Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulunud. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgnikul olid pangakontod alljärgnevates krediidiasutustes: AS Eesti Krediidipank, konto nr xxxxxxxxx, konto suleti 12.12.2014.a. AS SEB Pank, konto nr. xxxxxxxxxx, konto suleti 03.06.2015.a., konto jääk enne sulgemist 0,12 eurot. Swedbank AS, konto nr xxxxxxxxxx, konto suleti 08.01.2006.a., konto võlgnevus – 105,74 eurot. Nordea Bank AB Eesti filiaal, konto nr xxxxxxxxxxx, konto jääk 0,13 eurot. Seega võlgnikul sisuliselt rahalised vahendid puuduvad. Maanteeameti 03.08.2017.a. andmete kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu ega ole kuulunud. Muu vara võlgnikul puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga 02.08.2017 võlgnikul maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt edastatud registriväljavõtte kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täiteasjad: Kohtutäitur Terje Tšapise nõue täiteasjas 029/2014/644 (sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitseiamet) summas 61,76 eurot. Kohtutäitur Urmas Tärno nõue täiteasjas 029/2014/644 ((sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitseiamet) summas 24,00 eurot. Kohtutäitur Elin Viliuppuse nõue täiteasjas 022/2009/5620 (sissenõudja BB Finance OÜ) summas 41,50 eurot. Kokku on seega täitemenetlustes rahuldamata nõudeid summas 127,26 eurot. Võlgnevus AS Swedbank’i ees on 105,74 eurot. Muud kohustused puuduvad. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 233 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku pärandvara maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutises pankrotimenetluses kogutud dokumentide pinnalt, leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku pärandvara maksejõetus on peamiselt tingitud sissetulekute puudumisest, võlgnikule ülejõu käivate laenukohustuste võtmisest ja trahvidest. Võlgniku kontolt nähtub, et tema sissetuleku allikaks oli invaliidsuspension, millest võib järeldada, et võlgnik oli töövõimetu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril aruande koostamise ajal andmed puuduvad. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 233 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku pärandvara maksejõuetuse tuvastamiseks. Kuna täielikult puudub pärandvara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud Tallinna linn või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse

kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 1000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada xxxx (isikukood xxxx ) pärandvara pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 233 eurot, kuid vara puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 29.08.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot hiljemalt 15.09.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks 1197,00 eurot (sh käibemaks). Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.