lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-7918/59

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-7918/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1426
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7918

Tsiviilasi

Artur Varusoni avaldus pankroti väljakuulutamiseks Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Varusoni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Artur Varuson (isikukood XXX) Pankrotihaldur Sirje Tael

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. detsembri 2018 määrus muutmata.
2.Jätta läbi vaatamata Artur Varusoni taotlus PankrS § 167 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Artur Varusoni kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Vabastada Artur Varuson määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 5 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus kuulutas 18. septembri 2018 määrusega välja Artur Varusoni (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela.
2.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12. oktoobril 2017. Ühtegi võlausaldajat pankrotimenetluse jooksul üles ei astunud.
3.Pankrotihaldur esitas 23. novembril 2017 kohtule teate pankrotimenetluse raugemise kohta ning taotles pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu, tasu väljamõistmist pankrotivara arvelt ning halduri vabastamist pankrotihalduri kohustustest.
4.Maakohus avaldas 28. detsembril 2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 17. jaanuariks 2018 kohtu deposiiti 600 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud.
5.Maakohus lõpetas 13. aprilli 2018 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu 13. aprilli 2018 määruse tühistamist osaliselt. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17. augusti 2018 määrusega määruskaebuse osaliselt ning saatis asja maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6.Tartu Maakohus jättis 14. detsembri 2018 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse avalduse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole praegusel juhul pankrotimenetluses ühtegi võlausaldajat üles astunud. Seega ei saa kohaldada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlust, sest pole isikuid, kellele võlgnik saaks teha makseid menetluse ajal. Puudub ka jaotusettepanek, mille alusel saaks hakata võlausaldajate nõudeid rahuldama. Võlgnikul on võimalus täita võimalikke nõudeid vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule ilma kohustustest vabastamise menetluseta ja nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi üldistel alustel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7.Võlgnik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus, algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja nõuete puudumise tõttu lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palub trahvida kõiki võlausaldajaid pankrotimenetluses nõuete mitteteatamise eest, samuti trahvida võlausaldajaid Aive Kolsarit ja Taivo Peedosaart. Juhul kui ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid taotlusi rahuldada ja lahendada, palub võlgnik saata need maakohtule otsustamiseks. Võlgnik palub arvata kriminaalasja nr 1-15-9694 kohtukulud (ca 5376 eurot) antud asja juurde. Võlgnik palub vabastada teda riigilõivust. Lisaks palub võlgnik tunnistada PankrS § 167 lg 1 põhiseadusvastaseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnik pärast ringkonnakohtu määrust saatnud kahel korral maakohtule kirja, kus on palunud selgitust edasise kohta. Septembris 2018 saatis võlgnik kirja, kus taotles lisada pankrotimenetlusse kriminaalasjas nr 1-15-9694 õigusabi osutanud kaitsja kohtueelse menetluse kulud (ca 5376 eurot). Võlgniku arvates on arusaamatu, kuidas võlausaldajatel saab olla nõudeid võlgniku vastu (ca 11 500 eurot), kuid ükski võlausaldaja ei esita oma nõudeid pankrotimenetluses. Võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ta on täitnud kõiki kohustusi, mida kohus pankrotimenetluses määras. Maakohus märkis 17. augusti 2018 määruse p-s 2, et nõuded võlgniku vastu on olemas ja võlgnikul on kohustus neid täita. Maakohus viitas PankrS § 167 lg-le 1. Võlausaldajad on rikkunud pankrotiseadust ja määruses ette nähtud kohustust teatada oma nõuetest. Kohtul oleks pidanud olema kohustus sundida juba teadaolevaid võlausaldajaid teatama oma nõuetest. Kohus oleks pidanud võlausaldajaid trahvima. Pankrotiseaduse eesmärk on anda võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustusest. Võlgnik on seisukohal, et ainus lahendus on alustada kohustustest vabastamise menetlus ja koheselt see ka lõpetada. Võlgadest oleks võimalik vabaneda selliselt, et võlausaldajad ei saaks üldises korras oma nõudeid esitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Võlgniku taotlus tunnistada PankrS § 167 lg 1 põhiseadusvastaseks tuleb jätta läbi vaatamata.
9.Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kuna ei ole jaotusettepanekut, mille alusel saaks võlgnik makseid teha, ega ka võlausaldajaid, kellele saaks võlgnik makseid teha.
10.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga selles, et pankrotimenetluse üheks eesmärgiks on anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest (PankrS § 2 teine lause). Samas ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus (vt nt Riigikohtu 5. oktoobri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, p 13). Kohtul on PankrS § 171 lg 1 alusel kaalutlusõigus otsustamaks, kas algatada kohustustest vabastamise menetlus (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10).
11.Kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused on sätestatud PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5. Pankrotiseaduses puudub otsene alus jätta menetlus algatamata, kui puudub jaotusettepanek, mille alusel saaks võlgnik makseid teha, ning ka võlausaldajad, kellele saaks neid makseid teha. Sellele vaatamata on maakohus põhjendatult jätnud kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas ka seda, kas menetlus saab üldse viia kohustusest vabastamiseni. Olukorras, kus ei ole jaotusettepanekut, mille alusel saaks võlgnik makseid teha, ega ka võlausaldajaid, kellele neid makseid saaks teha, ei viiks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgini ning sellist menetlust ei oleks otstarbekas pidada.
12.Ringkonnakohus selgitab, et pankrotimenetlus ei võimalda kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja seejärel kohest kohutustest vabastamist. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 11 võimaldab otsustada kohustustest vabastamise ka enne viie aasta möödumist, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
13.Ringkonnakohus märgib, et pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda trahvida neid võlausaldajaid, kes ei ole oma nõuetest pankrotimenetluses teatanud. Samuti ei võimalda pankrotiseadus arvata kriminaalasja kohtukulud antud asja juurde. Võlausaldaja (Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) ei ole PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul haldurile oma nõudest teatanud. Võlgniku vastavasisulised taotlused jäävad rahuldamata.
14.Võlgnik palub tunnistada PankrS § 167 lg 1 põhiseadusvastaseks. PankrS § 167 lg 1 sätestab, et pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Normi kohtus põhuseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause ja selle rakendamiseks kehtestatud PSJKS § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuvaks on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12, p 18). Ringkonnakohus on seisukohal, et PankrS § 167 lg 1 ei ole praegusel juhul asjapuutuvaks normiks. PankrS § 167 lg 1 reguleerib nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppemist. Praegusel juhul on vaidlusaluseks küsimuseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine. Selle küsimuse lahendamisel ei kohaldata PankrS § 167 lg-t 1 ning ka olukorras, kus viidatud säte oleks põhiseadusvastane, ei mõjutaks see asja lahendust. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus võlgniku vastavasisulise taotluse läbi vaatamata.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Määruskaebemenetluses teisi menetlusosalisi ei olnud. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16.Maakohus andis 28. jaanuari 2019 määrusega võlgnikule menetlusabi ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 5 eurot tasumisest. Ülejäänud 10 eurot pidi võlgnik tasuma kahe osamaksena – 5 eurot hiljemalt 10. veebruariks 2019 ja 5 eurot hiljemalt 10. märtsiks 2019. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on osamaksed tasutud.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt TsMS § 190 lg 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada avaldaja käesolevalt määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 5 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja