OÜ ÖKOPESA hagi Arctic Bio As vastu võla välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.10.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
Arctic Bio As apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8416,32 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): OÜ ÖKOPESA (registrikood 11375499), lepinguline esindaja Reimo Mets esindajad Kostja (apellant): Arctic Bio As (registrikood 991906002, asukoht Norra Kuningriik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Stig Hendrikson ja Thore Jansen, seaduslik esindaja juhatuse liige MT Kohtuistungi toimumise aeg
12.02.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.10.2019 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Arctic Bio As kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 1(10)
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ ÖKOPESA (hageja) esitas 26.05.2016 Harju Maakohtule hagi Arctic Bio As (kostja) vastu, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 21 754,80 eurot, seisuga 26.05.2016 viivise 2736,02 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
2.Menetluse ajal tasus kostja hagejale 18 280,49 eurot, misjärel esitas hageja 07.05.2018 kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7861,82 eurot, seisuga 21.06.2017 viivise 1018,01 eurot ja edasi viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja augustis 2014 töövõtulepingu, mille alusel hageja kohustus kostjale osutama metsahooldusteenust ja kostja kohustus hagejale tasuma teostatud tööde eest tasu. Hageja täitis kohustused kostja ees. Hageja tegi kostja määratud asukohas metsatöid ajaperioodidel 01.10.2014 – 31.10.2014 ning 02.11.2014 – 05.11.2014. Hageja esitas kostjale 02.11.2014 arve T761 summas 171 000 NOK ehk 18 397,98 eurot maksetähtajaga 15.11.2014 ja 09.11.2014 arve T766 summas 31 200 NOK ehk 3356,82 eurot maksetähtajaga 29.11.2014. Kostja arveid ei tasunud. Kostja tugines arvete maksmata jätmisel asjaolule, et hageja ei ole tasunud enda töötajate makse Norra Kuningriigi maksuametile. Hageja on tasunud maksud Eesti Vabariigis. Hageja on Maksu- ja Tolliameti väljavõtted maksude tasumise osas edastanud kostjale. Hageja on arvestanud seadusjärgset viivist arve T761 osas alates 03.11.2014 ja arve T766 osas alates 10.11.2014.
4.Mistahes võlgnevuse olemasolu põhjendusest Norra maksuametile on otsitud ja paljasõnaline. Kostja on tasunud osa arvest 08.02.2017 ehk enne Norra maksuameti otsust, seega ei ole esimese ülekande tegemise aluseks Norra maksuameti otsus. Hageja on ise suhelnud Norra maksuametiga seoses kostja alusetute nõuetega ja selgitanud välja, et renditööjõuvahendaja ei pea töötajaid registreerima Norras, vaid see on isiku enda otsus. Isegi kui uskuda kostja seisukohta, et kostja keeldus hagejale maksmast võimaliku solidaarkohustuse täitmiseks, siis on selgusetu, miks jättis kostja arve tasumata täies ulatuses. Kostja on märkinud, et ennetav mahaarvamine tuleks teha umbes 30% ulatuses töötajate tasust. Kostja on keeldunud mitme aasta jooksul kogu arvete summa tasumisest.
5.Hageja ei ole nõuet loovutanud. Tegemist oli üksnes menetlusliku olukorraga, kus hageja andis vabatahtliku tähtaja nõude täitmiseks ja palus nõude täita hageja esindajale. Nõuet saab tagasi loovutada.
6.Kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue on alusetu. Hageja ei aktsepteeri kostja raamatupidaja vestlusi Norra maksuametiga. Tegemist on kostja kuluga, mis puudutab kostja maksukohustusi Norra riigi ees. Solidaarvastutus ei puutu hagejasse. 2(10)
Solidaarvastutuse eesmärk on kaitsta töötajat olukorras, kus töötaja eest jäetakse maksud maksmata. Hageja on töötajate eest tasunud maksud Eestis. Hageja ei saa anda kinnitust, et Norra maksuamet ei asu tema teiste partneritega seonduvat tööjõudu maksustama. Nimetatu ei puutu hagejasse ja hageja keeldus õigustatult allkirjastamast dokumente, mille sisu on hagejale teadmata. Kostja ajab segi maksustamise nõuded ja kohustuse täitmise hageja ees. Kostja ei saa jätta tehtud tööde eest tasumata põhjusel, et kostjal võib kunagi tekkida nõue hageja vastu. Kostja oli juba 03.09.2014 teadlik, et hagejal ei teki maksukohustust Norra Kuningriigi ees, kui isik töötab seal üheaastase perioodi jooksul vähem kui kuus kuud.
7.Arusaamatu on kostja väide, et hageja ei pidanud tasuma tulumaksu. Tulumaksu maksab iga töötaja ise. Tööandja peab tulumaksu maksustamisel kinni. Topelt maksustamise vältimiseks on hageja tulud deklareerinud Eestis. Hageja on tasunud ka tööjõumaksud.
8.Kostjal ei olnud takistusi tasuda arved juba 09.01.2015 peale Norra maksuametilt selgituste saamist. Hageja toodud viivisearvestus on õigustatud ja põhjendatud. Kostja on hoidunud oma kohustuste täitmisest. Hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt kohustuste täitmisel. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet töökvaliteedile. Kui hagejal oleks tekkinud mistahes väidetav maksukohustus või seda oleks pidanud taluma kostja, siis olnuks see eraldiseisev maksuõiguslik küsimus. Puuduvad alused viivise vähendamiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ning palus jätta hagi rahuldamata.
10.Hagejal puudub nõue. Hageja on nõude loovutanud OÜ-le Law Office Mets & Co. Nõude loovutamise puhul ei olnud tegemast pelgalt teatega. OÜ Law Office Mets & Co kinnitas, et hagi esemeks olev nõue on loovutatud OÜ-le Law Office Mets & Co tulenevalt 11.05.2016 sõlmitud lepingust. Nimetatut kinnitab asjaolu, et OÜ Law Office Mets & Co esitas kostjale menetluskulude nimekirja. Kostja ei tea, et hagejale on nõue tagasi loovutatud.
11.Kostja on nõude rahuldanud. Kostja on kandnud hagejale 18 820,49 eurot. Kostja on esitanud hagejale teenusearve 27 600 NOK ehk 2760 eurot. Tegemist on teenusearvega, mis esitati hagejale seoses läbirääkimistega Norra maksuametiga. Kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu nõue, siis kostja tasaarvestab enda 2760 euro nõude hageja vastu hageja põhinõude osas menetlusliku tasaarvestusavaldusega.
12.Hageja on nõude esitanud pahas usus. Kostja andis hagejale infot äriühingu registreerimise vajadusest Norras ja Norra maksuseaduse osas. Novembris 2014 kinnitas kostja hagejale, et maksab arved, kui ta saab Norra maksuametilt kinnituse, et neil puudub nõue hageja vastu. Norra maksuametil oli õigus hageja maksunõue esitada ka kostja vastu. Kostja soovis sõlmida hagejaga solidaarvastutuse vältimise kokkuleppe. 01.08.2015 edastas kostja hagejale solidaarvastutuse välistamise avalduse. Hageja avaldust ei allkirjastanud ega edastanud seda Norra maksuametile. 09.01.2015 Norra maksuameti otsuse kohaselt ei pidanud hageja ettevõtte tulumaksu tasuma, kuid pidi tasuma tööjõumaksud. 08.02.2017 palus kostja hagejal edastada pangakonto andmed, kuna maksuametil oli peatselt tulemas otsus hageja maksekohustuse kohta. Hageja 3(10)
edastas pangakonto andmed. 05.04.2017 kinnitas Norra maksuamet, et hagejal puuduvad maksukohustused Norra maksuameti ees. 28.04.2017 edastas hageja kostjale nõudekirja ja õigusabi arve.
13.Kui kohus leiab, et hagejal on nõue kostja vastu, mille rakendamine ei ole kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, siis tuleb vähendada kõrvalnõudeid 0 euroni. Hageja on ise tinginud tasu maksmise viivituse. Kui hageja oleks allkirjastanud solidaarvastutuse välistamise kokkuleppe ja selle edastanud Norra maksuametile, siis oleks kostja hageja poolt nõutud tasu välja maksnud.
14.08.02.2017 tehti makse, kuna kostja sai telefoni teel maksuametilt kinnituse hagejal maksuvõla puudumise kohta. Maakohtu otsus
15.Maakohus rahuldas 04.10.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7791,31 eurot ning alates 22.06.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
16.Maakohus leidis, et pooltevaheline leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-s 1 sätestatud töövõtulepingu sätetele.
17.Poolte vahel puudus vaidlus, et: augustis 2014 sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama kostjale töid (metsatöid) ja kostja kohustus tööde eest tasuma hagejale 300 NOK tunnis 15 päeva jooksul arve saamisest. tulenevalt lepingu p-st 9.2 kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigis kehtiv õigus. hageja teostas kostjale metsatöid ajavahemikul 01.10.2014 – 31.10.2014 ja 02.11.2014 – 05.11.2014. Teostatud tööde osas vastuväiteid ei esitatud. Tööd on vastu võetud. hageja esitas kostjale 02.11.2014 arve T761 summas 171 000 NOK ehk 18 397,98 eurot maksetähtajaga 15.11.2014 ja 09.11.2014 arve T766 summas 31 200 NOK ehk 3356,82 eurot maksetähtajaga 29.11.2014, kokku 21 754,80 eurot. kostja tasus hagejale 08.02.2017 11 204,56 eurot ja 21.06.2017 7075,93 eurot, kokku 18 280,49 eurot.
18.Pooled vaidlesid selle üle: kas hageja on nõude loovutanud ja minetanud seega nõudeõiguse kostja vastu; kas kostja on nõude tasunud; kas hageja on nõude sissenõudmisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt; kas kostjal on hageja vastu nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega kattuvas osas.
19.Maakohus asus seisukohale, et ei ole tõendatud, et hageja on nõude loovutanud. Kohtule ei ole esitatud hageja ja Law Office Mets & Co OÜ vahel sõlmitud loovutamislepingut. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et senine võlausaldaja ehk hageja oleks kostjat teavitanud nõude loovutamisest. 16.08.2019 kohtuistungil kinnitas kostja, et kostjale ei ole nõude loovutamise kohta loovutamislepingut esitatud ning hageja ei ole kostjat nõude loovutamisest teavitanud. Hageja kinnitas, et nõuet ei ole loovutatud. Seega asus
4(10)
kohus seisukohale, et hagi esemeks olevat nõuet ei ole loovutatud ning hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmise nõue.
20.Teostatud tööde eest tasumine on tellija põhikohustuseks. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
21.Kostjal puudus õigus keelduda hagejale tasu maksmisest põhjendusel, et hageja ei ole väidetavalt täitnud enda kohustusi Norra maksuameti ees. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust ja VÕS-s töövõtulepingu kohta sätestatust ei tulene töövõtjale õigust keelduda tasunõude maksmisest põhjusel, et töövõtja jätab enda kohustused väidetavalt täitmata kolmanda isiku ees. Norra maksuameti ja hageja ning Norra maksuameti ning kostja vaheline suhe ei puutu hageja ja kostja vahel augustis 2014 sõlmitud lepingu alusel teostatud tööde eest tasu maksmisse. Isegi juhul, kui hagejal või kostjal oleks tekkinud maksukohustus seoses hageja töötajate töötamisega Norra Kuningriigis (puudub vaidlus ning on tõendatud, et Norra Maksuamet maksunõuet hageja ega kostja vastu ei esitanud), siis oleks tegemist olnud eraldiseisva vaidlusega ning kostja või Norra maksuamet oleks saanud esitada võimalike maksude maksmata jätmisest tuleneva nõude hageja vastu eraldi menetluses. 03.09.2014 kostja e-kirjast nähtub, et Norra maksuamet teavitas kostjat, et kui hageja viibib Norras alla kuue kuu, siis ei pea maksu maksma. Hageja töötajad viibisid Norras alla kuue kuu ning tõendatud on, et hageja on tasunud maksud Eesti Vabariigis. Hageja teavitas maksude tasumisest Eesti Vabariigis nii kostjat kui ka Norra maksuametit. Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu § 15 lg 2 järgi ei kuulunud hageja ja tema töötajate tasu Norra Kuningriigis maksustamisele. Seega maakohus leidis, et hageja ei ole rikkunud enda kohustusi ja kostjal puudus õigus keelduda hagejale teostatud tööde eest tasu maksmisest. Hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt tasu sissenõudmisel ja maksude tasumisel. Norra Kuningriigi õigusaktid ei oma antud asjas tähtsust, kuna hageja ei olnud maksumaksjaks Norra Kuningriigi õiguse mõistes.
22.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja kostjale 02.11.2014 arve T761 summas 171 000 NOK ehk 18 397,98 eurot maksetähtajaga 15.11.2014 ja 09.11.2014 arve T766 summas 31 200 NOK ehk 3356,82 eurot maksetähtajaga 29.11.2014, kokku 21 754,80 eurot. Hageja arvestas 02.11.2014 arve T761 alusel viivist seadusjärgses määras tulenevalt VÕS § 113 lg 1 alates 03.11.2014 ja arve T766 alusel alates 10.11.2014. Kohus hageja käsitlusega ei nõustunud. Hagejal tekkis õigus arvestada seadusjärgset viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o arve T761 alusel alates 16.11.2014 ja arve T766 alusel alates 30.11.2014. Puudus vaidlus, et kostja tasus hagejale arvete alusel 08.02.2017 11 204,56 eurot ja 21.06.2017 7075,93 eurot, kokku 18 280,49 eurot. Seega oli perioodi 16.11.2014 – 08.02.2017 eest hagejal kostja vastu viivisenõue arve T761 alusel 3303,69 eurot ja perioodi 30.11.2014 – 08.02.2017 eest viivisenõue arve T766 alusel 592,28 eurot, kokku 3895,97 eurot.
23.Seisuga 08.02.2017 võlgnes kostja hagejale põhivõlgnevuse 21 754,80 eurot ja viivise 3895,97 eurot. Kostja tasus hagejale 08.02.2017 11 204,56 eurot. Juhindudes VÕS § 88 lg 8 oli hageja õigustatud esmalt arvestama tasutu sissenõutavaks muutunud viivise katteks (11 204,56 – 3895,97=7308,59) ja edasi põhikohustuse katteks (21 754,80 – 5(10)
7308,59=14 446,21 eurot). Seega jäi kostjal hageja ees põhivõlgnevus 14 446,21 eurot. Nimetatud summalt oli hageja õigustatud arvestama viivist alates 09.02.2017 – 21.06.2017, mil kostja tasus hagejale võlgnevuse katteks 7075,93 eurot. Perioodi 09.02.2017 – 21.06.2017 eest oli hagejal kostja vastu viivisenõue 421,12 eurot. Juhindudes VÕS § 88 lg 8 oli hageja õigustatud esmalt arvestama tasutu sissenõutavaks muutunud viivise katteks (7075,93 – 421,12=6654,81) ja edasi põhikohustuse katteks (14 446,12 – 6654,81=7791,31). Seega oli kostjal hagejale tasumata põhivõlgnevus 7791,31 eurot, millelt hagejal on õigus arvestada seadusjärgset viivist alates 22.06.2017. Kohus leidis, et puudus alus viivise vähendamiseks.
