lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8296/44

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-8296/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8296

Tsiviilasi

OÜ ÖKOPESA hagi Arctic Bio As-i vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.06.2016 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ ÖKOPESA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ ÖKOPESA (registrikood lepinguline esindaja Reimo Mets

11375499),

Kostja Arctic Bio As (registrikood 991906002, asukoht Norra Kuningriik), seaduslik esindaja Thore Jansen Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 01.06.2016 määrus ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
26.05.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt 21 754.80 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2014 augustis lepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale Norra Kuningriigis metsahooldusteenust ning kostja pidi omakorda tasuma hagejale tehtud tööde eest. Hageja on metsatöid teinud ja esitanud kostjale kaks arvet, mida kostja ei ole tasunud. Hageja leidis, et teenuste lepingu punkti 9.2 järgi kohaldatakse vaidluse lahendamisel Eesti Vabariigis kehtivat õigust ning vaidluse lahendamine kuulub Harju Maakohtu pädevusse.
2.Harju Maakohus keeldus 01.06.2016 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 1 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 79 lõike 1 järgi võib hagi juriidilise isiku vastu esitada tema asukoha järgi. Kostja asukohaks nii poolte vahel sõlmitud lepingus kui ka esitatud hagis on märgitud Norra Kuningriik. Määruskaebus
3.02.06.2016 määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Kohus on valesti tõlgendanud poolte lepingu punkti 9.2. Poolte tegelik tahe oli leppida kokku rahvusvahelise kokkuleppelise kohtualluvuse korras Eesti Vabariigi kohtute ainupädevuses lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel. Olukorras, kus hageja on toonud välja lepingupoolte tegeliku tahte lepingu punkti 9.2 osas, puudub kohtul õigus omistada kostjat ära kuulamata kõnealusele sättele teistsugust tähendust. Menetluse edasine käik
4.Maakohus küsis TsMS § 663 lõike 3 alusel kostjalt vastust hageja määruskaebusele. Kostja nimel esitati 12.09.2016 kohtule ingliskeelne vastus. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.10.2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjärelduses muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.
6.Riigikohus tühistas 29.03.2017 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
7.Juhindudes Riigikohtu 29.03.2017 lahendi seisukohtadest jättis ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel kostja 12.09.2016 ingliskeelse vastuse määruskaebusele käiguta ja kohustas teda esitama vastuse tõlke eesti keelde. Samuti kohustas ringkonnakohus kostjat esitama kohtule dokumentatsioon, millelt nähtuks Norra seaduste kohaselt vastuse allkirjastanud isiku õigus äriühingut esindada. 11.09.2017 esitas kostja ringkonnakohtule oma 12.09.2016 vastuse eestikeelse tõlke ja esindusõigust tõendavad dokumendid. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 01.06.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Käesolevas asjas tehtud 29.03.2017 lahendi punktis 13 märkis Riigikohus, et ringkonnakohus leidis õigesti, et kohtualluvuse kontrollimisel tuleb praegusel juhul kohaldada konventsiooni, mis on Euroopa Liidu nimel heaks kiidetud nõukogu 27.11.2008 otsusega 2009/430/EÜ (ELT 2009, L 147, lk 5). Samuti nõustus Riigikohus ringkonnakohtu järeldusega, et konventsiooni artikli 5 punkti 1 järgi alluks hagi kostja asukohajärgsele pädevale Norra Kuningriigi kohtule. Lahendi punktis 14 aga leidis Riigikohus, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et sõltuvalt kostja määruskaebuse vastuse sisust võib käesolevas asjas kohalduda konventsiooni artikkel
24.Kolleegium märkis, et kostja kohtusse ilmumist tuleb konventsiooni artikli 24 esimese lause alusel pidada üldjuhul vaikivaks nõustumiseks asja allumisega sellele kohtule, kus asi algatati, ning seega vaikivaks kokkuleppeks kohtualluvuse kohta.

Artikli 24 teine lause näeb ette erandid sellest üldeeskirjast. Nimetatud sätte kohaselt ei peeta vaikivaks kohtualluvuse kokkuleppeks seda, kui kostja vaidlustab kohtualluvuse, väljendades nii oma tahet mitte nõustuda asja allumisega sellele kohtule, või kui on tegemist juhtudega, mille puhul nimetatud konventsiooni artikkel 22 näeb ette erandliku kohtualluvuse eeskirjad. Riigikohus asus seisukohale, et artiklis 22 sätestatud erandliku kohtualluvuse juhtudega kohtute seni tuvastatu põhjal tegu ei ole. Konventsioon ei sätesta, millal peab kostja kohtualluvuse vaidlustama. Selle kindlakstegemiseks tuleb kohaldada TsMS-is sätestatut. TsMS § 329 lõike 2 järgi peab menetlusosaline kohtualluvust puudutavad vastuväited esitama esimesel võimalusel ja korraga. Vastasel juhul menetlusosaline kaotab õiguse sellistele vastuväidetele tugineda (TsMS § 331 lõige 1). Seega tuleks kostjal kohtualluvust puudutavad vastuväited Eesti õiguse järgi üldjuhul välja tuua kohtule esitatavas esimeses menetlusdokumendis. Lahendi punktis 15 märkis Riigikohus, et eelmärgitust järeldub, et juhul kui kostja esitatud vastusega saab praegusel juhul arvestada, saaks hagi menetlusse võtmisest konventsiooni artikli 24 teise lause alusel keelduda, kui kostja vaidleb selles vastu asja allumisele Eesti kohtule. Sama kehtib juhul, kui kostja vastusega ei saa selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu arvestada. Juhul kui vastuses esinevad puudused edasises menetluses kõrvaldatakse ja kostja ei ole vastuses kohtualluvusele vastu vaielnud, allub hagi konventsiooni artikli 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust.

7.Asja uuel läbivaatamisel kohustas ringkonnakohus kostjat kõrvaldama oma vastuses esinevad puudused, s.o esitama vastuse eestikeelse tõlke ja dokumentatsiooni, millelt nähtuks, et vastuse allkirjastanud isikul (Miriam Thomassen Thore Janseni nimel) on õigus kostjat esindada. 11.09.2017 esitas kostja kohtule 12.09.2016 vastuse tõlke eesti keelde ja esindusõigust tõendavad dokumendid, s.o äriühingu registreerimistunnistuse, millelt nähtub, et kostja direktor ja juhatuse liige on Thore Jansen, kuid kostja nimel allkirjastamise õigus on nii Thore Jansenil kui Miriam Thomassenil, mõlemal eraldi. Eeltooduga on kostja kõrvaldanud Riigikohtu 29.03.2017 määruses osundatud puudused ning kostja vastust saab asja menetlemisel arvestada. Viidatud lahendi punktis 15 leidis Riigikohus, et kui kostja ei ole vastuses kohtualluvuse vastu vaielnud, allub hagi konventsiooni artikli 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja määruskaebuse vastusest tahet vaidlustada kohtualluvust. Kostja on oma vastuses käsitlenud peamiselt vaidluse sisulisi asjaolusid ning on märkinud üksnes pooltevahelise lepingu punkti 9.2 kohta seda, et leping ei saa olla ülimuslik Norra maksuseaduse ja maksualase lepinguseaduse suhtes. Seega ei ole kostja oma vastuses kaebusele üldse käsitlenud kohtualluvuse teemat ega esitanud vastuväiteid Eesti kohtute alluvuse osas. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes Riigikohtu 29.03.2017 määruses toodust, allub hagi konventsiooni artikli 24 järgi Eesti kohtule, mistõttu on maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud.
8.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja