alusel sisse kantud 5.04.2017. Võlgnikul endal alaealisi lapsi ei ole. Võlgnikul on põhiharidus ja kutsehariduse eriala kokk. Võlgniku viimane töökoht oli OÜ Caffee, sissetulek 470 eurot. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses XXX (vt täiendavalt aruande p 4). II Varad 2.1.Kinnisasjad, võimalik turuhind Ajutine haldur tegi päringu e-kinnistusraamatusse, mille järgi võlgnikule kinnistuid ei kuulu ega ole ka kuulunud. 2.2.Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid, nimetus, asukoht võimalik turuhind Võlgnikul sõidukid puuduvad. 2.3.Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid, ühistu liikmeks olemine Ajutine haldur tegi päringu äriregistrisse, mille järgi võlgnikul puuduvad seosed ettevõtjatega. 2.4.Pangaarved, pank a/a number, pangajääk –5,58 EUR Võlgniku Taru Vangla isikuarvel olevate rahaliste vahendite jääk on 5,41 eurot. AS Swedbank konto EE302200221017815889 saldo 0,17 eurot. 2.5.Kassa, kassa jääk pankrotimenetluse seisuga Ajutisele haldurile ei ole teada. Raha kokku – 5,58 EUR 2.6.muu vara, mida ei ole toodud eelmistes punktides näit. mööbel, kodutehnika jm oluline, Ajutisele haldurile ei ole teada. 2.7.Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele haldurile ei ole teada. 2.8.Pensionid; töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad tasud; autoritasud; muud tulud või tuluallikad, näidates ära, mis liiki tuludega on tegemist Ajutisele haldurile ei ole teada. Kokku varad: 5,58 EUR III Võlad 3.1.Võlakohustused, mis on tagatud võlgniku või kolmandate isikute poolt pandiga või käendusega Pandiga tagatud nõuded puuduvad.

Tsiviilasi 2-17-7918

Maksuvõlad puuduvad.

Nõue (võlgniku vastuse alusel)

Kohtutäituri vastus

232,32

3751,92 787,36 laekumised puuduvad 455,84 laekumised puuduvad 28,6 5852,04

Kohustused tabelina: Tabel 2. Võlgniku kohustused Võlausaldaja

Nõue täituri tasudega

Lisa

227,9

1048,64 703,34

1979,88

Summa

6356,40 6356,40

Kokku võlanõuded vähemalt 6356,40 EUR IV Arvamus võlgniku maksevõime kohta Võlgnik viibib XXX. Võlgnik viibib XXX alates 30.10.2016.a. Viibib XXX kuni 29.02.2020.a (menetluses on uus kriminaalasi, mis võib karistuse lõpu viia 24.10.2023). Võlgniku poolt toime pannud süüteod: 1) Artur Varusoni süüdistati selles, et tema 30. oktoobril 2016. a kella 03.01 (üleminek talveajale kell 04.00) paiku Tartus Kalda tee 34 maja juures juhtis mootorsõidukit Opel Signum olles alkoholijoobes, kui tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,82 mg/l kohta, omamata seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Artur Varuson toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Võlgnik ei ole veel olnud hõivatud majandustöödel, kuid tal on võimalik tööd saada vanglas. 2017.a septembris kaasatakse võlgnik vabade kohtade olemasolul keevitaja kursusele. Võlgniku Tartu Vangla isikuarve väljavõttelt on nähtav, et võlgnikule laekub iga kuu makseid erinevatelt isikutelt. Võlgnik on summadest käinud vangla kaupluses.

MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED

Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud maksejõuetuse põhjuseid: „liigsed kriminaalasjade kohtuvaidlustes tekkinud ja minult välja mõistetud menetluskulud ning rahatrahvid“.

Tsiviilasi 2-17-7918 Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kriminaalmenetlustega tekkinud menetluskulud ja politsei trahvidega seotud nõuded. Lisaks on võtnud kiirlaenu. Võlgnikul ei ole olnud sissetulekuid, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ning seetõttu on raskendatud ka töö leidmine. Kuid oluline on märkida, et kohustustest suur osa moodustavad kohustused Eesti Vabariigi ees, mis on välja mõistetud Eesti Vabariigi kasuks ning sellest saab järeldada, et isiku maksejõuetus on põhjustatud isiku enda poolt. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud kõiki andmeid enda kohustuste kohta ega märkinud, mis on tema vastu olevate nõuete sisu. Võlgniku poolt kohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestab: kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik peab selgitama ning esitama kõik andmed enda vara, kohustuste ja nende suuruste kohta. Samuti peab võlgnik selgitama, millised nõuded on kuriteoga tekitatud kahjunõuded, kuna PankrS § 176 lg 3 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise. Juhul kui kõik võlgniku vastu olevad nõuded on kuriteoga tekitatud kahjunõuded, ei oma pankroti – ja võlgadest vabastamise menetlus eesmärki. Juba k.o ajal ei ole võlgnik esitanud andmeid enda kohustuste kohta. Kuivõrd võlgnik viibib XXX, on rahatrahvi ja kr.asjas menetluskulude/rahaliste karistuste nõuete aegumine peatunud. TMS § 202 lg 1 järgi kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 järgi täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. TMS § 207 lg 1 järgi kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 5 järgi täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole otstarbekas, sest menetluses on kindlaks tehtud võlgniku võlglaste struktuur, kus ligi 70 % moodustab kriminaalmenetluse kulud ning riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. RKL 3-2-1-92-15. Võlgnik peab arvestama asjaoluga, et Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 3.

Tsiviilasi 2-17-7918 V Tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused Ajutine haldur on eelnevas peatükis kirjeldanud võlgniku tegevust, tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele. VI Ajutise halduri järeldused: 1) Seisuga 13.07.2017 a: Varad: 5,58 EUR Kohustused: vähemalt 6356,40 EUR 2) Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Sirje Tael vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada A. V. pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Sirje Tael on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku pankrotimenetluses tööd kokku 6 tundi summas 481,00 eurot koos maksudega. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 481,00 eurot koos maksudega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri töötasu välja mõista riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.