24.Eeltoodust tulenevalt võlgnes kostja hagejale põhivõlgnevuse 7791,31 eurot ning alates 22.06.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
25.Kuna kostja esitas menetlusliku tasaarvestamisavalduse, siis järgmisena hindas maakohus, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada. Puudus vaidlus, et kostja esitas hagejale 05.04.2017 arve nr 352 summas 27 600 NOK ehk 2760 eurot Norra maksuametiga suhtlemise eest. Kostja oli seisukohal, et tegemist on käsundita asjaajamisega. Selleks, et kostja saaks oma nõudes tugineda käsundita asjaajamise sätetele, pidi kohus tuvastama, kas hageja oli soodustatud isikuks kostja poolsel Norra maksuametiga suhtlemisel, samuti tuli tuvastada, kas kostja poolt Norra maksuametiga suhtlemine vastas VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, s.t kas hageja kiitis asjaajamise heaks või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Puudus vaidlus, et poolte vahel puudus leping teenuse osutamiseks, mille kohaselt kostja oli hageja nimel kohustatud pidama läbirääkimis Norra maksuametiga, vastav kohustus ei tulnud kostjale ka poolte vahel augustis 2014 sõlmitud lepingust, seega võis tegemist olla käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 tähenduses.
26.Puudus vaidlus ja kohtule esitatud kirjavahetusega oli tõendatud, et kostja suhtles seoses hagejaga augustis 2014 sõlmitud lepinguga Norra maksuametiga, et selgitada välja, kas hageja töötajatel on kohustus tasuda makse Norra Kuningriigis ning, et välistada solidaarkohustuse maksmapanek kostja suhtes Norra maksuameti poolt. Tunnistaja MT ütluste kohaselt oli tunnistaja suhelnud Norra maksuametiga e-kirjade, telefoni ja kohtumiste teel seoses asjaoluga, et hageja ei täinud oma kohustusi Norra maksuameti ees ning, kuna kostjal võis tekkida solidaarvastutus maksude osas hagejaga. Tunnistaja ütluste kohaselt tegutses tunnistaja kostja huvides, et kostja saaks käituda seaduskuulekalt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta TP-ga ühenduses olnud, et pakkuda tuge ja anda nõu, kuidas õigesti tegutseda Norras ning selgitas Norra maksuõigust, kuid TP oma kohustusi ei täitnud ja selgitas tunnistajale, et hageja töötajad maksavad makse Eestis. Nimetatud asjaolu kinnitab ka hageja e-kiri kostjale, milles hageja teatas, et hageja on edastanud Norra maksuametile kõik andmed töötajatele tasutud maksude osas Eesti Vabariigis. Tunnistaja ütluste kohaselt tunnistaja hagejat ei teavitanud, et hagejal tuleb vastava teenuse eest tasuda.
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja ajanud võõrast asja. Kohus nõustus kostjaga, et asjaajamine VÕS § 1018 lg 1 p 3 tähenduses on lubatud ka siis, kui see on mingis osas kasulik asjaajajale endale, kuid eeltoodust nähtus, et kostja ajas üksnes enda asja sooviga välistada endal solidaarkohustus hagejaga maksude tasumise osas. E6(10)
kirjavahetusest ja tunnistaja ütlustest ei nähtu, et kostja soovis soodustada hagejat. Kostja soovis üksnes välistada endal maksukohustus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et TP teavitas korduvalt, et hageja tasub maksud Eesti Vabariigis ja sellest on teavitanud ka Norra maksuametit. Seega ei kiitnud hageja heaks kostja suhtlemist hageja nimel Norra maksuametiga. Seda kinnitas ka asjaolu, et hageja ei täitnud kostja korraldusi tulenevalt Norra seadustest, vaid selgitas mitmel korral, et tegutseb Eesti seaduste kohaselt. Isegi kui lugeda, et toimus käsundita asjaajamine, leidis maakohus, et tulenevalt VÕS § 1023 lg-st 3 ei saa kostja nõuda hagejalt tasu, kuna on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Nimetatut kinnitas tunnistaja ütlus. Samuti ei nähtu poolte vahel toimunud e-kirjavahetusest, et kostja asus nõudma suhtluse eest Norra maksuametiga hagejalt tasu.
28.Antud asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1041. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millise hageja kohustuse kostja on täitnud. Kohus tuvastas, et kostja tegutses Norra maksuametiga suheldes enda huvides. Hageja ei ole kostja tegevuse tõttu kohustusest vabanenud ega kostja tegevuse tulemusena rikastunud.
29.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjal puudus nõue hageja vastu, mida hageja nõudega tasaarvestada.
30.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Hagi osaline rahuldamine oli tingitud asjaolust, et kohus on hageja viivisenõude käsitlenud erinevalt hageja esitatust, mille tõttu ei ole mõistlik jagada menetluskulusid teisti (vt Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-2-1-178-12, p 29). Apellatsioonkaebus
31.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
32.Maakohus hindas ebaõigesti ja ühekülgselt kogutud tõendeid, jättis vääralt kohaldamata materiaalõiguse ja rikkus menetlusõigust, mistõttu jõudis kohus ebaõigetele seisukohtadele.
33.Maakohus leidis ekslikult, et hagejal oli hagi esitamise seisuga hagi esemeks olev nõue kostja vastu. Maakohus märkis esmalt, et kohtule esitatud tõendist nähtub, et 11.05.2016 edastas jurist TL Law Office Mets & Co OÜ nimel kostjale e-kirja, milles teatas, et Law Office Mets & Co OÜ on uueks võlausaldajaks alates 11.05.2016 tulenevalt hageja ja Law Office Mets & Co OÜ sõlmitud lepingule. Law Office Mets & Co OÜ teatas, et võlgnevus tuleb tasuda Law Office Mets & Co OÜ-le. Seejärel leidis maakohus, et tõendatud ei ole, et hageja on nõude loovutanud, kuna kohtule ei ole esitatud hageja ja Law Office Mets & Co OÜ vahel sõlmitud loovutamislepingut. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et senine võlausaldaja ehk hageja oleks kostjat teavitanud nõude loovutamisest. Otsus on selles osas vastuoluline.
34.Kostja on endiselt seisukohal, et hagejal puudub nõue, mida kostja vastu esitada, kuna asjas on esitatud tõendid ja kinnitus nõude loovutamise kohta Law Office Mets & Co OÜ-le. Võlgnikku on teavitatud nii uue võlausaldaja kui ka endise võlausaldaja nimel VÕS § 170 tähenduses, kuna Law Office Mets & Co OÜ oli nii kohtueelselt kui ka 7(10)
kohtumenetluses hageja lepinguline esindaja. Hageja esindaja poolt hagejat soosiv tõendamata kinnitus kohtuistungil nõude mitteloovutamisest ei ole tõend, mille alusel kohus saab tuvastada, et hagi esemeks olev nõue ei ole kolmandale isikule loovutatud, kui asjas on esitatud tõend selle kohta, et nõue on loovutatud kolmandale isikule. Seega peaks hageja olema Law Office Mets & Co.
35.Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt kostjal puudus õigus keelduda hagejale tasu maksmisest põhjendusel, et hageja ei ole väidetavalt täitnud enda kohustusi Norra maksuameti ees. Kostja on õigustatult keeldunud hagejale tasu tasumisest, kuna hageja ei täitnud Norra maksuseadustest tulenevaid kohustusi, ei vormistanud maksukaarti, ei teavitanud Norra maksuametit maksukohustustest, ei edastanud Norra maksuametile vajalikku infot tööjõu maksustamise kohta, ei esitanud deklaratsioone ega teinud ennetavaid mahaarvamisi. Samuti ei allkirjastanud hageja taotlust maksukohustuse solidaarvastutusest vabastamiseks, mis oleks olnud aluseks arvete koheseks tasumiseks, mida kinnitas ka tunnistaja. Sellest tulenevalt oli töö ka puudustega, kuna Norra maksuametil võis olla tol ajal nõue hageja vastu (VÕS § 641 lg 2 p 4), mis andis kostjale ka õigusliku aluse tasu maksmisest keeldumiseks VÕS § 111 tähenduses. Vastavaid asjaolusid kinnitas ka tunnistaja.
36.Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et kostjal puudub lepinguväline nõue, mida tasaarvestada, kuna kostja ei ole ajanud hageja asja ega täitnud tema kohustusi. Kostja ajas Norra maksuametiga suhtlemisel hageja huvides asju, mida kinnitas ka tunnistaja ning kostjal on käsundita asjaajamisest tulenev nõue mida tasaarvestada. Kohus märkis, et e-kirjavahetusest ja tunnistaja ütlustest ei nähtu, et kostja on soovinud soodustada hagejat, kuigi tunnistaja on seda väga selgelt väljendanud. Riigikohus on leidnud, et asjaajamine VÕS § 1018 lg 1 p 3 tähenduses on õigustatud ka siis, kui see on mingis osas kasulik ka asjaajajale endale (RKTKo 3-2-1-67-15, p 12). Hageja maksuasjade menetlemine seoses majandustegevusega Norras vastab ilmselgelt hageja huvidele (VÕS § 1018 lg 1 p 2) ning hageja maksukohustust puudutav asjaajamine on ka avalikes huvides oluline (VÕS § 1018 lg 1 p 3).
37.Kostja esitas kulutuste hüvitamise nõude VÕS § 1023 lg 1 tähenduses. Seda kinnitab ka tunnistaja. Maakohus leidis ekslikult, et kostja esitas tasu nõude, mida tasaarvestada.
38.Arvestades asjaolu, et hagi rahuldati osaliselt, oleks kohus pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma TsMS §-st 163 lg-st 1. Kõiki kulusid ei saanud jätta kostja kanda. Vastustaja seisukoht
39.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata.
41.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud 8(10)
asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
42.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud.
43.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hagejal nõude olemasolu. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja poolt kostja teavitamise kohta nõude loovutamisest. Samuti ei ole sellist dokumenti esitanud väidetav uus võlausaldaja. See kui hagejat kohtueelses menetluses esindanud isik teatas 11.05.2016 e-kirjas kostjale, et võlg tuleb tasuda talle ja talle on üle antud õigus pooltevahelisest lepingust tulenevaid nõudeid esitada, ei saa järeldada, et hageja on VÕS § 170 järgi teatanud nõude loovutamisest. Hageja on kohtumenetluses kinnitanud, et nõuet pole loovutatud ja maakohus on kinnitusega põhjendatult arvestanud.
44.Kolleegium nõustub maakohtuga, et väidetavalt tekkida võiv Norra maksuameti nõue kostja vastu ei saanud olla põhjuseks, mis oleks andnud kostjale aluse keelduda nõude täitmisest VÕS § 110 lg 1 ja VÕS § 111 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja oli töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud, millise asjaolu üle ei olnud maakohtus vaidlust, ja kostja pidi töö eest tasuma (VÕS § 631 lg 1). Kostja on esmakordselt ringkonnakohtu menetluses esitanud väite, et hageja poolt töövõtulepingu täitmiseks tehtud töö oli puudustega, kuna Norra maksuametil võis olla nõue poolte vastu. Kuna väite, et hageja poolt tehtud töö oli puudustega, esitas kostja esmakordselt ringkonnakohtu menetluses ja ei põhjendanud seda, miks väide esitati esmakordselt apellatsioonkaebuses, siis TsMS § 652 lg 4 järgi jätab ringkonnakohus väite tähelepanuta.
45.Kostja esitas hageja vastu nõude 2760 (27 600 norra krooni) osas menetlusliku tasaarvestuse vastuväite. Maakohtu menetluses selgitas kostja, et tegemist on teenuse eest tasu nõudega, kuid hiljem täpsustas, et kostja tegutses ilma käsundita hageja huvides, ajades asja Norra maksuametiga. Maakohus lahendas nõude VÕS § 1018 jj järgi kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude ja pooled seda vaidlustanud ei ole. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjal puudub lepinguväline nõue hageja vastu, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Maakohus on kostja nõude eeldusi piisava põhjalikkusega analüüsinud ja apellatsioonkaebuses on kostja korranud maakohtule esitatud väiteid, mistõttu ei ole ringkonnakohtul vajadust kostja väiteid korduvalt analüüsida.
46.Kolleegium märgib, et hageja vähendas oma nõuet 07.05.2018 menetlusdokumendis, kuna kostja tasus pärast hagi esitamist osaliselt nõude. Kolleegium leiab, et tegemist oli TsMS § 376 lg 4 p 2 järgse toiminguga, mis ei ole hagi muutmine. Maakohus ei ole hagi vähendamise kohta menetluslikku otsustust teinud, kuid pooled ei vaielnud selle 9(10)
üle, millises osas oli hageja nõuet vähendanud ja millises osas oli see menetluses, mistõttu ei ole maakohtu eeltoodud menetluslik minetus ebaselgust põhjustanud ja apellatsioonimenetluses ei ole pooled eeltoodule tuginenud. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsust selles osas täiendada.
47.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
48.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama seda, et hagi rahuldati osaliselt. Maakohus on õigesti leidnud, tuginedes Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-178-12 tehtud otsuse p-s 12 väljendatud seisukohale, et viivisenõude osas hageja arvestuse tõttu tekkinud erinevus, mille tõttu hagi osaliselt rahuldati, ei anna alust jätta menetluskulusid osaliselt hageja kanda. Lisaks tuleb ringkonnakohtu arvates arvestada ka sellega, et esialgses hagis oli hageja põhinõue 21 754,80 eurot ja viivise nõue 2736,02 eurot, millest kostja tasus pärast hagi esitamist 18 280,49 eurot. Ka eeltoodu tõttu ei ole põhjust arvestada maakohtu otsuses lõplikult kujunenud nõude rahuldamise ulatust menetluskulude jaotuse määramisel.
49.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
50.Ringkonnakohtu istungil nõustus kostja kompromissi korras tasuma hagejale 8000 eurot, millega hageja ei nõustunud. Kostja palus menetluskulude jaotamisel kaaluda TsMS § 163 lg 2 järgi kulude jätmist hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 annab kohtule kaalumisõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel juhul, kui üks pool pakub kompromissi ja teine pool sellest keeldub. Kolleegium leiab, et menetluskulude jätmine hageja kanda ei ole õiglane. Hageja esitas algselt nõude põhivõla 21 754,80 eurot ja viivise 2736,02 eurot saamiseks. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 2014. aastal ja pärast hagi esitamist tasus kostja 2017. aastal 18 280,49 eurot. Kuna kompromissi pakkus kostja alles ringkonnakohtu istungil, siis ei saa hagejale ette heita, et ta oleks kompromissi vastu võtmata jätmise tõttu menetlust venitanud. Arvestades, et juba 2014. aastal oli kostjale teada, et tööjõumaksude osas ei ole Norra maksuametil hageja vastu nõuet (II kd, tl 26), siis pidi kostjale olema ettenähtav, et hageja hagi rahuldamine on tõenäoline. Kuna menetlus on kestnud alates 2016. aastast, kostja on menetluse ajal enamuse nõudest tasunud ja kostja kompromissi ettepanek ei sisalda hageja menetluskulude hüvitamist, siis neil asjaoludel keeldus hageja ringkonnakohtu arvates põhjendatult kostja tehtud kompromissiettepanekust ega venitanud sellega pahatahtlikult menetlust, mis andnuks alust kaaluda menetluskulude hageja kanda jätmist.
51.TsMS § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.